Mürkained kosmeetikatoodetes – jah, palju on kajastatud teemat, mis puudutab toidus sisalduvaid kahjulikke e-aineid ja teisi tervisele ohtlikke koostisosi, soovitatud meil toiduainete pakenditel olevaid etikette lugeda ja teatud mürkaineid vältida, aga vähe on veel räägitud ülejäänud salakavalatest toksilistest ainetest, mida samuti igapäevaselt tarbime.
Ka seadused selles vallas on piisavalt leebed. Nii on Euroopa Liidus lubatud siiani piiratud kujul (Jaapanis on osade ainete kasutamine siiski juba täielikult keelatud) kasutada kosmeetikas lisaks teistele toksilistele kemikaalidele ka aineid, mis on kantserogeensed.
Kosmeetika- ja juuksehooldustoodete mõju on pikalt uuritud ennekõike just selle kohese efekti vaatenurgast, et kas toote kasutamine ärritab või ei ärrita nahka. Nüüd aga pööratakse üha enam tähelepanu sellele, millist mõju toodetes sisalduvad mürkained sinu kehale pikemaajalises perspektiivis avaldavad ja võimalikele reaktsioonidele, mis hiljem väljenduda võivad.
Kantserogeensed ained põhjustavad vähki ja sedalaadi tervisekahjustused ning mürgistusnähud ilmnevad tasapisi – ilma, et oskaksid teatud haiguseid esialgu liigse kosmeetikatoodete tarbimisega seostadagi.
Seega on ülimalt oluline pöörata tähelepanu mitte ainult sellele, mida sa sööd, vaid ka sellele, millega end pesed ja kokku määrid. Looduskosmeetika valik on suur, aga kui tahad 100% kindla peale välja minna, siis isiklike kogemuste põhjal võime soovitada MyMim.Me kreeme. 
Viimased uuringud on näidanud, et paljud kosmeetika- ja kehahooldustooted (enamik) sisaldavad 95% ulatuses meie jaoks kahjulikke aineid (keskmiselt 168 erinevat kahjulikku ühendit igas tootes), milledest osad on lausa kantserogeensed.
Millest siis on tegelikult tehtud populaarsemad seebid, šampoonid, dušigeelid, imelised vananemisvastased näo ja kehakreemid, päikesekaitsevahendid ja hambapastad? Milles seisneb kõige efektiivsema kortsukreemi tegelik saladus, kuidas selle kasutamine hiljem kätte maksta võib ja miks on targem mitmetest mürkainetest eemale hoiduda?
Mürkained ja kantserogeenid – miks peaksid neid sisaldavaid kosmeetika ja hügieenitooteid vältima?
See mida kanname nahale, imendub läbi meie naha kõikidesse rakkudesse ning sellest oleneb milline on meie rakkude ja naha tervis. Samal moel nagu toimivad valuvaigistavaid geelid, valuvaigistavad plaastrid, östrogeeni plaastrid rasestumise vältimiseks, nikotiini plaastrid ja muu, mõjutavad meid vähemal või rohkemal määral ka igapäevased hügieeni ja kosmeetikavahendid (dušigeel, šampoon, näokreem, kehakreem, kosmeetika jne).
Kui rakkudesse imenduvad mürkained, siis nii saavadki sageli alguse erinevad nahaprobleemid – enneaegne vananemine, atoopiline dermatiit, ekseemid, kuperoosa, allergiad, ärritused, psoriaas, juuste hõrenemine, juuste kuivus, juuste väljalangemine jne. Hullemal juhul võib see kõik lõppeda hormonaalsete häirete, endokriinsete häirete, geneetiliste muutuste, vähi ja sinu vastsündinu väärarenguga.
Professor Jorma Toppari Soome Turu Ülikoolist on pühendunud sellele, et välja selgitada, millised koostisosad ja mürkained on kahjulikud inimese tervisele just pikemaajalisel kasutamisel ning mis haiguseid need põhjustada võivad.
Tema sõnul võivad kõige suuremad kahjustused ollagi just beebile ema kõhus. Nimelt, inimese esimesed rakud mis tekivad, on tüvirakud. Nende ülesanne on luua läbi pooldumise uusi rakke, milledest saavad alguse inimese närvirakud, luud, nahk ja juuksed.
Kui ajal, millal tüvirakud moodustuvad, kasutab lapseootel ema toksilisi kemikaale sisaldavaid kosmeetikatooteid, siis imenduvad need mürkained ka lapse tüvirakkudesse ja kahjustavad sh ka lapse tüvirakkude geneetilist koodi.
Tüviraku geneetilise koodi muutused võivad hiljem väljenduda erinevate haigustena või ülitundlikkusreaktsioonide ja allergiatena.
Toomegi allolevalt sinuni levinumad ja enim uuritud koostisosad ning mürkained, mida võiksid võimalusel kosmeetika- ja juuksehooldustoodetes vältida või nende osakaalu vähendada. Sest mida rohkem kemikaale läbi erinevate toodete imendub, seda tõenäolisemalt avaldavad need mürkained mõju ka sinu tervisele.
Alumiinium
Alumiinium on kasutusel deodorantide ja päevituskreemide koostises. See metall e mürkaine ladestub kehasse (enim just kesknärvistüsteemi ja ajju) ja ei taha sealt kuidagi väljuda.
Alumiini seostatakse mäluga seonduvate haigustega nagu Alzheimeri tõbi ning ka teiste seda tüüpi haigustega, kuid sellele väitele veel piisavad tõendid puuduvad. Ning kuigi väidetavalt alumiinium deodorante kasutades nii suurtes kogustes inimorganismi ei imendu, et seal kahju tekitada, siis on piisavalt tõendeid väitele, et alumiinium võib põhjustada hormonaalse tasakaalu häireid ja siseorganite mürgistust.
Teame juba ammu, et söögi valmistamisel pole hea kasutada alumiiniumist potte, panne, kahvleid ja lusikaid ning oleme need asendanud teistest materjalidest köögitarvikutega, kuid kosmeetikatoodetes on alumiinium siiski endiselt lubatud ja kasutame seda teadmatult edasi.
Akrülaadid
Akrülaate leidub geelküünelakkides ja teistes kunstlikes küünehooldusvahendites. Akrülaadid võivad tekitada väga raskekujulist ärritust ning väidetetavalt põhjustada ka rakkude kahjustusi, neuroloogilisi kahjustusi, organite mürgistust ja vähki.
Otsi sildilt:
Ethyl acrylate: Acrylic acid, Ethyl Ester, Ethyl propenoate, EA, Ethyl Methacrylat, Methacrylic Acid, Ethyl 2-Methyl-2-Propenoate, EMA
Methyl methacrylate: Methacrylate Monomer, Methyl Ester of Methacrylic acid, Methyl-2-methyl-2-propenoate, MMA
Sulfaadid, 1,4 Dioxane ja SLS
Sulfaadid on kasutusel šampoonide, palsamite, dušigeelide, seepide, hambapastade (ka laste omade), näo- ja nahapuhastusvahendite koostises vahuainena, et sel moel toodete pesuomadusi parandada.
See on tegelikult keeruline teema, sest kõik sulfaadid ei ole alati tervistkahjustavad, kuigi mitmel pool niimoodi kirjutatakse. Ettevaatlik tuleb olla just kantserrogeense ainega 1,4 Dioxane, aga seda sa sildilt ei leia. Miks? Sellepärast, et 1,4 Dioxane on mürkaine (saasteaine), mis tekib siis, kui teatud teised kosmeetikatoodetes tihti kasutatavad ained omavahel ühinevad.
Skin Deep andmebaasi andmetel võib seda ainet leida kuni 22% enam kui 25 000 kosmeetikatoote seast.
Kuna 1,4 Dioxane etikettidel märgitud ei ole, siis räägime lähemalt ainest SLS (Sodium Laureth Sulfate), sest see on etikettidel kirjas ja mõjutab mürgise ühendi tekkimist enim.
Sodium Laureth Sulfate ehk SLS
SLS-i on väga tõhus vahu tekitaja ning rasvade eemaldaja ja seda kasutati algselt kasutatud autode, masinate ja garaažipõrandate pesuks. Tänapäeval ka inimeste nahahoolduseks.
SLS-i väidetavalt iseenesest tervisele kahju ei tekita, aga tema negatiivsed küljed seisevad selles, et tänu SLS`i osakaalule tootes tekib mürgine aine 1,4 Dioxane ja ka selles, et ta viib nahalt loomuliku kaitsekihi – rasu. Seetõttu jääb nahk ilma oma kaitsvast bakteriaalsest mikrofloorast.
Jälgi pakendit ja tea, et kui SLS-i on toote koostises juba 0,5%, siis on see sinu nahka ärritav ja sellele kahjulik. Šampoonides on SLS-i enamasti juba 30 – 40% (pakendil ei ole alati märgitud täpset SLS`i osakaalu, aga kui see aine on kirjas esimese kolme koostisosa hulgas, siis järelikult ongi seda juba rohkem kui veerand).
Siit saavad alguse erinevad nahaprobleemid, ärritused, limaskestade, juuste ja naha kuivus, ekseem, dermatiit, allergilised reaktsioonid, kiiresti rasvuv peanahk, kõõm, ning karvanääpsu kahjustumise tagajärjel algab ka juuste väljalangemine.
Need on aga vaid välised ja leebed kahjustused, sest nii nagu ka enne öeldud võib SLS-i osakaal tootes põhjustada mürgise keemilise ühendi 1,4 Dioxane teket ja tänu sellele ka vähki. Eriti ohtlik on SLS`i osakaal tootes väikestele lastele.
Otsi sildilt:
Sodium Laureth Sulfate, PEG ühendeid ning kemikaale, mille nimedes on “xynol”, “ceteareth” ja “oleth”
UV-filtrid
UV-filtreid ehk keemilisi filtreid, mis meid UV-kiirguse eest kaitsevad leidub päiksekaitsevahendites, huulepalsamites, niisutavates kreemides, kosmeetikas, juuksehooldusvahendites, vananemisvastastes toodetes jne.
Väidetavalt kuhjuvad need mürkained kudedesse, kahjustavad hormoonsüsteemi ning võivad soodustada vähkkasvajasse haigestumist.
Siiski tuleb teada, et päikesekaitsekreeme on kahte tüüpi – keemilised ja mehaanilised. Mehaanilistes päikeseblokaatorites on kasutusel ained, mis on teadlaste poolt heaks kiidetud. Nende funktsioon seisneb valguse tagasi peegeldamises ja see meile kahju ei tee.
See, mille eest uurijad hoitavad on nanotehnoloogia baasil valmistatud ja teisi kahjulikke koostisosi (PABA, Benzophenone) sisaldavate toodete kasutamine. Lisaks päikesekaitsevahenditele võivad nanoosakesi sisaldada ka šampoonid, deodorandid, kosmeetika, kreemid jne.
Praeguseks puuduvad piisavad tõendid nanoosakeste kahjutu mõju suhtes inimorganismile pikemaajaliselt ja seega maksab nendega täna ettevaatlik olla. Mis on aga teada, on see, et aine väikesed nanoosakesed kipuvad olema mürgisemad, kui sama aine suured osakesed. Väidetavalt on need mürkained nii väikesed, et imenduvad kergesti otse rakkudesse ja ladestuvadki sinna.
Ainet PABA sisaldavate toodete tarbimine võib tekitada endokriinsüsteemi häireid ja bioakumuleerumist. Benzophenoni sisaldavad tooted võivad lisaks eelmainutule soodustada ka vähki.
Otsi sildilt:
Nanoosakesed: Fullerenes, Micronized Zinc Oxide, Nano Zinc Oxide, Micronized Titanium Dioxide, Micronized Quartz Silica
PABA ja selle derivaadid: PABA, OD-PABA, Padimate O, 4-Aminobenzoic Acid, Para-Aminobenzoic Acid, P-Aminobenzoic Acid, Et-PABA, 2-Ethylhexyl Ester, P-Carboxyaniline
Benzophenone ja selle ühendid: Octinoxate, Octyl Methoxycinnamate, Benzophenone, Oxybenzone, kõik ühendid mis sisaldavad sõna Benzophenone (näiteks Benzophenone-2), BP + number (näiteks BP2), Sulisobenzone, Sulisobenzone Sodium
Teised: Homosalate, Homomenthyl Salicylate, HMS, HS; 3,3,5-Trimethyl-Cyclohexyl-Salicylate
Lõhnaained
Lõnaaineid leidub lisaks parfüümidele pea kõigis kosmeetikatoodetes – näopesu vahendites, näokreemides, kehakreemides, deodorantides, dušigeelides, kehapiimades, päikesekaitsevahendites ja juuksehooldusvahendites.
Need mürkained on kõige enam ülitundlikkust, nahaärritusi ja allergiaid tekitavad koostisosad kosmeetikatoodetes. Lisaks võivad nimetatud mürkained mõjutada meie kesknärvisüsteemi ja kilpnäärme tegevust, tekitada peavalu ning häirida metabolismi ning hormoonide tööd.
International Fragrance Association (IFRA) andmetel võib lõhnainete koostises olla kuni 3,059 erinevat ainet, milledest osasid on uuringute põhjal seostatud ka vähiga.
Otsi sildilt:
Fragrance, Perfume, Parfum, Essential Oil Blend, Aroma
Mineraalõlid
Mineraalõlisid leidub mitmetes kosmeetika ja hügieenitoodetes, sh kreemides, beebiõlis, vanni- ning kehaõlides, massaažiõlidides jne. Mineraalõli on sisuliselt sama aine, mida kasutatakse autokütusena ehk nafta. “Mineral Oili“ sünteesitakse toornaftast ja see on omakorda pärit kivimitest.
Niisiis mineraalõli ei olegi tegelikult päris see, mida meie mõistame sõna „õli“ all vaid ongi reaalselt kile ehk plastik. Iseenesestmõista too ilusa nimega plastik meie naha sisse ei imendu ja sisaldab 0% aminohappeid, 0% vitamiine ja 0% mineraalaineid ehk kasulikke aineid, mida meie keha vajab.
Mineraalõli sisaldavad tooted jätavad nahale õlise niiskust kinni hoidva, umbse ja suletud kile kihi. Esialgu tekitab see tunde ülimalt pehmest, niisutatud ja siidisest nahast, aga tegelikult hoiab mineraalõli mürkained kehas vangis ja takistab naha normaalset hingamist hoides hapniku väljas. Sama efekt tekib kui mässida end kile sisse.
Selle tulemusel ei saa meie nahk vajalikke toitaineid, naharakud on kurnatud ning nahk õheneb toitainete puuduse tõttu. Võivad ägeneda erinevad nahahäired (nagu ekseem). Aktiviseeruvad vananemisilmingud, sh tekivad ka kortsud. Veelgi rohkem maksab murestseda ühendi PAH pärast (Polycyclic Aromatic Hydrocarbons), millega mineraalõli saastunud võib olla, sest sellel ainel on otsene seos vähiga.
Otsi sildilt:
Petrolatum, Petroleum Jelly, Paraffin Oil, Mineral Oil, White Petrolatum, Petrolem. Oil, Paraffinium
Silikoonid
Silikoone kasutatakse šampoonides, palsamites, niisutavates kreemides neile petlike niisutavate omaduste andmiseks ja viskoossuse tõstmiseks. Juuksehooldusvahendites kasutatakse seda juustele sära andmiseks ja kammitavuse parandamiseks.
Dimethicone ja PEG ühendid on kahjulikud kosmeetikatoodetes kasutusel olevad abiained, aga nende kahjulikkus ei seisne väidetavalt sugugi mitte mürgisuses inimesele, vaid keskkonnale. Dimethicone ehk silikoon on sama aine, mida kasutatakse ehituses niiskuse tõkestamiseks (wc-s, vannitoas, köögis kahhelplaatide vahel, et see juhiks vett eemale jne).
Kreemide ja juuksehooldusvahendite koostises oleva silikooni ülesanne on nahka silendada, pehmendada ja nö lihvida ebatasasusi. Kuna väliselt on silikoonikiht meeldivalt libe, tekibki illusioon siidpehmest nahast või juustest.
Tegelikult moodustab silikoon nahale ja juustele tiheda kihi, mis eraldab naha välismaailmast, ei lase hingata ega jääkaineid väljutada. See kilekiht lukustab enda alla niiskuse, rasu, bakterid ning higi.
Mürkained ei pääse enam kehast välja, sest higiga väljutab organism toksiine, mis pikaajalisel kokkupuutel nahaga võivad põhjustada ärritust.
Niisamuti ei pääse sisse ükski kasulik asi, mida nahk tegelikult vajab. Keha ei saa keskkonnast niiskust, hapnikku ega muid vajalikke aineid.
Silikoonikiht kulub nahalt maha väga vaevaliselt ja takistab rakkude uuenemist.
Väidetavalt on silikoonid eriti kahjulikud just juustele, sest silikooniga ümbritsetud juuksekarv ei saa õhust endasse niiskust siduda.
Nii võivad silikoonid põhjustada lõpuks hoopiski naha kuivust, juuste haprust ning kõõma. Siiski, kosmeetikatööstus väidab, et kosmeetikas kasutatavate silikoonide molekulid on liiga suured, et poore läbida või neid ummistada ning, et molekulide vahel on piisavalt ruumi, et nahk saaks hingata ning kasulikud ained jõuaksid nahani, mitte ei jää selle kile peale. Eks tõde selgub igaühe enda jaoks katse-eksituse meetodil.
Otsi sildilt:
Cone – lõpuga ühendid: Dimethicone, Methicone, Trimethicone, Cyclomethicone, Amodimethicone, Trimethylsilylamodimethicone
Siloxane – lõpuga ühendid: Cyclopentasiloxane, Polydimethylsiloxane
Conol – lõpuga ühendid: Dimethiconol
Sünteetilised säilitusained
Kunstlikke ja kahjulikke säilitusaineid on mitmeid ja väga erinevate nimede all, meie peatume siinkohal kahel ohtlikumal ja levinumal grupil, milledeks on parabeenid ja formaldehüüdid.
Parabeenid
Sünteetilisi säilitusaineid ehk parabeene kasutatakse šampoonides, palsamites, dušigeelides, näo- ja kehapiimades selleks, et pikendada nimetatud toodete säilivusaega ja pärssida bakterite, seente ja mikroorganismide vohamist kosmeetikatoodetes.
See, et toode ei rikne on positiivne, aga see, et keha neid hormoonidega segamini ajab – võib vägagi ohtlik olla. Nimelt parabeenide kehasse jõudmisel peab keha neid hormoonideks (peamiselt naissuguhormoonideks). Ja hormoonaalse tasakaaluga mängimine võib põhjustada ootamatuid tagajärgi mida kosmeetikatooteid tarbides oodata ei oskaks.
Näiteks meestel võib naissuguhormoonide rohkus kasvama panna rinnad ning tugevalt mõjutada ka libiidot ja viljakust. Tänapäeval tihti esineva probleemi – meeste spermarakkude kvaliteedi, määra ja aktiivsuse vähenemist seostatakse just parabeenide kasutamise tulemusena, sest parabeene kasutavad paljud inimesed igapäevaselt.
Lisaks ärrituste tekitamisele ja allergilistele reaktsioonidele on uuringud näidanud, et need mürkained võivad tekitada ka vähki, sest neid on sageli leitud erinevates vähkkasvajates – munasarjavähis, rinnavähis, eesnäärmevähis, jne. Parabeenid on väidetavalt ohutud, kui neid tarbida väikestes kogustes, kuid probleemiks on just nende massiline esinemine tavatoodetes ja keha suutmatus neid elimineerida.
Otsi sildilt:
Ethylparaben, Butylparaben, Methylparaben, Propylparaben, Isobutylparaben, Isopropylparaben, teised –paraben lõpuga ühendid
Formaldehüüdid
Formaldehüüd (E240) on võimas antibakteriaalne ja seenevastane aine, mis on kosmeetika- ja juuksehooldustoodetes sage koostisosa (küünelakkides, kreemides, desinfitseerijates, puhastusvahendites, šampoonides), kuid samal ajal on ta inimesele kõige ohtlikumate ainete nimekirjas. Ainel on otsene tõestatud seos mitmete vähivormide tekkega ja seda ei ole lubatud kasutada näiteks ehitistes ja elumajades.
Eriti ohtlik on see aine väikelastele ja juuksurisalongitöötajatele. Selle aine kasutamine on Rootsis ja Jaapanis keelatud, kuid Euroopa Liidus on seda vaid piiratud ning nõutud, et nimetatud mürkained oleksid märgistatud pakendil.
Otsi sildilt:
Formaldehyde, Quaternium-15, DMDM Hydantoin, Imidazolidinyl Urea, Diazolidinyl Urea, Polyoxymethylene Urea, Sodium Hydroxymethylglycinate, 2-Bromo-2-Nitropropane-1,3-Diol (Bromopol), Glyoxal, Benzylhemiformal, 5-Bromo-5-Nitro-1,3-Dioxane, Methenamine
Kunstlikud niisutajad ja pehmendajad
Propylene Glycol ehk PEG (Ka PG)
Propylene Glycol-i (PEG) kasutatakse tihti kosmeetikatoodetes niisutaja, pehmendaja ja emulgaatori rollis. Samuti kasutatakse seda toiduainetetööstuses ja meditsiinitööstuses tablettide koostises. Tegeliku naha niisutamise asemel PEG hoopis häirib keha loomulikku niiskustasakaalu, sest kuigi ta on niiskuse säilitaja on ta ka ta liigse niiskuse imaja.
See aine ei anna kehale vett, vaid seob kehas niiskust tirides naturaalsed õlid kehast välja. Ettevaatlik maksab selle ainega olla igal juhul, sest osade väidete kohaselt võib see põhjustada ka vähki haigestumist.
Otsi sildilt:
PEG, PPG, Polysorbate – (20, 30, 80 jne.), E490
Quaternium
Quaternium + number või Polyquaternium on kõik sünteetiliselt ehk keemiliselt toodetud mürkained, mida looduses ei esine. Sellest tulenevalt inimese organism ja loodus ei suuda neid toksilisi aineid kasutada, ümbertöödelda ega hävitada. Palju kasutatakse Quaternium aineid juuksehooldustoodetes.
Otsi sildilt:
Benzalkonium chloride, Benzethonium Chloride, Quaternium-15, Centrimonium Bromide, Polyquaternium – ja number (näiteks: Polyquaternium-7).
Ethylenediaminetetraacetic acid ehk Tetrasodium EDTA
Ethylenediaminetetraacetic acid-it (EDTA) kasutatakse kosmeetikatööstuses selleks, et muuta toode hästi kasutatavaks ehk nahale määritavaks. Tegelikult sünteesitakse seda ainet kantserogeensest formaldehüüdist.
EDTA hävineb meie kehas ja ka looduses ülimalt aeglaselt. Kuigi uuringute põhjal väidetakse, et EDTA laboriloomadel vähki ei tekitanud, siis on küllalt juhtumeid väitmaks, et see aine põhjustab ekseemi. Murettekitav on ka see, et EDTA võib kõrvalproduktina sisaldada mürgist saasteainet dioxade, millest ka varem juttu oli.
BHT ja BTA
BHT-d (Butüleeritud hüdroksütolueen – E321) ja BTA –d (butüleeritud hüdroksüanisool (BTA – E320) on mürkained, mida kasutatakse peamiselt niisutajatena ja meigi säilitajatena. Seda leidub: huulepulkades, juustehooldusvahendites, kosmeetikas, päikesekaitsevahendites, deodorantides, kreemides ja lõhnaõlides.
Kuigi BHT`d võib endiselt nii toiduainete, kui ka kosmeetikatööstuses nõuetekohaselt kasutada (siiski enam mitte igal pool, sest näiteks Jaapanis on E321 kasutamine toidus keelatud), siis on uuringute tulemusena tõestatud selle aine kantserogeensus ning seos astma ning laste käitumisprobleemide (hüperaktiivsus ning tähelepanuhäired) vahel. Lisaks tekitab see aine väidetavalt ka endokriinsüsteemi häireid.
Otsi sildilt:
Propylparapen, Isopropylparapen, Butylparaben, Isobutylparaben, BHA, BHT, Phthalate, Triclosan
Nitsosamiinid
U.K. Äri-, Ettevõtlus- ja Regulatiivreformi Osakond liigitab nitrosoamiinid kantserrogeensete ainete kategoorias kõige mürgisemateks ja seda kõikide loomaliikide sh ka inimeste jaoks.
Nitrosamiinid on mürkained, mis tekivad kosmeetikatoodetes teatud koostisosade ühinemisel (Diethanolamine (DEA), Triethanolamine (TEA) ja parabeenid). Seega toote etikettidel neid kunagi kirjas ei ole. Siiski leidub nitrosamiine enamus kosmeetikatoodetes ja nüüd tead milliste ainete kooslust karta.
Otsi sildilt:
DEA, TEA
Lahendus
Oleme kõik vähemal või rohkemal moel erinevatest kosmeetikatoodetest sõltuvuses ning kuigi neid on keerukas täielikult vältida, siis midagi annab ikka ära teha. Allolevalt mõned soovitused:
- Jälgi mitte toodete pealkirju, vaid just toote koostisosi pakendil ja proovi valida võimalikult nö inimsõbralikud tooted. Isegi kui need natuke kallimad on, siis lõppkokkuvõttes on see siiski sääst nii sinu tervise kui ka ilu kohalt. Võidad parema enesetunde ja tervise. Lisaks jäävad ära kahjulikest ainetest tingitud naha-ja juusteprobleemid, mis võivad avalduda hiljem.
- Kuigi mitmel pool soovitatakse tungivalt eelpool mainitud koostisosi täielikult vältida siis, alati ei pruugi see võimalik olla ja niisamuti ei pea alati kõige suhtes täiesti äärmuslik olema. Seega, kui oled mingil põhjusel sunnitud kahjulike koostisosadega tooteid kasutama, siis proovi natukenegi kasutuskordi ja koguseid piirata. Näiteks, kui oled harjunud oma juukseid iga päev pesema, siis jäta mõni päev vahele või kasuta ühe korraga natuke vähem šampooni.
- Kui oled harjunud end iga päev tugevalt lõhnava kreemiga (või mõne mineraalõliga) määrima, tee vähemalt kord nädalas paus ja asenda oma igapäevane lemmikkreem mõne täiesti loodusliku kreemi või õliga nagu näiteks MyMim.Me näo ja kehakreemiga, mis sinu nahale ka tegelikult vajalikku toitu annab (mitte ainult ei peida vigu). Nahk vajab energiat, mida saab kasulikest rasvhapetest (rasvlahustuvad ained imenduvad kergemini raku sisse), vitamiinidest ja mineraalainetest. Andes rakkudele nii seespidiselt kui välispidiselt neile hästi omastatavat vajalikku toitu, on rakk on terve ja elujõuline ning see on ideaalne alus kaunile nooruslikule nahale!
- Ole just eriti nüüd suvel ettevaatlik päikesekaitsekreemidega! Tea, et tegelikult on paljudes looduslikes õlides samuti loomulik kaitsefaktor sees ja kui oskad päevitamise ajaga piiri pidada, siis lisakeemiat sinu nahk ei vaja. Hoia oma last, pane talle pigem särk selga, kui määri ta kokku kahtlaseid aineid sisaldava kaitsekreemiga.
Hea tervise, nooruslikkuse ja ilusa naha saladus ei peitu ainult selles, milliseid kosmeetikatooteid kasutad. Kuigi osadest neist, näiteks MyMim.Me kreemidest võib suur abi olla ning need võivad sinu välist vananemisprotsessi pikendada, siis tea, et naha tervis sõltub väga palju ka sinu elustiilist – sellest kui palju sa liigud, millest sa toitud ja kas sinu kehas on piisavalt vitamiine ja mineraalaineid (ilusa naha jaoks on erilise tähtsusega just C vitamiin ja B-grupi vitamiinid).
Elu5 – Maria-Helena Loik
Allikad: Judi Vance, Beauty to Die for: The Cosmetic Consequence, Yle.fi, Puhaselu.blogspot.com, Tervis.postimees.ee, Bioblogi.eu, Safecosmetics.org, Almanatura.ee, Naturasiberica.ee, Delfi.ee, Thinkbefore.eu, Juusteakadeemia.ee, Wholebodyhealth.org, IFRA. IFRA Ingredients, CDC: Centers for Disease Control. Nanotechnology. 2016., UK.Foodguide.net
Pildid: Pixabay.com, Pexels.com
