Enda ja teiste käitumise kohta saame midagi uut teada pidevalt. Aga mõista meie käitumismustrite psühholoogilisi tagamaid, on kohe eriti põnev ja hariv.
On need meie isiklikud nn. „kiiksud“ või hoopis seletavad loomuomase ja tüüpilise käitumisega enamusele inimkonnast?
Elu5 kogus kokku 55 huvitavat psühholoogilist fakti, mis aitavad ennast ja teisi paremini mõista.
- Inimesed kahetsevad kiirelt tehtud otsuseid isegi siis, kui tulemus on rahuldav. Tähtis pole mitte see, kui palju otuse tegemisele aega eraldasime, vaid tunne, et aega oli piisavalt.
- Inimesi veetlevad endaga sarnased inimesed rohkem. Ütlus “vastandid tõmbuvad” ei ole tegelikkuses tõsi.
- Erinevad värvid võivad mõjutada meie käitumist igaüks isemoodi. Näiteks punane tõstab tähelepanelikkust. Samal põhjusel kasutatakse punast ka liikluses, valgusfooris ja STOP märgil.
- Ülekaalulisus on nakkav. Kui sul on palju ülekaalulisi sõpru, siis on suurem tõenäosus, et ka sinust saab ülekaaluline.
- Millegi kaotamine teeb inimese kaks korda õnnetumaks, kui selle sama asja saamine teeb õnnelikuks.
- Suure testosteroonitasemega inimesed tunnevad teiste vihast naudingut.
- Mida targem on inimene, seda kiiremini ta mõtleb ja seda lohakam on tema käekiri.
- Meie emotsioonid ei mõjuta seda kuidas me suhtleme. Tegelikult on hoopis vastupidi: see kuidas me suhtleme, mõjutab meie meeleolu.
- Teiste mõtteid ja tundeid mõistavad kõige paremini tugeva süütundega inimesed.
- Mehed teevad rohkem nalja mitte seetõttu, et nad naistest naljakam oleksid, aga seetõttu, et nad lihstalt hoolivad vähem sellest, kas teistele nende huumor meeldib või mitte.
- Madala enesehinnanguga inimesed kipuvad teisi alandama. Nad usuvad, et nende negatiivne arvamus on tõde ja, et sellel ei ole mitte mingit pistmist nende enesehinnanguga. Tegelikult, aga, aitab teiste alandamine nende endi enesehinnangut tõsta. Uuritavad, kelledele öeldi, et nende IQ testitulemused olid teistest madalamad, näitasid välja suuremat rassilist ja relligioosset negatiivset suhtumist, kui need, kelleldele teatati kõrgete testitulemuste kohta.
- Keha aistingud mõjutavad nimeste käitumist. Jäikuse ja kõvaduse aisting muudab meid paindumatuteks. Inimesed, kes istusid läbirääkimistel kõvadel toolidel, olid kompromissitumad.
- Kareduse aisting tekitab inimestes tunde inimsuhete keerukuses.
- Külma aisting panneb meid tundma endid üksikutena.
- Inimesed kipuvad toimima ebamoraalselt või keelduma kellegi abipalvest, kui see tegelikult mingit pingutust ei nõua ja nad ei pea ise otseselt abi andmisest keelduma abi palunud isiku ees. Siiski, kui otsus tuleb teha kellegi ees avalikult, siis toimitakse ootuspäraselt õigesti ja moraalselt.
- Valetamine nõuab suurt vaimset pingutust. Isik, kes valetab, peab samal ajal meeles pidama valet – mida öelda, ja tõde, – et osata seda varjata. Selle pingutusena tulemusena kasutab ta lihtsaid lauseid ja tal on samal ajal raske toime tulla teiste vaimset pingutust nõudvate ülesannetega.
- Teiste slime all käituvad inimesed paremini. Aga illusion sellest, et keegi vaatab, töötab sama hästi. Iseteenindusega restorani riputati pilt inimese silmadest ja sellest piisas, et rohkemad inimesed endi nõud korralikult ära tooks.
- Käitumine mõjutab moraali. Inimesed, kes valetasid, petsid kedagi või sooritasid mõne muu ebamoraalse teo, hakkasid head ja halba teisiti hindama.
- Kena ja aus välisilme võib kergesti eksitav olla. Inimesed kipuvad usaldama pigem välimust kui siirust.
- Välimus mängib suurt rolli ka valimiste ajal häälte andmisel. Poliitikute küpse ja füüsiliselt atraktiivne välimus osutus valijate seas oluliseks häälemagnetiks (alateadlikult, muidugi).
- Häbelikud inimesed räägivad endist ise vähe, kuid nad teevad seda viisil, mis paneb teisi arvama, et nad tunnevad neid väga hästi.
- Naise kehal kaks korda rohkem valu retseptoreid kui mehe kehal, kuid ka palju suurem valu taluvuspiir.
- Kõrge sagedusega muusika kuulamine paneb meid tundma rahulike, lõdvestunute ja õnnelikena.
- Edukamaid ja rikkaid inimesi peetakse intelligentsemateks ja targemateks ning vastupidi. Inimesed kipuvad sageli arvama, et nii rikkus, kui ka vaesus tulevad kõigile teenitult.
- Õnnelik ei ole mitte see, kellel on palju raha vaid see, kellel on raha rohkem kui tema naabril. Inimesed võrdlevad endid teistega pidevalt ja tunnevad rahulolu sellest, kui nad on kellestki teisest mingis osas üle.
- Viha suurendab inimestes omandihimu. Inimesed teevad rohkem pingutusi, et saada endale objekti, mis on seotud vihase olemuse või ilmega.
- Mida keerukam on otsuse tegemine, seda tihemini inimesed jätavad asjad nii nagu nad on. Näiteks, kui valik poes on liiga suur ja me ei suuda koheselt leida enda jaoks parimat toodet, siis tõenäoliselt väljume poest ostu sooritamata.
- Kui inimesed tunnevad, et neil puudub olukorra üle kontroll, siis nad kipuvad nägema olematuid mustreid piltides, milledel tegelikult ei ole omavahel seost ja uskuma vanedenõuteooriatesse.
- Kõik riskid ei ole samaväärsed. Üks ja seesama inimene võib kartmatult hüpata langevarjuga, aga karta oma ülemust. Või treenida lõvisid, aga tunda end kimbatuses rääkides naistega.
- Igavusel on helge pool. Igavlevad inimesed otsivad sageli võimalusi teha häid asju, sest meelelahutus on nende jaoks liiga igav ja ei too nende ellu tähendust.
- Iga sõprussuhe, mis on alguse saanud 16 kuni 28 aastaselt, on suurema tõenäosusega tugevam ja kauakestvam kui teised.
- Naised eelistavad üldiselt madala nn. „husky“ häälega mehi, sest nad tunduvad rohkem kindlad ja vähem agressiivsemad.
- Inimesed, kes oskavad anda parimat nõu, on tavaliselt need, kelledel endil on kõige suuremad probleemid.
- Kui mõttevoog ei lase uinuda, siis aitab see, kui korraks üles tõusta ja kõik kirja panna. Nii rahunevad meeled piisavalt ja uinumine on võimalik.
- Tere hommikust ja head ööd tekstisõnumid aktiveerivad meie ajus osa, mis vastutab õnnetunde eest.
- Meie jaoks hirmutavate asjade tegemine teeb meid õnnelikumaks.
- Keskmine aeg, kaua naisterahvas suudab saladust hoida on 47 tundi ja 15 minutit.
- Inimesed, kes püüavad kõiki teisi õnnelikuks teha, lõpetavad tihti tundes ise endid kõige üksikutemana.
- Mida õnnelikumad me oleme, seda vähem und vajame.
- Kui sa hoiad kinni inimese käest, keda armastad, tunned valu vähem teravalt ja ka muretsed vähem.
- Intelligentsel inimel kipub olema vähem sõpru, kui keskmisel inimesel. Mida targem on inimene, seda valivamaks ta muutub.
- Abiellumine oma parima sõbraga vähendab lahutuse riski üle 70% ja on tõenäolisem, et see abielu kestab terve elu.
- Inimesed paistavad välja atraktiivsemad, kui nad räägivad asjadest, milledest nad tõeliselt huvitatud on.
- Kui kaks inimest üksteisega räägivad ja üks neist pöörab oma jalgu veidi eemale või suunab korduvalt ühte jalga väljapoole, on see tugev märk mitte nõustumisest ja sellest, et ta tahab lahkuda.
- Sarkastilised inimesed on reeglina teistest loogilisema mõtlemisega, intelligentsemad ja loomingulisemad.
- Tegelikult aitab isegi võltsilt naeratamine meid natuke õnnelikemana tunda (kuigi mitte sel määral kui reaalne). See algatab ajus kemikaali tekke, mis vastutab õnnetunde eest.
- Iga inimene arvestab oma käitumises alati kahe osapoolega, ühega avalikkuse, teisega iseenda jaoks.
- Ilus nägu tõmbab ligi rohkem partnereid, kui ilus keha.
- Foobiad on psühholoogilise evolutsiooni tulemus. Inimeste käitumine ja see, et paljudel on hirm tegelikult ohutute organismide nagu ämblike ja sisalike ees – näitab seda.
- Naised, kelledel on enamasti meessoost sõbrad, on sagedamini heas tujus.
- Kahte keelt rääkivate inimeste puhul, kui nad lülituvad ühelt keelelt ümber teisele, vahetavad nad tihti alateadlikult ka oma isiksusi.
- Reisimine on hea aju tervisele ja vähendab ka depressiooni ja infarkti riski.
- Teadlased usuvad, et inimesed on looduse poolt programmeeritud pidama beebisid armsateks. Seda kindlustamaks, et nende eest kantaks head hoolt, hoolimata sellega kaasnevatest raskustest.
- Uuringud näitavad, et kehaline karistamine võib takistada vaimset arengut. Teisisõnu, on olemas märkimisväärne seos laksu andmise ja madala IQ vahel.
- Psühholoogid väidavad, et beebid eristavad õiget valest isegi juba 6 kuuselt. See esitab väljakutse arusaamale, et lapsed on “moraalselt puhtad lehed” või et nad on, nagu Sigmund Freud (psühhoanalüütik) nimetas “amoraalsed loomad“.
Elu5: Maria – Helena Loik
Allikad: Learning-mind.com, Quora.com, Psych2go.net, Brightside.me
