Mitteverbaalne suhtlemine on kogu kommunikatsiooni üks mõjukamaid ja olulisemaid aspekte. Tihti pööratakse palju tähelepanu ainult kommunikatsiooni verbaalsele osale, rebitakse lauseid ja üksikuid sõnu kontekstist välja, muutes seeläbi kogu öeldu sisu, tausta ja mõtet. Aga sõnad on tegelikult ainult imetilluke osake sellest kõigest, mida ütleme.
See, mis ütlemata jääb, peegeldab paljuski meie tegelikke hoiakuid, mida näeb ja tajub ka kuulajaskond. Vahel lähevad isiku poolt edastatud mitteverbaalsed ja verbaalsed sõnumid vastuollu ning see tekitab kuulajates segadust, mida nad alati sõnastada ei oskagi. Allolev artikkel selgitab nii mõnegi jaoks tihti kuuldud väljendit “Asi pole mitte selles, mida sa ütlesid, vaid kuidas sa ütlesid!” Ja uskuge, just see, kuidas midagi öeldi – on tihti hoopis kaalukamgi!
Uurimused on näidanud, et isikutevahelises kommunikatsioonis on kehakeele osa lausa 50-70% (Burke, 2005).
Loomulikult on kõigile igati kasuks oma kõne ja sõnumi verbaalsel moel edastamise oskuste täiendamine, aga ei maksa unustada, et teised inimesed kuulaja rollis – ei keskendu sugugi mitte ainult sellele, mida sa ütlesid. See kehtib inimeste vahelises suhtluses reaalses elus kõigi puhul igas olukorras, kas oled ärimees edastamas äriideed või õpetaja akadeemilises keskkonnas.
Mitteverbaalse suhtluse erinevad tüübid
Mitteverbaalne kommunikatsioon on seotud meie tegevuste, tausta, välimuse ja kehakeelega. Seega kui räägime mitteverbaalsest suhtlemisest, siis räägime sõna otseses mõttes igasugusest kommunikatsiooni viisist, mida ei edastata läbi sõnade – mida sa ütled, kus sa seda ütled ja mil viisil sa seda ütled.
Mitmete mitteverbaalsete kommunikatsiooniviiside hulka kuuluvad näiteks kätežestid, sinu kehahoiak, milline sa välja näed, kuidas sa teist inimest puudutad, kus sa ruumis paikned, ka see millises ruumis sa oled, mis sul seljas ja jalas on, sinu hääleomadused, rõhuasetused lausetes, see kuidas kogu oma keha liigutad, silmavaade ja näoilmed. Paljud neist elementidest jäävad meie teadlikust kontrollist väljapoole, mis tähendab, et nende kasutamise lihvimise ainus viis on harjutada senikaua, kuni see muutub sinu teiseks olemuseks.
Samamoodi nagu saad mingil määral suhelda ilma kõneta, saad sa suhelda ka ilma aktiivse kehakeeleta. Mõnikord pead tegema pausi, et võimaldada mõnel mõttel mõjuda lasta või kasutama mitteverbaalset kommunikatsiooni, kui seadet lause sisu muutmiseks. Nagu seda on näiteks õhu jutumärgid, mida mõnikord kasutatakse tegelikult öeldud lause tähenduse muutmiseks.
Kuidas parandada oma mitteverbaalset suhtlusviisi
Kindlasti oled veendunud, et lisaks verbaalsele suhtlusoskusele – on oluline teadlikult parandada ka mitteverbaalset suhtlusoskust. Järgmine samm ongi alustada oma oskuste arendamist, et saaksid neid praktikas rakendada. Siin on vaid mõned viisid, kuidas seda teha.
1. Loo silmside
Silmside loomine inimestega võib aidata luua ka usaldust, sest see näitab, et oled avatud ja kommunikatiivne. Lihtsalt veendu, et silmside ei muutuks jõllitamiseks ega liigselt ülepingutatuks, sest sa ei taha ju tunduda natuke imelik. Teisele silma vaatamine peaks tunduma loomulik ja üks-ühele silmside võiks vahelduda korrapäraste pausidega, et mitte muutuda liiga intensiivseks. Kui räägid midagi rühmale või teed ettekannet publiku ees, siis vaadates rahvahulka, proovi luua silmside erinevate kuulajaskonna liikmetega.
2. Ole teise inimeste poole näoga
Olenemata sellest, kas esitad kõnet publiku ees, räägid oma lapsega või oled kohtumisel olulisel kohtumisel kliendiga, pead veenduma, et oled inimesega, kellega parasjagu suhtled – silmitsi. Veendu, et eriti just rääkimise ajal oleksid oma kuulajaskonna poole näoga ja vaataksid siiski enamus ajast nende poole, mitte allapoole oma arvutiekraanile või mõnele märkmele. Vastaval juhul võib sinu jutt kõlada ebaselge omaette pobinana ning sinu mõte ja hääl ei jõua teisteni sama hästi.
Lastele – kelledega vanemad muude tegevuste kõrvalt, pead eemale pööratult räägivad – võib see põhjustada lausa hoope enesekindlusele ja enesehinnangule. Rääkimata sellest, et ka lapsevanema poolt öeldu, ei jõua soovitud määral kohale. Käesoleva mõtte testimiseks võid paluda mõnel sõbral endale midagi rääkida samal ajal, kui ta pea ja pilk on pööratud mujale või ta tegeleb parasjagu muuga.
3. Naerata
Keeled erinevad riigiti, kuid naeratused on universaalsed. Lihtsalt naeratades inimestele, kellega räägid, saadad talle mitteverbaalseid signaale, et oled ligipääsetav ja avatud kahesuunalisele dialoogile. See näitab, et räägid endaga võrdsega – meeldivas ja vabas õhkkonnas, mitte ametlikus olukorras. Naeratamine võib inimesi ka sinu poole üle tuua, eriti kui ütled midagi vastuolulist või võtad osa debatist.
4. Kohanda oma käitumist vastavalt teisele
Hoia silma peal sellel, mida teine inimene teeb samal ajal, kui temaga räägid ja kaalu oma keelekeele kohandamist vastavalt sellele, kuidas käitub sinu vestluspartner. Kui ta liigutab end kiiresti ja järsult, siis järgi seda eeskuju ja kui ta sinu poole nõjatub, siis nõjatu samuti. Kuid samal ajal on oluline mitte kopeerida ühtegi negatiivset liigutust, näiteks kulmude kortsutamist, millegi näperdamist või käsivarte ristamist.
5. Keskendu oma hääletoonile, hääle tugevusele ja kõne tempole
Tehniliselt kuulub see verbaalse kommunikatsiooni alla, kuid on samas ka mitteverbaalne, kuna see ei tähenda seda, mida sa ütled, vaid seda, kuidas sa seda ütled. See, kuidas räägid, suudab edasi anda kõike – alustades ahvatlevast austusest, lõpetades igavuse ja otsese vaenulikkusega. Sellepärast peaksid ära kasutama viisi, kuidas midagi ütled, et kajastada seda, mida öelda tahad ja sinu jutul saab olema suurem mõju.
Jälgi ka oma vestluspartnerit, tema kõne tempot, hääle tugevust ja hääletooni ning proovi võtta sarnane suund. Sest kui teine on harjunud kõnelema väga kiires tempos ning kõvahäälselt ja sina väga aeglaselt ja tasaselt, siis selle aja jooksul, kui sina oma lause lõpetada jõuad – on tema juba jõudnud mõelda sadade teiste asjade peale. Inimesed lihtsalt on erinevad ja kui soovid edastada oma mõtet endast rutakamale isikule, pead astuma sammukese temaga samastumise suunas. Nii ka vastupidi, kiireloomuline kõneleja peaks aeglasemalt rääkijaga vesteldes proovima kannatlikum olla ja tuure natuke maha võtma.
6. Suru kätt kindlalt ja istu sirgelt
See näitab, et oled enesekindel, tõsiseltvõetav ja professionaalne. Esimene mulje loeb palju ja mitte ainult selles suhtes, mis puudutab mitteverbaalset suhtlemist. Sellest hoolimata muudavad need kaks väikest tegevust sind tunduvalt professionaalsemaks ja seeläbi ka usaldusväärsemaks. Lisaks muule, aitab sirgelt istumine sul hetkes paremini kohal olla ja pöörata ka rohkem tähelepanu vestlusele.
Looduslik väävel ja C vitamiin sinu naha tervise heaks
MSM aitab meie keha energia tootmisel ja mitmete kudede tugevdamisel (juuksed, luud, küüned ja liigesed). MSM on ka ideaalne lihasvalu ning lihaste vigastuste leevendamiseks, kiirendades ehituslike kollageenivalkude moodustamist tänu väävli võtmerollile nendes protsessides.
7. Silu oma välimust
Võta endale aega selleks, et enne mis tahes väikesemaid ja suuri esitlusi või avalikke kõnesid – värskendada oma välimust ning teha ennast ilusaks. See annab märku, et hoolitsed enda eest ja pöörad tähelepanu detailidele. Rahulolu enda välimusega annab sulle juurde ka natuke enesekindlust ja tunned, et oled eelseisvaks paremini ette valmistunud.
8. Ole tähelepanelik
Üks edukate inimeste ühistest harjumustest on nende kalduvus teha kõik selleks, et panna teisi inimesi kelledega nad kokku puutuvad, tundma endid sel hetkel maailma kõige olulisemateks isikuteks. See on midagi, mida võiksid sinagi teha – pööra kõigile, kelledega parasjagu suhtled nii palju tähelepanu, kui vähekegi võimalik. Usu, nad märkavad – ja sa ei pea selleks ütlema sõnakestki. Selle ühe osana on soovitatav võimaluse korral minimeerida segavaid tegureid, et saaksid keskenduda ainult vestlusele partneriga. Siia hulka kuulub otse loomulikult keeld samal ajal oma nutiseadmetega tegeleda.
9. Austa isiklikku ruumi
Erinevad persoonid eelistavad erinevat iskliku ruumi suurust, nii et võta eeskuju inimesest, kellega parasjagu suhtled. Kui ta paistab rõõmus sinu lähedusse sattumise üle ja on oma väljendusviisis rohkem isiklik, siis valmistu tegema sama. Kuid, kui paistab, et talle meeldib hoida pigem suurt isiklikku ruumi ja vahekaugust teistest, siis ära tõuka teda väljaspoole tema mugavustsooni, sattudes talle füüsiliselt liiga lähedale ja olles oma jutuga liiga familiaarne.
10. Harjuta!
Öeldakse, et harjutamine teeb meistriks, mis tähendab, et saad uuesti üritades aina paremaks ja paremaks. Kui soovid olla hea mitteverbaalne kommunikaator, pead harjutama ja paremaks muutma, et juhuse tekkides selleks valmis olla. Üks efektiivsemaid, aga samas ka hirmutavamaid viise, kuidas oma mitteverbaalse kommunikatsiooni oskusi parandada, on ennast filmida. Vaata ja hinda end kriitiliselt kõrvalt ja otsi võimalikke lõkse. Vaata milliseid kohti kõne ajal oma kehal puudutad. Öeldakse, et puudutad just neid kohti, mis sulle enda juures enim meeldivad selleks, et ebakindlas olukorras – kindlust juurde saada. Võid proovida videot vaadata ka ilma hääleta, nii saad täielikuma ettekujutuse sellest, mida lisaks öeldud sõnadele väljendad.
Järeldus
Mitteverbaalne suhtlemine on olulisem, kui üldiselt arvatakse ja edastab rohkemat, kui ainult asju, mida välja öeldakse. Kui proovid kasutada näpunäiteid, mida jagasime, hakkad märkama selle tegelikku mõju.
Ülaltoodud soovituste praktiseerimine ja teadlikkus mitteverbaalse kommunikatsiooni mõjust, aitab sul sinu kõnedele ja esitlustele nii mõndagi juurde anda, oma kuulajaskonda kaasata ja huvi hoida. See muudab sind enesekindlamaks ja parandab kogu sinu sooritust ka üleüldisemas plaanis.
Elu5 – Maria-Helena Loik
Allikad: Learning-mind.com, Tlu.ee
