Suur osa meie enesetundest ja immuunsüsteemist oleneb sellest, milline on heade ja halbade bakterite vahekord kogu meie kehas, aga eriti just seedekulglas. See on nagu meie üldise tervise ja enesetunde nn. kontrollkeskus, mõjutades kõike, mis toimub ka mujal organismis.
Uuringud on näidanud, et bakterid seedekulglas mõjutavad lisaks meie füüsilise keha toimemehhanismidele ka meie ajutööd, tujusid, tundeid ja hirme.
Seega heade bakterite ehk probiootikumide ja halbade bakterite vahelise tasakaalu hoidmine just selles kohas on ääretult oluline. Siiski paistab, et tänapäeval on keha mikrofloora tasakaalus hoidmine muutunud pea, et võimatuks. See on lõputuna kestev sõda ja samal moel jätkates, on tolles sõjas inimeste näol kaotajaid iga hetkega üha rohkem.
Kus meie kehas baktereid enim leida võib?
Kiire vastus sellele on, et kõikjal, aga siiski on bakterite kontsentratsioon suurim suus, nahal ja seedekulglas. Arvatakse, et hinnanguliselt ¾ meie immuunsüsteemist oleneb sellest, mis toimub meie seedekulglas ja soolestikus. Lisaks sellele, et bakterid meie maos ja soolestikus meid tervena hoiavad, usutakse, et bakterid seedekulglas mõjutavad meie hormoonitaset, ainevahetust ja ka meeleolu.
Meie kui inimesed puutume oma elus esimest korda bakteritega kokku sünnihetkel, kus saame endile “teel välja” ema poolt head bakterid ja kaitsva mirofloora nn külge. Seega on loomulikul teel sündinud lapsed tugevama immuunsüsteemiga ja kaitstud näiteks ekseemi ning ka paljude teiste haiguste vastu.
Bakterid suus
Bakterid suus on suuresti selle tulemus, mida me sööme ja mida peale söömist oma hammastele jätame. Halbade bakterite ülekaal suus võib tekitada ginviiti, katu kogunemist hammastele ja mimeid teisi haigusi. Niisiis juba iseenesest see, mida sööd mõjutab sinu hammaste olukorda, mitte ainult hammaste pesemise kordade arv ja kestvus.
Halvad levinumad bakterid suus on Streptococcus mutans, Porphyromonas gingivalis ja Tannerella forsythia. Head – S. sanguinis, Actinomyces naeslundii ja Veillonella dispar.
Bakterid nahal
Nahk on inimese suurim organ ja kaitseb meie keha väliste sissetungijate eest. Inimese nahalt ja kehakarvadelt on leitud ligikaudu 1000 erinevat liiki baktereid. Enamik neist on meile kahjutud või siis kasulikud mõlemale osapoolele. Head bakterid nahal, nagu näiteks Staphylococcal epidermis kaitsevad nahapinda bakteriaalsete infektsioonide eest, mida võivad tekitada väljaspool keha elavad halvad bakterid.
Nad teevad pidevat ennetustööd, et patogeensed bakterid ei koloniseeriks meie nahapinda, ei eritaks seal nahale kahjulikke kemikaale, võitleks ressursside pärast nahal või mõjutaks naha immuunsüsteemi. Vastutasuks sellele, et lubame headel bakteritel oma nahal pesitseda, kaitsevad nad meid dermatiidi, akne, rosaatsea ja teiste nahahaiguste eest.
Bakterid seedekulglas
Inimese soolestik on koduks suurele hulgale erinevatele mikroorganismidele, kes naudivad sealset ideaalset temperatuuri, happelisuse taset ja toiduainete varu. Kasu bakteritest on meie jaoks meeletult suur ja oluline. Ilma nendeta ei suudaks meie keha hakkama saada mitmete ülesannetega.
Mõned olululisemad head bakterid on Lactobacilli, Bifidobacterium ja Caulobakter. Tuntuimad patogeensed bakterid on Salmonella, Clostridium, ja E. coli. Toidumürgitus on näide sellest kus halvad bakterid on ülekaalukalt võimust võtnud, aga kui sul on kõhus piisavalt häid baktereid, siis peaksid kiirelt toibuma.
Bakterite töö ehk mikrofloora ülesanded seedekulglas
- Toidu seedimine. Mikrofloora tegeleb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustamisega. Saprofüütbakterid (taimroisklusbakterid) moodustavad erinevaid fermente, mis suurendavad seedenõre aktiivsust. Bakterite töö toimel tekkinud happed ja gaasid soodustavad normaalset soolte funktsioneerimist ja rooja teket, vabastades nii organismi jääkainest.
- Teatud kasulike ja oluliste ainete sünteesimine ning väljatöötamine (vitamiinid, hormoonid (üle 20 erineva), fermendid, immuunsüsteemi elemendid jne). Vitamiinid saavad kehas tekkida ainult täisväärtusliku mikrofloora korral. Peamised töö tegijad seal on bifidobakterid, bakteroidid, piimhappebakterid ja soolekepikesed. Soolekepike suudab moodustada paljusid vitamiine, näiteks – B1, B2, B6, PP, B12 ja K. Pimesooles olevad bakterid sünteesivad enim vitamiini B12 ja aitavad kaasa sellesama lihatoitudes leiduva vitamiini omastamisele. Niisamuti loob mikrofloora tingimused rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, E ja D imendumiseks. Eriti oluline on see laste puhul, kuna lastel tekib mikrofloora vale tasakaalu korral vitamiinivaegus.
- Vee omastamine.
- Organismi kaitsemine ja ohtlike bakterite eemale tõrjumine. Soolekepikesed (peamiselt) moodustavad bakteritsiidsed (baktereid hävitavaid) ja bakteristaatilisi (bakterite vohangut parssivaid) aineid, mis oma omadustelt on lähedased antibiootikumidele. Nii hoiavad nad ära raskete nakkushaiguste tekitajate paljunemise.
- Toksiinide ja kahjulike ainete neutraliseerimine.
- Kolesteroolitaseme normaalsena hoidmine.
- Soolestiku gaasisisalduse normaalsena hoidmine.
- Ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu stabiilsena hoidmine.
- Organites kivide moodustumise ja isegi vähihaiguste tekke ära hoidmine.
- Immuunsuse kujundamine. Soolestiku mikrofloora osaleb immuunsuse kujundamises, soodustades kaitsekehade – immunoglobuliini sünteesi.
Aga milles siis probleem on?
Nagu teame, arendab meie keha kaitsemehhanisme ja antikehi vastavalt nendele bakteritele milledega ta kokku puutub suuresti just esimestes aastates.
Uuringud on näidanud, et lastel kes mängivad mudaga ja pistavad vahel liiva või mulda suhu ning puutuvad ka muul moel kokku paljude bakteritega – areneb vanemaks saades välja tugevam immuunsüsteem. Aga modernse maailma üleliigne puhtuse kummardamine võtab võimaluse nende organismil kasvatada bakteritel põhinevaid kogemusi ja rikub ka paljude täiskasvanute mikrofloora.
Meie ühiskonnast on saanud mitmeti väga streriilne ühiskond. Kirjutasime oma varasemas artiklis, kuidas antibiootikumide tarvitamine hävitab sinu organismis kõik bakterid – ka head. Lõpptulemusena see hoopis nõrgendab meie immuunsüsteemi, tehes meid üha haigemaks ja patogeenseid baktereid üha tugevamaks. Haigusi on üha raskem ravida ja see ei tähenda pikemas perspektiivis midagi head. Aga antibiootikumide hävitav osa on ainult asja üks külg.
Kogu meie elukeskkond on muutunud üha bakterivastasemaks ja keemilisemaks. Väga tavapärane on, et käsi mitte ainult ei pesta igapäevaselt, aga desinfitseeritakse. (loomulikult on see vajalik meditsiiniasutustes). Igapäevastes kodutöödes kasutame aina rohkem, aina tugevalõhnalisemat ja kontsentreeritumat kodukeemiat.
Tänapäeval, mitte ainult pesupulbrit, aga lisaks pesupulbrile ka plekieemaldit ja pesuloputusvahendit. Mida tugevama ja parema lõhnaga ehk mida keemilisemad need on, seda lemmikumaks need paljude jaoks saavad. Pesuloputusvahendist on küll väga armas, et ta pesupulbri välja loputab ja pesu pehmeks teeb, aga kui see ise pesupulbri asemel pesu sisse jääb, siis – kas peaks äkki välja mõtlema veel ühe toote, mis pesu pesuloputusvahendist puhtaks loputab?
Wc poti puhastamisest mõne puhastusvahendiga ei piisa (või sellisega, mis ainult silmaga nähtava mustuse kaotab), seal peab ilmtingimata sees olema veel miski vidin, mis iga loputuskorraga lahustudes pisikuid hävitab, poti puhta ja healõhnalisena hoiab. Köögi tasapindu, riiulipealseid ja põrandaid tänapäeval enam lihtsalt veest niiske lapiga puhtaks ei saa – nii ei saa ju 99,9% bakteritest hävitatud!
Kõigest hammaste pesemisest ka ei piisa. Veendumaks, et kõik bakterid suus ikka kindlasti surma said – on peale pesu vaja kasutada suuloputusvahendit.
Siseruumides on soovitatav õhku piserdada miskeid vahendeid, mis seal baktereid hävitavad ja/või pistikusse pistma mõne lõhnastaja, mis head lõhna teeb ja õhu “värske” aitab hoida. Niisamuti peab lõhnavidin olema autos.
Muidugi on puhtuse hoidmine vajalik, aga praegune olukord on muutunud juba täiesti naeruväärseks. Huviga juba ootan, millal ka nõude loputamiseks vahend välja mõeldakse, mis iseenesestmõistetavalt igas kodus, kus käsitsi nõusid pestakse – kraanikausi juures Fairy kõrval seisab.
Suures bakterite tapmise tuhinas on tegelikkuses juhtunud hoopis see, et mitmekülgse ja tasakaalustatud seedekulgla ja naha ökosüsteemi hoidmine on muutunud üha võimatumaks. Ja tänu kõigele eelnevale peame hakkama häid baktereid juurde manustama. Selle peale ei oskagi enam muud kosta kui, et – aga mida me siis ootasime?
Kõik ülal loetletu kuulub siiski ainult välispidiste tegurite hulka. See kõik, mida endile peale määrime ja sisse sööme – tänapäeval juba imikueast alates, on juba eraldi teema. Mida rohkem manustame töödeldud ja suhkrurikast toitu, elame stressirohkes keskkonnas, oleme füüsilises ülepinges, seda enam võtavad meie kehas ülekaalu halvad bakterid ja halveneb meie tervis. Nii olemegi vastuvõtlikud kõikvõimalikele viirustele ja infektsioonidele.
Rikutud mikrofloora
Kui patogeenne mikrofloora ehk halbade bakterite osakaal suureneb kuni 25%, siis sellisel juhul on juba liigselt vähenenud heade bakterite osakaal ja olemasolevad ei saa enam oma ülesannetega hakkama. Soolestikus areneb düsbakterioos ja kogu organismis düsbioos. Rikutud mikrofloora tunnused võivad avalduda mitmel erineval moel.
Tekib ainete defitsiit, kahjustub organite töö, bakterite poolt tekitatud jäätmete hulk hakkab organismi mürgitama, väheneb võime võidelda nakkustega, tekivad psüühikahäired, ärrituvus, põletikud, herpes, depressioon, aneemia, allergiad, arenevad günekoloogilised, maksa- ja neeruhaigused, suhkruhaigus ning suureneb vähi tekkevõimalus.
Rikutud mikrofloora tunnused:
- Söögiisu tugev kõikumine
- Halb lõhn suus, tühja kõhuga ebameeldiv maitse suus, röhitised, kõhu korisemine ja kõhugaasid
- Paksenenud keel
- Praod suunurkades
- Suurenenud higistamine
- Nõrkus
- Närvilisus
- Südametegevuse puudulikkus
- Korrapäratu roojamine
- Valud kõhus
- Peapööritus
- Juuste väljalangemine
- Küünte deformeerumine
- Lööve ja muud nahaga seotud probleemid nagu huulte kuivus, lõhed ja haavandid suunurkades (B grupi vitamiinide vaegus), naha kestendamine ja püodermia (mädanahksus), näonaha muutumine hallikaskollaseks
- Naistel günekoloogilisi vaevusi ja pärmseent
- Allergilised reaktsioonid jne.
Kuidas mikrofloora korda saada
- Ägedatel juhtudel (kõhupuhitus, valud kõhus, kõhulahtisus) ära söö toiduaineid, mis kutsuvad esile halbade mikroorganismide teket – saia, suhkurt, vorsti, kartulit ja juustu. Need toiduained on sõna otseses mõttes maiuspalaks halbadele bakteritele ja kutsuvad esile nende kiire paljunemise.
- Ära söö liiga palju ja lahku toidulauast pigem tühja kõhu tundega. Seda eriti õhtul – vähenenud fermentide hulk ei jõua kogu toitu töödelda ja toidujäägid hakkavad soodustavama patogeensete bakterite arengut.
- Tarvita rohkem elavat ja hapendatud toitu, mida pole termiliselt töödeldud. Need sisaldavad palju fütontsiide, antibiootikume ja fermente. Eriti tähtis osa on just fermentidel. Need aitavad nõrgenenud organismil toitu lõhustada ja ümber töötada. Söö näiteks hapendatud kapsast, hapukaid õunu ja/või joo õunamahla meega. See on vajalik seedetrakti happelisuse normaliseerimiseks, sest happeline keskkond takistab patogeense mikrofloora arengut.
- Tarvita senisest rohkem toitu milles on palju heade bakterite kasvuks vajalikke kiudaineid. Näiteks idandatud teri, pähkleid, rasvadest soovitatavalt linaseemneõli.
- Tarvita hapupiima, jogurtit ja keefirit kui kasulike bakterite allikaid.
- Lülita menüüsse heade bakterite arengut ja paljunemist soodustavad toiduained nagu pärmseeneekstrakt, vadak, merevetikad, porgandimahl (kuni 1 kl päevas), värske kapsas, peet, vaarikad, jõhvikad, aprikoosid, granaatõun, greip, aroonia, sibul õun, petersell, seller, maapirn, küüslauk jne.
- Parandada töötingimusi ja võitle stressiga, sest stressi tugevnemisel ja depressiooni arenemisel võib düsbakterioos üle minna kroonilisse vormi.
- Puhasta seedetrakt ja vajadusel parasiidid organismis.
- Oleks hea, kui sööksid ka toitu, mis sisaldaks mõnda limamoodustavat ainet. See aitab organismist välja viia hävitamise käigus tekkivad toksilised ained. Nagu näiteks altee, heinaputk, islandi samblik, kanarbik, kassinaeris, kikkaputk, lina, mesikas, paiseleht, seebilill, teeleht, vägihein, üheksavägine.
- Vähenda võimalusel liigselt steriilset keskkonda ja kõiki baktereid hävitavate toodete kasutamist. Nii ei õpi sinu keha kunagi halbade bakterite vastu ise meetmeid kasutama ja pead varsti klaaskupli alla elama kolima.
- Mikrofloora ulatuslikumal kahjustumisel varusta organismi elusate probiootikumidega.
Lõppkokkuvõttes, kui tahad tugevdada kogu oma keha vaimset ja füüsilist tervist, siis alusta oma kõhust – heade bakterite tegevuse soodustamisest ja nende õpetamisest. Mitte halbade tapmisest. Selline igavene heade ja halbade bakterite õiges tasakaalus hoidmine on lõpmatu, kuid sinu psüühilise ja füüsilise tervise huvides väga oluline töö.
Elu5- Maria – Helena Loik
Allikad: Tervisestuudio.ee, Scienceabc.com, Iflscience.com, “Tervis kõigile”, veebruar-märts 1996. a.Tatjana Gorbunova
Fotod: Pexels.com; Pixaby.com
