Kurkum on üks enim raviomadusi omavaid taimi maailmas ja seda mitte ainult rahvameditsiini mõistes. Tänaseks on juba ka mitmed teaduslikud uuringud tõestanud, et selles taimes sisalduv aine kurkumiin omab tugevat põletiku-, viiruste-, valu-, mikroobide- ja vähivastast toimet. Allolevalt toomegi sinuni 9 teaduslikult kinnitatud fakti kurkumiini kasuliku mõju kohta.
Kurkum sisaldab võimsate raviomadustega bioaktiivseid aineid
Kurkum on see vürts, mis annab karrile omapärase kollase värvuse. Eeskätt on seda tarbitud maitseainena, kuid samal ajal on ta ka üks kasulikumaid ja tuntumaid ravimtaimi, mida on juba tuhandeid aastaid kasutatud India Ajurveeda ja Hiina traditsioonilises meditsiinis.
Läänes on kurkumit pikalt ignoreeritud, aga mitte enam! Teadlased on tänaseks tõestanud, et idamaade rahvastel oli ja on õigus ning, et kurkum sisaldab tõepoolest antioksüdatiivseid aineid, milledel on raviomadused.
Need ained on kurkuminoidid ja kõige olulisem neist on kurkumiin. See ongi kurkumi põhiline aktiivne koostisosa millel on nii põletikuvastane, kui ka tugev antioksüdatiivne toime. Siiski, kurkumiini sisaldus kurkumis ei ole suur (ligikaudu 3%).
Enamik uuringutes on kasutatud kurkumi ekstrakti. See sisaldabki enamjaolt puhast kurkumiini ning seda annustes, mis ületavad ühte grammi päevas. Nii suurt kogust on loomulikul teel kurkumit maitsetaimena kasutades raske kätte saada.
Seega, kui soovid omal nahal kogeda kurkumi täielikku mõju, peaksid seda manustama kas, loomulikul teel meeletult suurtes kogustes või, siis kasutama vastavaid toidulisandeid ja ekstrakte. Need sisaldavad kurkumiini piisavas koguses.
Peaksid arvesse võtma ka asjaolu, et kahjuks on kurkumiin halb vereringesse imenduja ja selleks, et sinu organism seda ainet paremini omastaks, peab kurkumiin olema seotud musta pipraga. See sisaldab piperiini – naturaalset ainet, mis suurendab kurkumiini omastamist lausa 2000%. Seega parim on tarbida toidulisandeid, kus need 2 ainet on koos. Kurkumiin on rasvlahustuv, seega on seda hea kasutada mõne rasvasema eine kõrvale.
1. Kurkumiin on naturaalne põletikuvastase toimega aine
See aitab sinu kehal võidelda sissetungijate vastu ja niisamuti on tal roll juba tekitatud kahjudega toimetulemisel. Kui keha ei suuda põletikele vastu panna, võivad sellised patogeenid nagu bakterid sinu keha üle võimust võtta.
Kuigi lühiajaline äge põletik on kehale kasulik, võib probleem tekkida siis, kui see muutub krooniliseks ja ründama hakatakse sinu keha enda kudedesid.
Teadlased on tänaseks veendumusel, et krooniline, madalal tasemel põletik mängib suurt rolli pea, et iga tänapäevase nö lääneliku kroonilise haiguse tekkes. Sealhulgas südamehaiguste, vähi, metaboolse sündroomi, Alzheimeri tõve ja mitmete teiste degeneratiivsete seisundite arengus. (1, 2, 3).
Seega kõik, mis aitab võidelda kroonilise põletiku vastu on hea ennetamaks ja isegi ravimaks ülalnimetatud haiguseid. Kurkumiin on aga lausa nii tugeva põletikuvastase toimega, et on oma efektiivsuselt sama tõhus kui põletikuvastased ravimid. Lisaks puuduvad kurkumiinil ebameeldivad kõrvalmõjud (4, 5, 6).
See blokeerib NF-kB, molekuli, mis liigub rakkude tuumadesse ja lülitab sisse põletikuga seotud geenid. Arvatakse, et NF-kB mängib olulist rolli ka paljude krooniliste haiguste tekkes (7, 8).
Ilma üksikasjadesse minemata (põletik on äärmiselt keeruline), ongi asja tähtsaim osa see, et kurkumiin on bioaktiivne aine, mis võitleb põletikuga molekulaarsel tasemel (9, 10, 11).
2. Kurkum suurendab organismis antioksüdantide võimekust
Arvatakse, et oksüdatiivne kahjustus on vananemise ja paljude haiguste üks põhjuseid.
See hõlmab vabu radikaale (väga reaktiivseid molekule, millel on paarunud elektronid). Vabad radikaalid reageerivad oluliste orgaaniliste ainetega nagu rasvhapped, valgud või DNA.
Peamine põhjus, miks antioksüdandid on nii kasulikud, on see, et nad kaitsevad sinu keha vabade radikaalide eest.
Kurkumiin on tugev antioksüdant ja neutraliseerib oma keemilise struktuuri tõttu vabu radikaale (12, 13).
Lisaks suurendab kurkumiin sinu organismi oma antioksüdandi fenüümide aktiivsust (14, 15, 16).
Sellisel viisil annab kurkumiin vabade radikaalide vastu kaks hoopi ühe korraga. See blokeerib need otsesel teel ning stimuleerib ka sinu keha enda antioksüdatiivset kaitset.
3. Kurkumiin suurendab aju neurotroofset faktorit, mis on seotud paranenud ajufunktsiooniga ja ajuhaiguste riski alandamisega
Kunagi arvati, et neuronid ei suuda peale varast lapsepõlve enam jagunega ja paljuneda. Nüüd on teada, et see ei ole nii.
Neuronid on võimelised moodustama uusi ühendusi, kuid teatavates ajupiirkondades võivad nad ka paljuneda ja oma arvu suurendada.
Selle protsessi üks peamisi tegureid on aju poolt toodetud neurotroofne tegur (BDNF), mis on sinu aju funktsioneeriv kasvuhormoon.
Selle hormooni vähenenud tasemega on seostatud paljusid tavalisi ajukahjustusi sh depressiooni ja Alzheimeri tõve teket. Ja huvitaval kombel saab kurkumiin suurendada BDNF taset ajus.
Oma taolise toime tõttu võib kurkumiin olla efektiivne ajuhaiguste ennetamisel või isegi mitmete ajuhaiguste ja vanusest tingitud ajutalitluse languse ravil.
Samuti võib kurkumiin parandada mälu ja muuta sind targemaks, mis tundub olevat loogiline, arvestades selle mõju BDNF-i tasemele. Tolle väite kinnitamiseks on siiski veel vaja teostada kontrollitud uuringuid inimestega.
4. Kurkumiin vähendab riski haigestuda südamehaigusse
Südamehaigused on maailma number üks surmapõhjus ja seetõttu ka teadaste poolt aastakümnete jooksul põhjalikult uuritud.
Ei ole üllatus, et südamehaigused on äärmiselt keerukad ja nende tekkes mängivad rolli mitmed erinevad tegurid. Aga kurkumiin võib aidata mitmetel protsessidel, mis südamehaigusi põhjustavad tagasi pöörduda. Mis puudutab südamehaiguseid, siis kurkumiini peamine kasu on võibki olla just endoteeli (see on sinu veresoonte vooder) funktsiooni parandamine.
On hästi teada, et endoteliaalne düsfunktsioon on südamehaiguste peamine põhjus. Lihtsustatult tähendab see, et sinu keha ei saa hakkama vererõhu, verehüübimise ja mitmesuguste muude tegurite reguleerimisega.
Mitmed uuringud näitavad, et kurkumiin viib endoteeli funktsiooni paranemiseni. Ühes uuringus leiti, et kurkumiin on südamele ja vereringele sama kasulik kui treening ning teine uuring näitas, et see toimib sama tõhusalt kui atorvastatiini ravim (17, 18).
Lisaks vähendab kurkumiin põletikku ja oksüdeerumist (nagu eespool mainitud), mis mängivad samuti suurt rolli ka südamehaiguste korral.
Ühes uuringus manustati juhuslikult valitud 121 inimesele, kelledel tehti pärgarteri šunteerimise operatsioon, kas platseebot või 4 grammi kurkumiini päevas (paar päeva enne ja pärast operatsiooni).
Kurkumiini rühmas oli südameinfarkti saamise risk vähenenud lausa 65%.
5. Kurkumiin aitab ennetada ja võibolla ka ravida vähki
Vähk on kohutav haigus, mida iseloomustab kontrollimatu rakukasv. Vähktõvel on palju erinevaid vorme, kuid neil on endiselt siiski ka mitmeid ühiseid jooni. Ning paistab, et kurkumiinipreparaadid suudavad osasid neist mõjutada.
Kurkumiini on uuritud kui kasulikku ainet võitluses vähktõvega ja leitud, et see mõjutab vähi kasvu, arengut ja levikut molekulaarsel tasandil.
Uuringud on näidanud, et kurkumiin võib kaasa aidata vähirakkude surmamisele ning angiogeneesi (kasvajate uute veresoonte kasvu) ja metastaaside (vähi siirded) vähenemisele.
Samuti näitavad mitmed uuringud, et kurkumiin võib vähendada vähirakkude kasvu laboritingimustes ja inhibeerida kasvajate kasvu katseloomadel (19, 20).
Seda, kas suured annused kurkumiini (eelistatult koos imendumisvõimet soodustava ainega nagu piperiin) võivad aidata vähki ravida ka inimestel, tuleb veel korralikult uurida.
Siiski on tõendeid selle kohta, et kurkumiin võib aidata vähi teket ennetada, eriti just seedetrakti vähki nagu kolorektaalne vähk.
30-päevases uuringus, mis tehti 44 meeste seas kelledel olid käärsoole kahjustused (seda peetakse vähkkasvajate eelsoodumuseks), leiti, et 4 grammi kurkumiini päevas vähendas kahjustuste arvu lausa 40% võrra.
Võibolla hakatakse ühel päeval kurkumiini kasutama koos tavapäraste vähiravi meetoditega, aga seda on veel liiga vara kindlalt öelda. Siiski, tänaseks on kindel, et teema näib lootustandvat ja seda uuritakse intensiivselt edasi.
6. Kurkumiin võib olla kasulik Alzheimeri tõve ennetamisel ja ravimisel
Alzheimeri tõbi on kõige levinum neurodegeneratiivne haigus maailmas ja peamine dementsuse põhjus. Kahjuks ei ole Alzheimeri tõve jaoks veel siiani korralikku ravi ning seetõttu on ülimalt oluline vältida haiguse esinemist.
Ja õnneks on siinkohal häid uudiseid, sest väidatavalt ületab kurkumiin hematoentsefaalbarjääri.
On teada, et põletik ja oksüdatiivne kahjustus mängivad Alzheimeri tõve tekkel suurt rolli ja kurkumiinil on kasulik mõju neile mõlemale.
Lisaks sellele, Alzheimeri tõve põhiomaduseks on proteiinkildude (lahustumatud valkude fragmentide tükid), mida nimetatakse ka amüloidplakkideks, kogunemine. Uuringud näitavad, et kurkumiin aitab neid valkude moodustisi lahustada.
Seda, kas kurkumiin võib tõepoolest ka inimestel Alzheimeri tõve progresseerumist aeglustada või isegi ravida, tuleb veel edasi uurida.
7. Kurkumiin on andnud häid tulemusi artriidipatsientidel
Artriit on lääneriikides tavaline probleem. Sellel haigusel on mitmeid erinevaid tüüpe, milledest enamus hõlmab põletikku liigestes. Arvestades, et kurkumiin on tugev põletikuvastane ühend, on loogiline järeldus, et see võib aidata ka võitluses artriidiga.
Mitmed uuringud näitavad, et see ongi tõsi.
Uuringus, mis viidi läbi reumatoidartriidiga inimeste seas, oli kurkumiin isegi efektiivsem, kui põletikuvastane ravim.
Ka paljudes teistes uuringutes on uuritud kurkumiini mõju artriidile ja täheldatud erinevate sümptomite paranemist (21, 22).
8. Kurkumiin aitab depressiooni vastu
Kurkumiin on depressiooni ravil näidanud vägagi lubavaid tulemusi.
Kontrollitud uuringus jagati 60 inimest, kellel oli depressioon, kolme rühma. Üks rühm võttis Prozac`it, teine grupp manustas 1 gramm kurkumiini ja kolmas rühm nii Prozac`it kui ka kurkumiini.
6 nädala pärast oli kurkumiin põhjustanud katseisikutel paranemise nähud, mis olid sarnased Prozaci ravi saanutel. Parimad tulemused olid sinna rühma kuulunutel, kus manustati mõlemat – Prozac`it ja kurkumiini.
Selle väikese uuringu kohaselt võib kurkumiini pidada sama efektiivseks kui antidepressante.
Depressioon on seotud ka aju derivaadi neurotroofse faktori (BNDF) taseme languse ja hipokampuse kahanemisega, mida seostatakseka õppimise- ja mäluaspektiga.
Kuna kurkumiin aitab tõsta BNDF-i taset, siis selle manustamise tulemusel võivad mõned neist muutustest aju funktsioonides tagasi pöörduda.
Mõningaid tõendeid on ka selle kohta, et kurkumiin võib suurendada aju neurotransmittereid serotoniini ja dopamiini (23, 24).
9. Kurkumiin aitab aeglustada vananemist ja võidelda vananemisega seotud krooniliste haigustega
Kui kurkumiin võib tõepoolest aidata ennetada südamehaigusi, vähki ja Alzheimeri tõbe, on see pikaealisust silmas pidades ilmselgelt kasulik.
Kuid pidades silmas, et oksüdatsioonil ja põletikul organismis arvatakse olevat suur roll ka enneaegse vananemise juures, võib kurkumiinil olla mõju, mis ulatub haiguste ennetamisest veelgi kaugemale. Sel põhjusel on kurkumiin muutunud vägagi populaarseks ka kui vananemisvastane abivahend.
Lõpetuseks
Mitte, et ma tavameditsiini põlgaks, sest on olukordi ja seisundeid, kus ravimteest, joogast, mediteerimisest ja loitsimisest abi ei pruugi saada. Siiski, tihti võivad mitmed ravimid ja ravimeetodid inimesele rohkem halba, kui head teha. Veelgi enam, on olukordi, kus peale erinevate tablettide manustamist alles tõsiselt haigeks jäädaksegi.
Kaine mõistus ütleb, et looduses lihtsalt peab olemas olema igale haigusele õige ravim. Loodus on vanem kui meie ja loodus on targem kui meie. Need ained on lihtsalt vaja katse-eksituse meetodil üles leida. Suur rõõm on tõdeda, et kurkumiinil ongi mitmeid tänaseks juba ka teaduslikult kinnitatud kasulikke omadusi ning isegi hullematele haigustele on leitud tõhusad looduslikud ravivahendid ilma kahjulike kõrvalmõjudeta. Jõudu teadlastele edasistes uuringutes!
Elu5-Maria-Helena Loik
Algne artikkel: Healthline.com
Allikad:
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12490960
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12490959
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21633179
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19594223
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10404539
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15489888
- http://www.jbc.org/content/270/42/24995.full
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17885582
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12676044
- http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0304383501006553
- http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1357272508002550
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17569207
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10964379
- http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.1517/abstract
- http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/02772248.2013.829061#.UyAZAfl_t8E
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15650394
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23146777
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18588355
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9973206
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20214562
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20657536
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7390600
- https://link.springer.com/article/10.1007/s00213-008-1300-y
- http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0014299905006230
Fotod: Pexels.com, Pixabay.com
