Kognitiivse arengu teooria on välja töötatud Jean Piaget poolt ja keskendub peamiselt lastele. Kuigi Piaget ei ole ainuke, kes seda teemat käsitlenud on, siis just tema panusel on olnud antud psühholoogia valdkonnale tohutuid mõjutusi.
Peale psühholoogia on Piaget tegelenud ka ajaloo, filosoofia ning laste haridusega. Ta on olnud UNESCO Rahvusvahelise hariduse büroo direktor. Aastal 1934 kuulutas Piaget “Ainult haridus võib päästa meie ühiskonna võimaliku järkjärgulise või kiire kokkuvarisemise eest.” On ilmne, et ta pidas haridust väga tähtsaks ja oli huvitatud inimeste õppimisest.
Kui Piaget lõpuks täielikult psühholoogiale pühendus, sõnastas ta mõned väga mõjukad teooriad. Ühe nendest – kognitiivse arengu teooria neli etappi (Piaget, 1964), toomegi allolevalt teieni.
Ehk aitab see teooria meil oma lapsi paremini mõista ja mitte seada neile eakohaselt võimatuid ootusi.
Kas mäletate kuidas kõiki neid etappe ise läbisite või tunnete ära kuidas neid läbivad teie lapsed?
Piaget kognitiivse arengu neli etappi
Need on sensomotoorne etapp (0-2 a.), eeloperatsionaalne etapp (2-7 a.), konkreetsete operatsioonide etapp (7-11 a.) ja formaalsete operatsioonide etapp (11-….). Osadel etappidel on omakorda ka mitu alametappi. Keskmine, terve indiviid läbib neist neljast igaühe. Kuigi antud etappidel on teatud vanuselised piirangud, siis võivad need olenevalt inimesest veidi varieeruda. Räägime igast neljast etapist veidi üksikasjalikumalt.
Sensomotoorne etapp
Esimene on sensomotoorne etapp, mis väidetavalt kestab alates sünnist kuni umbes 2 aastaseks saamiseni. Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (näiteks haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus.
Selles eas on lapsed enesekesksed. Nad lähtuvad oma tegudes enamasti ainult sellest, mis on hea just individuaalselt neile.
Käesolev etapp hõlmab näiteks ka lihtsaid reflekse, mida laps teeb paari esimese kuu jooksul pärast sündi. Selle etapi hilisemas perioodis muutavad lapsed oma kehast ja soovidest teadlikumaks ning hakkavad olema rohkem konkreetsele asjale või tegevusele orienteeritud. Selle perioodi ühes hilisemas alametapis hakkavad nad teistsuguste tulemuste saavutamiseks, katsetama sama objekti suhtes erinevaid tegevusi.
Sensomotoorse etapi alametapid. Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget järgi)
- Refleksid (0-1,5 kuud) – 1- 4. elukuul hakkavad refleksid seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, aga võib vaadata kohta, kuhu see kadus.
- Esmased tsirkulaarreaktsioonid (6 nädalat – 4 kuud) – laps omandab esimesi harjumusi (nt pöidla imemine), õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi.
- Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8 kuud) – laps uurib keskkonda, kordab teatud tegevusi (nt raputab kõrinat, uurib oma riideid jm.) ja tekib haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele.
- Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid (9-12 kuud) – laps tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu ja rakendab selle saavutamiseks koordineeritud tegevuste jada (nt. haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, aga ainult juhul, kui ta seda osaliselt näeb.
- Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18 kuud) – laps hakkab esemetega eksperimenteerima ja proovima, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes.
- Representatsioonid (alates 18 kuud) – tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama.
Eeloperatsionaalne etapp
Teine neljast on eeloperatsionaalne etapp. See algab, kui laps õpib rääkima, nii umbes 2 aasta vanuselt ja kestab umbes kuni 7 aastaseks saamiseni. Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget järgi egotsentrismi periood – laps hindab kõike enda seisukohast ja ei suuda ette kujutada maailma teise inimese vaatenurgast lähtuvalt (nt peitusemäng – paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus).
Piaget märkas, et selles etapis, ei saa lapsed veel aru konkreetsest loogikast ja ei suuda informatsiooniga manipuleerida. Märgatav selles staadiumis on see, et lapsed hakkavad mängus kaasa lööma rohkem kui varasematel etappidel, samuti hakkavad nad osalema ka mängu jäljendavas käitumises.
See tähistab järgmise etapi algust – kus lapsed kohtuvad üha enam keerukate sotsiaalsete olukordadega ning osalevad nendes. Hiljem selles etapis oskavad nad juba ka selgitada, miks neile üks või teine inimene või asi ei meeldi. Antud juhul on kaks alamkategooriat.
- Sümboolse funktsiooni etapp, kus lapsed hakkavad nende ümber oleva maailma füüsiliste objektide kirjeldamiseks kasutama sümboleid. See hõlmab näiteks ka objektide ja inimeste ära tundmist piltidel ja fotodel.
- Intuitiivse mõtte etapp, mille jooksul lapsed muutuvad uudishimulikeks ja küsivad palju küsimusi.
Konkreetsete operatsioonide etapp
Kolmas on Konkreetsete operatsioonide etapp. See kestab umbes alates 7`ndast eluaastast kuni 11 aastaseks saamiseni. Selles etapis hakkavad lapsed aru saama loogikast ja ei ole oma käitumises enam nii enesekesksed. Kuna egotsentriline mõtlemine väheneb, siis laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja sündmuste käiku mõtteliselt tagasi pöörama (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne – mis tähendab, et nad ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega.
Nad muutuvad rohkem teadlikeks vestlustest ja sotsiaalsetest suhetest ning õpivad mõistma vastavaid reegleid. Nad tegelevad ühe julgemalt teemade ja esemetega, mis neile eelnevalt tundmatud olid. Samuti oskavad paremini klassifitseerida erinevaid objekte, inimesi ja muid asju.
See on see, mida Piaget nimetab egotsentrismist sotsialiseerumise poole liikumiseks.
Formaalsete operatsioonide etapp
Neljas on Formaalsete operatsioonide etapp, mis algab umbes alates 11 aastaseks saamisest. Selles etapis kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine – analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm. (nt. peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Lapsed oskavad teavet säilitada ja seda analüüsida. Eriti iseloomulik selle etapi puhul on just abstraktse mõtlemise oskus, sest see on oluline võime keeruliste probleemide lahendamiseks.
Peale seda vanust ei ole arenguetapid enam määratletud. Ja inimese arengus ei ole enam nii kindlaid pöördepunkte nagu oli nende etappide näol.
Teooria arengustaadiumidest on palju keerulisem kui oleme käesolevalt kajastanud ja huvi korral saate selle teema kohta otsida lisamaterjali.
Kokkuvõttes on Piaget nelja etapi teooria oluline, seda õpetatakse ülikoolides ja muudes haridusasutustes tänasenigi. Tema töö on jõudnud psühholoogia valdkonnast kaugemalegi ning mõjutanud ka teisi valdkondi nagu filosoofiat, ajalugu, haridust, tehisintellekt puutuvat ja veel paljusid teisi.
Elu5- Maria-Helena Loik
Allikad: Kayleigh H, Psych2go.net, Lvrkk.ee
