Äkksurm on situatsioon, mis on tekkinud ootamatult ja mille esmaste sümptomite ilmnemisest kuni surmani on kulunud lühike ajaperiood. Ootamatult just seetõttu, et inimese eelnev tervislik seisund ei ole senini olnud eluohtlik.
Enamasti on sel juhul tegu südameseiskumisega nagu nt südamelihase infarkt, kuid ka õnnetustega nagu näiteks lämbumise tagajärjel tekkinud hingamisseiskusega.
Levimus Eestis haiglavälistele äkksurmadele on umbes kuni 128 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. See tähendab, et äkksurm põhjustab ühes aastas koguni 800 surma. Kuigi 2/3 neist tekivad mingi südamehaiguse tagajärjel on põhjuseid vägagi palju erinevaid. Nagu nt trauma, sisemine verejooks, mis ei ole tekkinud trauma tõttu, mürgistus või kopsuarteri trombemboolia ehk kopsuarteri blokeering.
Äkksurm võib tekkida ka tervist edendavaid tegevusi tehes nagu sportides. Füüsilise koormuse tagajärjel suremine ei ole just väga sage, kuid seda võib siiski ette tulla. Sellises riskigrupis on üle 40 aastased mehed, kes suitsetavad, omavad normist kõrgemat vererõhku ning tegelevad kestvusspordi aladega ebasoodsates ilmastkutingimustes nagu väga palavatel ilmadel.
Äkksurm – kuidas käituda?
Äkksurma korral, ükskõik, mis see põhjus ka ei ole, tuleb ära tunda varajased sümptomid ning neid mitte kergekäeliselt võtta. Näiteks kui inimene on eelnevalt täiesti terve olnud ning kaebab äkitsi valu rinnus, vasakus käes või nt kaelas ja lõuas. Või muutub kahvatuks, kaebab nõrkust, tunneb seletamatut hirmu, mis koormuse kasvades läheb hullemaks ning ütleb teile selgesõnaliselt, et tal on ootamatult väga halb olla.
Sellisel juhul tuleks minna EMO-sse kontrolli või helistada 112. Varajane tegutsemine võib päästa olukorra, kus vastasel juhul võidakse maha magada nt infarkti tunnused, mille tõttu südamelihas liigselt kahjustada saab.
Kui ennetamine läks luhta ja inimene sümptomite halvenemisel kollabeerus ehk sisuliselt kukkus kokku, siis ei tasu enam käed rüpes seista. Aeg on tegutseda! Käivitada tuleks kindlasti ellujäämisahel, et tagada suurim šanss kvaliteetsele elule.
Kui patsient on juba selili, siis esmalt püüa kannatanuga kontakti saada (juhul, kui satud juhuslikult sinu jaoks tundmatu lamava inimese juurde, siis lähene talle pea poolt).- Kõneta teda õlgadest kergelt raputades selge ja valju häälega nt “Kas te kuulete mind?”.
- Kui sa ei saa mingit vastust, siis tuleks avada hingamisteed lükates pea ettevaatlikult kuklasse aidates ühe käega laubalt ning teise käega lõualt kaasa (v.a trauma nagu kukkumine või autoavarii korral).
- Pane oma kõrv tema suu juurde ning kuula hingamiskahinate olemasolu, tunneta hingeõhu liikumist ja vaata kas rinnak tõuseb.
- Kui hingamist pole või see on ebanormaalne ehk inimene hingab äärmiselt imelikult ja häälekalt ilma, et tal oleks teadvust, siis on suure tõenäosusega tegu agonaalse hingamisega.
- Olles tuvastanud, et normaalset hingamist pole, tuleks kutsuda kindlasti abi. Kui keegi on lähedal, siis anna konkreetsele kõrvalseisjale ülesanne helistada häirekeskusesse ning seletada olukorda võimalikult detailselt.
- Koheselt kui oled antud käskluse andnud, tuleks alustada elustamisega.
NB! Laste elustamisel tuleb arvesse võtta, et nad on väiksemad ja hapramad kui täiskasvanud ning seetõttu vajavad antud tegevuses õrnemat lähenemist. Sellest täpsemalt tuleb juttu peatselt.
Äkksurm – kuidas elustada täiskasvanut?
Elustamise algorütm näeb välja selliselt, et tehakse algselt 30 kaudset südamekompressiooni, mille järel tehakse 2 suult suule kopsude ventileerimist. Siinkohal tuleb ära märkida, et ventileerimist suult suule kontakti näol tohib teha vaid oma lähedasele inimesele, keda te tunnete ja teate, et tal ei ole nakkavaid haigusi. Võõrale vaid juhul, kui teil on olemas spetsiaalsed filtriga varustatud elustamismaskid. Seega kui tegu on võõraga, tuleks teha vaid südamekompressioone.
- Südamekompressioonide tegemiseks tuleks asetada käed rinnaku keskele selliselt, et käelabad on üksteise peal. Mine patsiendile võimalikult lähedale, lukusta käed küünarnukist ning nõjatu kannatanu rinnaku kohale selliselt, et saaksid rinnakut alla surudes oma keharaskust kasutada. Alla tuleks suruda umbes 5 cm. Kompressioone peab tegema 30 korda järjest kiirusega 100-120 korda minutis.
- Takti on hea lugeda öeldes enese ette “üks ja kaks ja kolm ja neli” ja alustades sama mantrat otsast kuni 30 südamekompressiooni on täis. Kui oled musikaalne ja hea rütmitunnetusega, siis on veelgi lihtsam, kui meenutad mõttes Bee Gees laulu Stayin Alive ja teed kompressioone selle loo rütmis (kas pole mitte huvitav kokkusattumus kuidas loo nimi (tõlkes: ellujäämine), kattub õige südamekompressioonide tegemise rütmiga).
- Seejärel kui olukord lubab, tuleks teostada suult suule kopsude ventileerimine. Hingamisteed ava asetades pea ettevaatlikult kuklasse (v.a trauma nagu kukkumine või autoavarii korral). Ühe käega sulge kannatanu ninasõõrmed ning teise käega toeta lõuast, et tagada vabad hingamisteed.
- Suru huuled tugevalt kannatanu omade vastu ning hinga oma kopsus olev õhk normaalsel viisil tema kopsudesse. Silmanurgast jälgides, võiks rindkere selle peale tõusta. Korda eelnevat veel ühe korra.
- Peale hingamist alusta koheselt taas südamekompressioonidega. Kui võimalik, siis vahetage iga paari minuti järel kompressioonide tegija välja, sest antud tegevus kestab senikaua, kuni inimesel tekivad elumärgid või kuni kohale jõuab kiirabi ja võtab tegevuse üle.
Kui äkksurm juhtub kuskil suures kaubanduskeskuses, siis on tõenäoline, et kuskil seina küljes on elupäästev aparaat AED. See on automaatne defibrillaator, mis tuleb kohale jõudes koheselt sisse lülitada ning täita aparaadi käsklusi.
Olles järginud aparaadi valjuhääldist tulevaid juhiseid, analüüsib masin kannatanu südamerütmi ning otsustab, kas südant on vaja elektriga stimuleerida. On täiesti võimalik, et ka sinu töökohas võib see olemas olla. Ole ettenägelik ning uuri kas ja kus see olla võib ning vii end kurssi masina käivitusprotseduuriga.
Olles ise olnud kiirabi töötaja ei suuda ma piisavalt rõhutada, et elustamisega tuleks alustada niipea kui võimalik. Ära muretse kui sa ei oska seda piisavalt hästi teha. Kui puudub igasugune kokkupuude esmaabiga, siis 112 juhendab. Vaja on vaid julgust!
Veelgi, kui vähegi võimalik, siis käi esmaabikursustel. Sealt saab nii uusi teadmisi kui ka värskendust olemasolevale. Võta julgelt osa esmaabi kampaaniatest jms võimalustest, kus õpetatakse lihtsaid, kuid vägagi vajalikke oskuseid tulemaks toime hädaolukorras.
Statistika näitab väga hästi, et kui juuresolija elustab kuni kiirabi tulekuni, siis on inimese elulemus oluliselt suurem. Seega kiire tegutsemine on esmatähtis! Kliiniline surm kestab keskelt läbi ligilähedale 5 minutit. Peale seda lühikest ajaperioodi hakkavad ajule hapniku ja verevarustuse puuduse tõttu tekkima pöördumatud kahjustused. See kulmineerub ajusurmaga.
Juba ammu ei ole eesmärk enam inimene nö “käima saada” ehk taastada lihtsalt südametegevus. Lõppeesmärgiks on siiski see, et inimene saaks jätkata oma elu sama kvaliteediga. Haiglast omal jalal välja jalutada ning täie mõistuse juures olla. Seega – aeg on aju ning teie olete lähim abi!
Loo autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus ja kujundus: Elu5 – Maria-Helena Loik
Pildid: Pixabay.com, Pexels.com, Clarencevalleyfirstaid.com.au
