Töötades ise kiirabis ja toetudes nii enda kui ka oma kolleegide kogemusele võib julgelt väita, et tõhus toimetulek viirusnakkustega on rahva seas puudulik, kirjutab kiirabiõde Ragnar Vaiknemets.
Olles ise ehk pääsenud, siis üldjuhul teatakse kedagi, kes haigestus, kirjutab kiirabiõde portaalis sinuode.ee
Hingamisteede ägedad viirusnakkused on iga aastane nähtus. Gripp on üks neist. Levib piisknakkusena õhu kaudu, samuti haige süljepiiskadega saastunud esemete vahendusel. Sagedamini haigestuvad lapsed ja peiteperiood on 1–3 päeva. Esmased haigusnähud on kiiresti tõusev kõrge palavik koos külmavärinatega, lihasevalud, peavalu, kuiv köha, nohu. Palavik püsib 3–5 päeva kuid halb enesetunne võib jääda kestma 1–2 nädalaks. Haigestunu võib olla nakkusohtlik kuni 7 päeva. Samas mitte iga palaviku ning ägeda nohu ja köhaga kulgev haigus sügisel ja talvel ei ole veel gripp.
KUIDAS VÄHENDADA NAKKUSOHTU?
- Väldi rahvakogenemisi, kätlemist ja lähedasi kontakte kõrgenenud nakkusperioodil.
- Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseeri alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega, tee seda kindlasti pärast seda kui oled köhinud või aevastanud.
- Kui sa ei ole just käsi pesnud, ära puuduta silmi, nina või suud.
- Kata köhides või aevastades oma suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga.
- Õpeta nakkusohtu vältivaid meetmeid oma lastele ning jälgi, et nad neid täidaksid.
Hingamisteede ägeda nakkuse põhjustajad on sageli hoopis teised viirused, mida arvatakse olevat umbes 200. Gripp ja gripijärgsed tüsistused suurendavad oluliselt tervishoiuteenuste osutajate töökoormust ja tõstavad ravikulusid. Sagedamini tekkivad gripi tüsistused on hingamiselundkonna kahjustused – eeskätt kopsupõletik, südamekahjustused, lihaskahjustused, kesknärvisüsteemi kahjustused ja Reye sündroom. Tüsistuste tekke risk on suurem vanematel inimestel ja krooniliste haiguste põdejatel. Raskete tüsistustega haiged vajavad ravi haiglas, kergematel juhtudel arsti järelevalve all kodus. Gripiepideemia majanduslik kahju arenenud riikides on 9-55 miljonit EUR ühe miljoni elaniku kohta.
Kuidas käituda, kui oled juba haigestunud?
Kergete sümptomitega ja riskirühma mittekuuluvatel patsientidel ei ole vaja ilmtingimata arsti diagnoosi, piisab kodusest ravist. Riskirühma kuuluvad eelkõige rasedad ja lapsed ning isikud, kes põevad raskeid kroonilisi haigusi. Üldjuhul väldi kontakte lähedastega ja püsi kodus kuni kehatemperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. Jälgi oma seisundit ning tervise halvenemisel konsulteeri perearstiga. Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja viirusega kaasnevaid sümptomeid võid leevendada tavaliste apteegi käsimüügiravimitega. Paranemine võtab üldjuhul aega nädala, kuid tuleks vältida kindlasti haigena tööl või koolis käimist ning võimalusel leia keegi, kes aitaks toime tulla igapäevaste toimetustega. Sellise võimaluse puudumisel, kui teistega kohtumine või poeskäik on hädavajalikud, tuleb arvestada nakkusohuga ja käituda vastavalt.
Milliseid ravimeid kasutada viirusnakkuste korral?
Ravi on suunatud viiruse hävitamisele viirusevastaste ravimitega (Tamiflu, Relenza), mis on retseptiravimid ning neid määrab perearst 48h jooksul esimeste sümptomite tekkest või kaasnevate sümptomite leevendamisele (palaviku, valu, nohu, köha sümptomaatiline ravi), mis on peamiselt käsimüügiravimid ning nende valikul aitab perearst või farmatseut. Üldjuhul saab organismi immuunsüsteem ise viirusega võideldes hakkama. Vaktsiiniga saab grippi ennetada kuid nakatumise ajal vaktsiineerimine enam ei aita. Samuti ei toimi viiruste puhul antibiootikumid kuid neid määratakse kindlasti juhul, kui haigus on tüsistunud bakteriaalse infektsiooniga (nt kopsupõletikuga).
Palaviku ja valu korral on levinumateks paratsetamool, ibuprofeen, täiskasvanutele ka atsetüülsalitsüülhape (aspiriin). Nohu ja ninakinnisust vähendavad sümpatomimeetikumid (sh ninatilgad/spreid ja suukaudselt manustatavad), ka kombinatsioonis allergiavastaste antihistamiinikumidega. Köha leevendamiseks on rögalahtistid, sh ravimtaimede baasil valmistatud. Kinnise ja paukuva köha raviks kasutatavad ravimid on reeglina retseptiravimid, kuid kurguvalu korral leidub ka lokaalseid valuvaigistid ja antiseptikume (nt pastillid ja spreid).
Olen tähele pannud, et selliste haigustega toimetulekul on põhiprobleemiks palaviku alandamine, seda eriti laste puhul. Normaalne kehatemperatuur on kaenla alt mõõdetuna vahemikus 36-37 kraadi. Varahommikul on see madalaim ja õhtupoolikul kõrgeim. Kehatemperatuuri mõjutab ka aktiivsus, näiteks võib terve väikelapse kehatemperatuur pärast jooksmist olla 37 kraadi ja kõrgemgi. Kehatemperatuuri kõrgenedes kiireneb alati ka hingamine ja südametegevus. Palavik kuni 38,5 on organismi kaitsereaktsioon, mille foonil hävivad haigustekitajad organismis kiiremini. Temperatuuri tõusul üle 38,5 on alandamine vajalik eriti lastel, sest peale seda võib palaviku tõus oluliselt kiireneda ning laps võib kaotada teadvuse ja tal võivad tekkida krambid (rütmilised tõmblused kogu kehas). Krambid tekivad kõige sagedamini 6. elukuu ja 4. eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Vahel on eelsoodumus krampideks perekondlik. Kui lapse enesetunne on halb või ta kurdab peavalu, hakake palavikku alandama juba varem.
Soovitused palaviku alandamise puhul
– Võtke lapselt riided seljast ja katke laps teki asemel linaga, et kehasoojus saaks eralduda. Haiguse „välja higistamine“ on müüt, sest kattes end paksu tekiga, saame tulemuseks veelgi suurema ja püsivama palaviku kuna keha ei vabane liigsest soojusest.
– Alandage tuulutamisega toa temperatuuri. Samuti mida värskem õhk, seda vähem haigustekitajaid ruumis.
– Andke lapsele rohkelt juua (toasoe vesi, morss, tee). Jälgige ja kontrollige joomist – päevas peab laps jooma 1-1,5 liitrit vedelikku. Täiskasvanud 2l.
– Külmad mähised otsmikule. Laste puhul on tõhus ka kogu keha jahutamine. Kasutage kehasooja vett. Tehke lapse keha üleni veega märjaks ning seejärel lehvitage rätikuga nahk kuivaks. Märjaks tehakse kogu keha, eriti kael ja kaenlaalused, kuivaks jäetakse nägu ja suguelundid. Niiskuse aurustumisel nahapinnalt alaneb kogu keha temperatuur. Tavaliselt langeb kehatemeratuur jahutamise järgselt 1 kraad. Sellist jahutamist tohib teha korduvalt. Lapse „ära külmetamist“ ei maksa karta.
– Kui eelpool loetletu ei aita, tuleb võtta palavikku alandavaid ravimeid. Neist levinuimad ja lastele sobivaimad on paratsetamooli ja ibuprofeeni sisaldavad ravimid. Aspiriini tuleks laste puhul vältida. Palaviku alandajaid on olemas nii rektaalküünalde, tablettide kui ka siirupina. Annus peab olema arvestatud vastavalt vanusele või kehakaalule. Paratsetamool 10-15 mg /kg 4-6 tunni järel. Ibuprofeen 10 mg/kg 6 tunni järel. Jälgige pakendis olevaid juhiseid.
– Ärge hakake last jahutama, kui ta väriseb kõvasti külmast või on käed-jalad külmad. Sellisel juhul katke laps soojalt, andke talle sooja juua, külmad käed-jalad masseerige
soojaks (nt sokid jalga).
Millal pöörduda arsti või kiirabi poole?
Arsti poole tuleb pöörduda juhul kui tekivad hingamisraskused, palavik ei allu tavalistele raviannustele või tõuseb kiiresti, esineb valu või survetunne rinnus või kõhus, pearinglus või segane olek ning raske ja sage oksendamine. Lastel võivad seisundi raskele halvenemisele viidata ka ärrituvus, loidus (sh laps ei ärka unest ka äratamisel), liialt kiire hingamine, naha sinakas varjund ja huulte kuivus ning kui laps ei joo piisavalt või oksendab tugevalt ja sageli. Alla aasta vanuse lapse haigestumisest ja tema seisundi halvenemisest informeeri koheselt perearsti. Samuti tuleks olla tähelepanelik palaviku ja tõsise köha suhtes, mis tekivad pärast viirusnähtude esmast paranemist. Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.
Kutsuge koheselt kiirabi (112), kui lapsel on hingamisraskused, laps köhib haukuvalt või tal on krambihoog!
Ragnar Vaiknemets
kiirabiõde
Allikas: Terviseuudised.ee
