Kas teadsid, et unustamine võib olla hoopis märk sellest, et sinu aju ei ole mitte laisk, vaid toimib täiesti korralikult. Tähtsusetute ja lihtsate detailide mitte meeles pidamine võib tegelikult olla näitajaks asjaolule, et aju teeb terade sõkaldest eraldamises väga head tööd!
See teema on huviorbiidis olnud varemgi, kuid hiljutine uuring, mis viidi läbi Kanada Toronto Ülikooli poolt ja avaldati ajakirjas Neuron, tõestab väidet. Leiti, et uute neuronite kasv hipokampuses, selles aju osas, mille osatähtsust on seostatud mäluga, paistis unustamist soodustavat.
Eesmärgiga anda ruumi rohkem olulisemale teabele ja kaotada mälust kasutuid asju.
“Me oleme alati alt üles vaadanud inimestele, kes suudavad viktoriiniküsimustele vastata, kuid mälu eesmärk ei ole meeles pidada, kes võitis näiteks Stanley Cup`i 1972. aastal,” ütles oma seisukohas uuringut juhtinud professor Blake Richards Toronto Ülikoolist.
“Mälu eesmärk on muuta sind intelligentseks inimeseks, kes oskab hetke asjaolusid arvestades teha parimaid otsuseid ja oluline aspekt selle kõige juures, on võime unustada mõnda vähemolulist informatsiooni.”
Sellele on tähelepanu juhitud varemgi. 2007 aastal kasutasid teadlased funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRI) et jälgida 20 aastaste tervete inimeste ajusid samal ajal, kui nad läbisid lihtsaid mälu teste.
Uuringu tulemusena avastati, et inimesed suutsid kordamise ja lihtsa informatsiooni asemel paremini meeles pidada hoopis keerulist ja vastuolulist teavet.
“Unustamisprotsess teenib tähtsat funktsionaalset eesmärki,” ütles tollal Michael Anderson Oregoni ülikoolist New Scientist’ile.
Richards`i hiljutises uurimuses koos kolleegi Paul Franklandiga, ei esitatud mingeid eksperimentaalseid tõendeid. Oma järelduseni jõudmiseks vaatasid nad selle asemel läbi varem avaldatud paberid. Ja nad leidsid palju tõendeid, mis toetasid ideed, et unustamine on pigem kasulik kui kahjulik.
Unustamisel on mitmeid eeliseid. Esiteks, aju tahab vabaneda vana kasutust teabest, nii nagu vana paroolist. Kui pidevalt meelde tuletada vanu asju, mida me enam ei vaja, on raskem teha konkreetset otsust. Samuti lihtsustab see varasemate sündmuste (nt. mitmete kaupluste külastuste) üldistamist, selle asemel, et meeles pidada igat konkreetset detaili igast külastuse korrast.
Üks näide Richardsi ja Franklandi märkmetes on eksperiment, kus hiired otsisid väljapääsu labürindist, märkis Science Alert. Kui väljapääsuava liigutati, leidsid hiired selle kiiremini, kui neile oli manustatud uimastit, mis aitas unustada vana väljumise asukoha.
Nii, et järgmine kord kui sa viktoriini mängides just kõige paremini hakkama ei saa, siis ära tunne end halvasti. Sinu aju võib lihtsalt oodata rohkem kasulikku teavet.
Elu5- Maria-Helena Loik
Algne artikkel: Iflscience.com
