Olles nüüdseks eelnevate artiklite põhjal sellest, mis on valu ning miks seda vaigistama peaks, teadlikumaks saanud, võid antud loost lugeda kuidas käib valu leevendamine.
Nii mõnelegi meist tundub, et tegu ei ole eriliselt keeruka ülesandega – tabletipurgist paar valuvaigistit ning ongi korras. Tõsi, see on üks lahendus, kuid kõik ei pruugi alati olla nii lihtne. Miks ma julgen sedasi väita?
Nimelt võib teekond valu leevendamiseni olla üsnagi käänuline ja aeganõudev. Heaolu ühiskond nagu selle ise endile loonud oleme, soosib kahtlemata lihtsust ja mugavust. Nii ei ole sugugi imekspandav, et tundes mingisugustki valu rikub see koheselt nägemust meie maailmapildist.
Selle tõttu kiputakse minema kergema vastupanu teed ning iga väikesegi valuaistingu puhul koheselt valuvaigistit võtma.
Nagu varasemalt kirjutanud olen, siis tegu on siiski organismi loomuliku kaitserefleksiga, mis annab mõista meid valitsevast ohust. Samas, kõik oleneb valu intensiivsusest ning kestvusest. Liialt tugev ja kestev valu on meie kehade jaoks äärmiselt ressurssi nõudev ja lõpuks ka kahjulik. Seega on tegu vägagi subjektiivse tunnetusega, mis vajab individuaalset lähenemist.
Trauma
Trauma korral tuleks hinnata kahjustuse ulatust ning lähtuda esmalt valuaistingu tugevusest. Kui näiteks suusatades mäel kukud ning tunnedki hetkelist valusööstu, kuid ehmatuse möödudes valu mõnevõrra taandub ja jääb pigem pakitsema, siis tuleks võtta asja mõistusega ning rahulikult. Kui liigeste liikuvusulatus on normaalne ehk kõik töötab nii nagu enne, siis ei pea kohe EMO järjekorda istuma minema.
Kodus võib valutavale kohale määrida mõnda valuvaigistavat kreemi, hoida nt viga saanud jäset veidi kõrgemal, teha paar päeva külmaravi ning vajadusel tarvitada mõnda käsimüügist saadud valuvaigistit (nagu nt ibuprofeen või paratsetamool). Kui valu aga muutub hoolimata esmastest ravivõtetest üha hullemaks ja järgmine hommik on traumakoht väga paistes, siis on see märk sellest, et seekord nii kergelt ei pääsenud ning vajalik on arsti juurde pöördumine.
Käsimüügiravimite hulgast on soovitatav keskenduda MSPVA valuvaigistitele nagu nt ibuprofeen ja paratsetamool. Annustamisel tuleks lähtuda arsti ettekirjutistest või ravimi infolehelt. Samas on inimestel vahel tendents valuvaigistit liialt vähe võtta, arvates, et sedasi oma organismi kuidagi säästetakse. Tegelikult tuleb ravimit manustada vastavalt juhistele minimaalses efektiivses koguses. Samas, võttes rohtu liialt vähe, ei pruugita saavutada eesmärki ja selle tõttu on ka tulemus pigem nullilähedane.
Nt täiskasvanud mees, kaaludes 80kg ringis ei peaks võtma alla 1g paratsetamooli või 600mg ibuprofeeni. Sellegipoolest ei tasu tablette neelata ka liialt kergekäeliselt, sest neil on kõrvaltoimed, millega peab samuti arvestama. Ravimitega kaasa tulevatel lehtedel olev info on paika pandud teaduslike uuringute põhjal ning sealsete annuste järgimine on väga oluline. Need lähtuvad teatud valemitest, kus võetakse arvesse kas tegu on lapse või täiskasvanuga ning ka nende kehakaaludega.
Tugev äkkvalu
Tugeva äkkvalu korral tuleks kindlasti pöörata sellele tähelepanu ning soovitatav oleks pöörduda tohtri juurde pigem varem kui hiljem. Taolise valu põhjused on esialgu sageli tundmatud ning sel hetkel ei pruugi me teada, mis võib järgmistel hetkedel edasi juhtuda. Nt äkitsi tugeva kõhuvalu tundmine ilma näiva põhjuseta võib tähendada väga erinevaid asju. Infarkt, pimesoole põletik või lihtsalt puhitused – kõik need võivad esile kutsuda valuepisoodi, mis paneb enese tervise üle muretsema.
Ei maksaks ka üle reageerida. Tuleks säilitada külma närvi ning end veidi analüüsida. Kui sa tunnike tagasi just kilo tooreid õunu või kausitäit vanaema hapukapsaid nahka ei pistnud, siis võib juba mõne diagnoosi maha tõmmata.
Krooniline valu
Kroonilise valu korral on jällegi asjalood mõnevõrra segasemad. Nagu varasemast artiklist teada saime, siis valu põhjus ei pruugi olla enam otseselt kahjustatud piirkonnas. Trauma tagajärjel tekkinud koekahjustus võib olla juba täielikult paranenud, kuid antud koht võib ikkagi olla lihtsalt üleliia tundlik. Niisamuti võib seal tunda ka tugevat ja pidevat valuaistingut, mis ei pruugi enam alluda tavapärastele valuvaigistitele.
Medikamentoosne ravi võib sisaldada varasemalt väljatoodud ravimitele ka nt opioide, lihasrelaksante, antidepressante ning isegi vitamiine ja mineraale nagu magneesium. Ennatlike otsuste vältimiseks tuleks kindlasti välistada kõik muud võimalikud valupõhjused. Kui sellest abi ei olnud, tuleks konsulteerida vastava eriala spetsialistidega, et leida enesele kõige parem valuga toimetuleku variant.
Nt seljavalu on üks levinumaid valusid, mida umbes 80% inimestest mingil eluhetkel tunnevad. Üsna suur osa sellest moodustab just krooniline valu. Selle põhjuseks võivad olla vägagi erinevad juhtumid ja mehhanismid kuid ravi võib olla suuresti üsna sarnane. Nt võidakse kasutada farmakoloogilist ravi, psühholoogilisi meetmeid, kirurgilist sekkumist, füsioteraapia teenuseid ning üleüldisi elustiili sekkumisi või isegi kõigi nende tegurite kombineerimist.
Invasiivsed protseduurid nagu nt rahvakeeli noa alla minek võib kõlada paljude jaoks ainuõige teene, sest selle tõttu saab valu lõplikult leevendatud, kuid tegelikkus ei pruugi olla nii roosiline. Uuringud on näidanud, et valu on peale operatsioone sageli tagasipöörduv ning füsioteraapia on peaaegu sama efektiivne. Seega enne operatsioonisaali minemist peaks kaaluma, kas on ehk võimalik kergemate viisidega probleemi lahendada või vähemalt leevendadagi. Oma arsti nõuandeid tuleks sellegipoolest tõsiselt võtta.
Keerukamate ja allumatute valude korral on võimalik pöörduda ka antud valdkonna spetsialistide poole. Nende peamiseks ülesandeks ongi leida just sinule parim võimalik ravi ja selle tõttu lähenetakse probleemile personaalselt.
Arvestades, et kestva valu üks põhjustest võib olla vigastuse tagajärjel tekkinud jäädav liigne tundlikkus, mida tõlgendatakse kui ohuna, siis tuleks eelkõige vähendada ajule tõesena tunduvaid ohuallikaid ning samas tõsta turvatunnet. Antud lahendused võivad olla üsnagi individuaalsed.
Levinuimad on näiteks kehalised harjutused, meeldivad tegevused, läbimine lähedastega, hakkamasaamise strateegiad ning eneseharimine selle kohta kuidas valu töötab.
Füsioterapeudid nt tegelevad otseselt lihaste manipulatsioonidega kuid ka õpetavad ja julgustavad patsienti vastavalt võimekusele end ise liigutama.
Sellist teguviisi soosides, toimub ajus tasapisi muutus, mille tõttu varasemalt teostatav valulik liigutus ei pruugi enam sedavõrd palju tunda anda. Tõhus viis kuidas kestvat valuaistingut vähendada võib olla ka lihtsalt tähelepanu kõrvalejuhtimine andes ajule mingi muu tegevuse, millele keskenduda.
Nagu näeme, ei pruugi valu vaigistamisel olla alati kiireid lahendusi ning taastumine võib olla pikk teekond, mis nõuab kannatlikkust, järjepidevust, julgust ning õiget juhendamist. Seepärast võivadki spetsialistide taastumiskavad tunduda aeganõudvad, kuid sellised lähenemised võtavad arvesse ka järkjärgulist progresseerumist, mille tõttu on nad ka efektiivsed ja tõenäoliselt ka kauakestva tulemusega.
Elu5- Ragnar Vaiknemets
Fotod: Pexels.com, Pixabay.com
