Rahva seas liigub väga erinevaid müüte vee tarbimise kohta päevas. Oleme kuulnud väga ekstreemseid numbreid. Aga palju inimene siis tegelikult peaks vett päevas tarbima?
Keskmiselt vajab inimene 28-32 milliliitrit vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 70 kilogrammi kaaluv inimene vajab päevas umbes 2,1 liitrit vett.
Keha genereerib ise ainevahetusest kuskil 400 ml vett päevas.
Tahkest toidust saab inimene ligikaudu 300 ml vett. Kui süüa köögivilju, puuvilju ja süüa päeva jooksul suppi, siis lisandub veel 500 ml vett.
Veetarbimise valem!
Kehakaal x 0.03= 2.1 L – 0,4 l Ainevah. – 0,8 l toitumisest saadav vesi=0,9 L
TARBI PÄEVAS: 4-5 klaasi vett
Tsitruselised mahlad, kohvi ja roheline tee ei tooda kehale vett juurde, vaid viiVAD seda hoopis kehast välja!
Kui arvutada soovitatavat veetarbimise kogust energiavajaduse (see on seotud füüsilise aktiivsusega) põhjal, tuleb arvestada ligikaudu üks milliliiter iga tarbitud kalori kohta. Lisada tuleb siis 500 ml vett päevas.
Enamik inimest tarvitab piisavalt vedelikke lihtsalt oma janutundest juhindudes. Samas on aga olukordi, kus omastatavale vedelikukogusele tuleks pöörata rohkem tähelepanu.
Näiteks lapsi ohustab vedelikukaotus rohkem kui täiskasvanuid. Kuigi lapsed higistavad vähem, ei ole nende vedelikuvajadus täiskasvanute omast kuigipalju erinev. Selle tulemusena esineb neil sagedamini ülekuumenemist.
Kuna laste kehad ei jahtu maha sama tõhusalt kui täiskasvanute kehad, peaksid lapsevanemad ja hooldajad ärgitama aktiivseid lapsi sageli jooma ning jälgima valvsalt vedelikukaotuse võimalikke sümptomeid. Väikelastel ja põngerjatel on suurem vedelikukaotuse oht ka kuuma ilmaga.
Samuti võib vedelikukaotus olla tõsine probleem kõrges eas inimestel. See on seotud suurema kukkumisohu, kuseteedepõletike, hambahaiguste, kopsuhaiguste, neerukivide, vähi, kõhukinnisuse ja pärsitud kognitiivse funktsiooniga.
Eakamad täiskasvanud kipuvad mitmel põhjusel jooma vähem, kui nende keha vajab. Vanusega kaotab keha oma võime tunnetada janu. Samuti võivad vanemaid inimesi kiusata kehv mälu, liikumispuue või haigus – mis omakorda võivad viia väiksema vedelikutarbimiseni.
Lisaks võivad janumehhanismi blokeerida ka mitmed ravimid.
Nippe vedeliku tasakaalu säilitamiseks
• Vali jook, mis sulle meeldib. Mitmed uuringud näitavad, et lapsed ja täiskasvanud tarbivad umbes 45-50 protsenti rohkem vedelikku, kui see on maitsestatud. Maitsesta vett kurgi, sidruni või värskete marjadega.
• Söö rohkem puu- ja aedvilju. Enamike puu- ja aedviljade veesisaldus on suur, mistõttu need on heaks vahendiks sinu veevajaduse rahuldamisel.
• Ära lähtu ainult janutundest. Ravimite või muude tervisefaktorite tõttu ei pruugi janutunne iga kord olla usaldusväärne vedelikuvajaduse näitaja.
• Hoia vee- või joogipudelit alati käepärast kas oma laual, autos, kotis või mujal, kus see tuletab sulle meelde vajadust juua.
• Hoia jooke mõõdukal temperatuuril. Mõõdukal – mitte kuumal ega külmal – temperatuuril serveeritavaid jooke juuakse suuremas koguses.
Miks on vaja niipalju vett juua, sellest juba mõnes uues loos.
Olgem terved!
Elu5.ee
