Eesnäärmevähk nagu kõik teisedki vähiliigid tekib, kui rakud hakkavad kontrollimatult paljunema. Seda põhjustab muutus rakkude geneetilises informatsioonis.
Kui muteerunud rakkude arv ületab paljunedes teatud kriitilise piiri, ei ole keha immuunsüsteem enam võimeline protsessi vaos hoidma ja selle tõttu arenebki välja kasvaja.
Eesnäärmevähk on kõige sagedasem ainult mehi hõlmav ja teine kõige sagedasem vähktõbi meestel.
Ainuüksi Euroopas on see igaaastaselt üle 100 000 surma põhjustajaks.
Hinnanguline 2018 eesnäärmevähi standardimata juhtude arv 100 000 inimese kohta on Eestis 203,8. Võrreldes maailma keskmisega on see u 6 korda rohkem.
Uute juhtude arv Eestis samal aastal oli kokku 1102 ja suremus 355.
Arvesse tuleb võtta, et tegu on olulisel määral elukvaliteeti ja -iga vähendava terviseprobleemiga ning ravimata jätmise korral võib kasvaja hoogsalt arenedes põhjustada tõsiseid vaevusi ning enneaegset surma.
Sümptomite avaldumine on üsna hiline ja seda peamiselt seetõttu, et see vähiliik on suhteliselt aeglase kasvutendentsiga. Seetõttu on terviseprobleemide avaldumise hetkel sageli tegu juba kaugele arenenud kasvajaga. Eesnäärmevähk diagnoositaksegi enamasti eakatel meestel, mida näitab ka Eesti statistika.
Aastal 2015 oli esmasjuhtumeid kokku 1102, millest 1029 oli diagnoositud üle 55 aastatel meestel. Sama aasta suremus sellesse vähktõvesse hõlmas ka valdavalt eakaid mehi, olles kogu 355st surmajuhust 55 ja vanematel meestel 353 surmajuhtu.
Sümptomaatika ja diagnoosimine
Kuigi haigus võib kulgeda sageli ilma sümptomiteta, on peamisteks tunnusteks tavalisest sagedasem urineerimine, uriini väljavoolu takistus või põie mittetäieliku tühjenemise tunnetus. Harva võib olla uriinis või seemnevedelikus verd ning tekkida võib ka impotentsus.
Kasvaja metasteerudes muudesse keha organitesse võivad tekkida vaevused, mis on iseloomulikud ka teistele vähktõve liikidele.
Samas ei ole need sümptomid ainulaadsed vaid eesnäärmevähile, aga on ka sagedased nähtused healoomulise eesnäärme suurenemise puhul. Seega on patsienti häirivad eelnevalt mainitud tervisemured pigem märk kontrolli vajadusest kui lõplikust diagnoosist.
Kliinilise diagnoosi andmiseks on vaja teostada põhjalikud uuringud, mis hõlmavad endas laboratoorseid teste, kus otsitakse eesnäärme spetsiifilisi antikehi (PSA – prostate-specific antigen), kuid ka füüsilisi protseduure nagu ultraheli- ja digitaalne rektaalne uuring.
Lõpliku diagnoosi määramiseks võetakse koeproov, mida vajatakse histoloogilisteks uuringuteks. Valdav enamus pahaloomulistest eesnäärmekasvajatest on adenokartsinoomid ning ülejäänud kaduvväikse osa moodustavad sarkoomid, neuroendokriinsed kasvajad ja lümfoomid.
Eesnäärmevähk – riskitegurid ja rühmad
Peamine selge riskitegur eesnäärmevähi tekkes on vanus. Selle toob statistika hästi esile, sest just vanuse kasvades, suureneb ka eesnäärmevähi tekke tõenäosus. Eestis moodustab eesnäärmevähk nooremate kui 55 aastaste seas vaid 1% kogu eesnäärmevähkidest.
Teine peamistest riskiteguritest on pärilikkus, kus risk haigestuda eesnäärmevähki on oluliselt suurem neil meestel, kellede lähisugulastel nagu isal, vennal või onul on diagnoositud see vähiliik. Olulist rolli mängib ka etniline päritolu. On leitud, et tumedama nahavärviga indiviididel nagu afro-ameeriklastel, on mõnevõrra suurem tõenäosus haigestuda eesnäärmevähki.
Ebatervislik elustiil suurendab eesnäärmevähi tekkimise tõenäosust. Paljud uuringute andmetest näitavad, et alkohol, kehaline aktiivsus, kehakaal ning toitumine on seotud eesnäärmevähi tekkeriski suurenemisega.
Olulised riskitegurid on ka püsiv normist kõrgem vererõhk ja suurem vööümbermõõt.
Kehakaalu oluline tõus, nt rasvunud olek (KMI >30), tõstab märgatavalt suremust antud haigusesse. Sarnane seis on ka alkoholiga, kus risk haigestuda tõuseb koos tarbitava alkoholi kogusega.
Toitumine ja kehaline aktiivsus on kaudsed riskitegurid, sest mõjutatakse normaalset kehakaalu ja vööümbermõõtu. Samas on leitud, et omega-3 rikaste meresaaduste ja roheliste köögiviljade tarbijatel on haigestumisrisk poole võrra väiksem kui nende toitude mittetarbijatel.
Oluliseks riskiteguriks on mitteüllatavalt ka tubakatoodete tarvitamine. On selgunud, et nii Vitamiin D liigne vähesus kuid ka üleliigsus tõstavad eesnäärmevähi haigestumusriski. See on oluline teave arvestades põhjalaiuskraadidel elavate inimeste vähest eksponeeritust päikesevalgusele.
Eesnäärmevähk – sotsiaalmajanduslik mõju
Globaalselt oli aastal 2016 DALYde ehk tervisekaoga kohandatud eluaastate kadu eesnäärmevähi tõttu 6452 ja Euroopa regioonis 2129. Võrreldes neid tulemusi 2000 aastaga, siis võime öelda, et kadu on ajaga märgatavalt suurenenud.
See mõjutab negatiivselt riikide majandust nii kaotatud töötundide (vähendades tootlikkust), saamata jäänud maksude, kuid ka läbi ravikulude.
Eriti on mõjutatud riigid, millel on tervishoiusüsteem rahastatud läbi solidaarse maksusüsteemi nii nagu on olukord nt Eesti Vabariigis.
Euroopa arenenud riikides nagu Itaalias ja Saksamaal on aastane kulu eesnäärmevähiga patsiendile kuni 6000 eurot. Kokku ületab aastane kulu 200 miljoni piiri.
Arvestades, et nii Eestis, kui ka ülejäänud maailma arenenud riikides rahvastik vananeb ning eesnäärmevähi üks peamistest riskiteguritest on just kõrgem iga, siis võib prognoosida ka antud kulude paratamatut suurenemist.
Eesnäärmevähk – ennetus ja kontroll
Parim meetod ohjamaks eesnäärmevähki on multidistsiplinaarne lähenemine, kus rakendatakse erinevaid ennetavaid sekkumisi ning ka ravivõtteid peatamaks kasvaja edasist arengut.
Indiviidi seisukohalt tuleks esmalt vähendada riskitegureid, kuid kahjuks alati ei saa kontrollida kõiki nagu antud juhul peamisi – vanust, rahvust ja pärilikkust.
Küll saab edukalt sekkuda elustiili, hõlmates endas piisavat kehalist aktiivsust ja tervislikku toitumist, vältides suitsetamist ja alkoholi liigtarbimist. Ravides kõrgvererõhktõbe ja saavutades vajaliku D vitamiini taseme oma kehas.
Sõeluuringuid on põhjalikult uuritud ja kuigi mehed on valmis neis osalema hoolimata tundlikkust teemast, on andmed eesnäärmevähi organiseeritud sõeluuringuprogrammide tulemuslikkuse kohta vastuolulised. Viimaste uuringute andmetel on süstemaatiline meeste testimine seotud vähese kulutõhususega.
Selle rakendamisel tuleb ka arvestada uuringutest tulenevate komplikatsioonide, ülediagnoosimise ja -ravimisega. On ka teada, et suur osa kasvajatest ei oleks mehe eluajal kunagi muutunud kliiniliselt tähtsaks. See on endiselt üks peamine vastuargument rutiinsele PSA skriiningule.
Ravi sõltub suuresti haiguse arengustaadiumist ja patsiendi seisukorrast. Kõrge riskiga ja kaugele arenenud pahaloomulist kasvajat ravitakse enamjaolt kiiritusega või eemaldatakse operatsiooni teel koos kogu eesnäärmega. Madala riskiga kasvaja puhul rakendatakse pigem vaatlemis strateegiat.
See tähendab aktiivset sekkumist alles siis, kui vähi kasvades tekivad sümptomid. Sellisel lähenemisel on rõhk pigem sümptomaatilisel ravil ja eesmärk on ära hoida raskemate ravimeetoodite võimalikke tüsistusi.
Lähtudes eelnevast võib järeldada, et spetsiifilist ennetusmeedet, mis hoiaks eesnäärmevähi tekkimise ära, ei ole. Kirjandusest selgub, et antud valdkonna spetsialistid on ühel nõul. Regulaarne kontroll, eriti sümptomite esinevuse korral, on soovitatav igal mehel, kes on ületanud 40 eluaasta piiri.
Autor: Elu5-Ragnar Vaiknemets
Toimetus ja kujundus: Elu5-Maria-Helena Loik
Pildid: Pixabay.com, Pexels.com
