Hammaste olemus
Hammaste areng algab juba emaüsas enne sündi, kus tekivad hammaste alged. Esialgu tekivad ajutised hambad – nö piimahambad mida on kokku 20. Hiljem piimahambad asenduvad jäävhammastega ja neid on kokku 32. Hammastumine ehk hammaste suhu lõikumine on kindlal ajavahemikul ja kindlas järjekorras toimuv protsess.
Hammaste ülesanded on hammustada, rebida, purustada ja peenestada sööki. Esimesed kaks tegevust täidetakse intsisiivide ehk lõikehammaste ja kaniinide ehk silmahammaste abil. Viimased kaks aga premolaaride ehk eesmiste purihammaste ja molaaride ehk tagumiste purihammaste poolt.
Hammas koosneb kolmest erinevast kõvast koest – email, dentiin ja tsement ning ühest pehmest koest – pulp ehk hambasäsi. Hamba nähtavat osa kutsutakse hambakrooniks. Seda katab ning kaitseb email kiht. Juur on hammast lõua külge ühendav osa kinnitudes alveolaarluusse. Juure pinda katab tsement.
Krooni ja juure omavaheline ühinemiskoht on hambakael. Hambaõõnsuses paikneb pulp ehk säsi, mis sisaldab ka närvikiude ja veresooni. Hammast toetavate kudede süsteemi kutsutakse periodontiks, mis koosneb igemetest, luuümbrisest ning alveolaarluust.
Hambaaukude olemus
Kaaries ehk hambaauk on hamba kõva kihi kahjustus. Peamiselt on see põhjustatud bakterite poolt, kes asuvad hammaste peal ning moodustavad hamba pinnale õhkõhukese kleepuva ja happelise katu. Happed tõmbavad hamba emailist välja mineraale (demineralisatsioon) – enamjaolt kaltsiumi ja fosfaati.
Selline järkjärguline hamba erosioon hammaste pealmistes kihtides põhjustabki pisikesi auke, millest bakter levib edasi hamba sügavamatesse kihtidesse ning võib lõppkokkuvõttes põhjustada hambajuure põletikku.
On teada, et kaaries on maailmas väga levinud terviseprobleem. Eestis on kaariese kahjustusi umbes 65%-l lastest ja 90%-l täiskasvanuist. Kaariese levik erineb asukohati. Nt Lõuna-Eestis esineb seda 3-4 korda rohkem kui Lääne-Eestis. Sellist nähtust seletatakse joogivee fluorisisaldusega, mis on piirkonniti erinev.
Peale joogivee mõjutab hammaste tervist ka loomulik vananemisprotsess ning kulumine, kuid ka õnnetused, haigused ning kindlasti ka geenid. Sellest hoolimata on riskiteguriteks pigem meie elustiilist tulenevad tegurid:
- suitsetamine ja tubakatooted;
- magustatud joogid ja suhkru üleüldine liigne tarbimine;
- liigne alkohol;
- ebatervislik ning vitamiinide ja mineraalide vaegne toitumine;
- vähene liikuvus.
Esmaabi
Me kõik teame, et hambavalu ei ole naljaasi. See kohati põrguvalu meenutav seisund on nii mõnegi meist mööda seina üles ronima pannud. Kui hammas on hakanud valutama, on see märk juba olemasolevast ja süvenenud probleemist. Esimesel võimalusel tuleks pöörduda hambaarsti poole, et probleem saaks lahendatud nö juurte juurest.
Kui ravijärjekord on pikk ja seetõttu kaua ootama pead, võid proovida valu leevendada ka käsimüügist saadavate valuvaigistitega. Ibuprofeen 600-800mg ja Paratsetamool 1g täiskasvanu puhul on täiesti õigustatud kogus. Iga 6-8h järel võib võtta uue doosi ning neid ravimeid võib omavahel ka kombineerida.
Tõsise ja väljakannatamatu valu korral, kus tavapärased ja adekvaatselt võetud valuvaigistid on efektita, tuleks otsida hambaravi, mis tegeleb erakorraliste vastuvõttudega.
Eriti tasub tähelepanu pöörata tugevale valule, millega kaasneb palavik ja paistetus hamba ümbruses. Kui tegu on põhjendatud murega, siis paljud kliinikud võtavad ravijärjekorras inimesi ka nö vahele ning mõned neist on valves ka öösel.
Tallinnas pakub sellist erakorralist ööpäevaringset teenust Tallinna Hambapolikliinik ja Tartus TÜ Kliinikumi Stomatoloogiakliinik. Kiirabi kutsumine on põhjendatud vaid erakorraliste ja eluohtlike situatsioonide puhul.
Ennetus
On üldteada, et hammaste ravi on üsna kallis ning seda peamiselt seetõttu, et riik ei kata antud valdkonnas ravikulusid nii nagu seda tehakse muude tervishoiuteenuste puhul. Siiski, vastavaid lepinguid omavad hambaravi asutused hüvitavad kuni 19 aastastele ravi täies ulatuses.
Täiskasvanutele hüvitatakse 1 aasta jooksul ravi 40 euro väärtuses. Vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, rasedatele ja kuni 1 aastaste laste emadele 85 euro väärtuses. Lisainfot vaata täpsemalt Haigekassa kodulehelt.
Hammaste tervise seisukohast on ennetus kõige ratsionaalsem lähenemine ja hambad tasub kindlasti korda teha just noorena!
Hambaarsti võiks profülaktilistel eesmärkidel külastada 2 korda aastas. Antud eriala spetsialist oskab jälgida ja varakult avastada muutuseid ka kõikjalt näo- ja suuõõne piirkonnast. Lõpuks oleneb su hammaste tervis siiski ainult sinust endast. Terviseteadlikkust võiks kujundada niipea kui laps õpib hambaharja õiget pidi käes hoidma.
Piimahammaste õige hooldus tagab ka jäävhammaste tervise. Hea harjumus peab alguse saama eelkõige kodust. Just lapsevanemal on peamine roll lapse käitumise ja harjumuste kujundamisel ning selle hulka võiks peale suuhügieeni sobida ka teadmised üldtervist edendavatest tegevustest.
Hammaste tervis nagu ka inimese üldine tervis sõltub suuresti elustiilist ja juba varakult omandatud harjumustest.
Pidades regulaarselt kinni allolevatest punktidest on kaariese teke minimaalne.
- Pese hambaid kaks korda päevas peale söömist ning kindlasti ka enne magamaminekut
- Kasuta igapäevaselt hambaniiti vms hambavahede puhastamise vahendit
- Toitu tervislikult ning väldi suhkrurikkaid toitusid ja jooke
- Ära suitseta ega kasuta tubakatooteid (nt mokatubakas)
- Kasuta regulaarselt suulimaskestadele sobilikke suuloputusvahendeid
Rõhksõna on regulaarsusel. Vali enesele meeldivad ja sobilikud tooted, et tõuseks positiivse harjumuse tekkimise tõenäosus. Uus arstide generatsioon soovitab just pehmete harjastega hambaharju.
Elektriline hambahari on väga efektiivne, kuid mõnevõrra kulukam variant. Kellel esineb suuõõne probleeme või on hambad liiga tundlikud, siis saab kindlasti abi apteegist.
Vitamiinid ja mineraalid
Tervislik toitumine hõlmab endas vitamiinide ja mineraalide rikkaid toitusid. Need mitte ainult ei tugevda sinu suu ja hammaste tervist, vaid aitavad pidurdada ka hamba loomulikku erosiooni. Hamba alged tekivad juba looteeas ja seetõttu mõjutavad ema tervis ja toitumine ka lapse hammaste arengut.
Samas ei pruugi me tänapäeva kiires elutempos oma toitumisega piisavas koguses mikrotoitaineid kätte saada. Mõistlik on oma toitumine kriitilise pilguga üle vaadata ning kui see on puudulik, siis tasub kaaluda toidulisandite manustamist.
- Foolhapet on tungivalt soovitatav lisaks võtta just lapseootel või last saada soovivatel naistel. See mängib ülitähtsat rolli lapse arengus ning sealhulgas ka lapse näokolju ja hammaste kujunemises.
- Vitamiin D on tähtis väga mitmetel põhjustel ning eriti meil, kes me vaevleme põhjalaiuskraadide tõttu vähese päikesekiirguse all. On leitud, et antud vitamiin osaleb hammaste tervise kujundamises, sest seda on vaja kaltsiumi ja fosfaadi normaalseks imendumiseks. Veeda päevas vähemalt 15 minutit päikese käes ja tarbi nt munakollast.
- Kaltsium on hammaste tervise seisukohast üks tähtsamaid mineraale, sest see tugevdab hammaste emaili. Eriti on seda vaja osteoporoosi ennetades keskealistel naistel. Ei maksa unustada, et kaltsiumi omastamisel mängib suurt rolli ka magneesium. Peale piimatoodete leidub kaltsiumit ka rohkelt tumerohelistes salatites/juurviljades nagu spinat ja brokkoli.
- Fosfaat omab hammaste tervises samuti üsna kriitilist rolli, sest osaleb loomulikus hammaste paranemisprotsessis, mille läbi taastatakse hamba emaili. Fosfaati leidub munas, kalas, linnu- ja loomalihas.
- Vitamiin A osaleb hammast ümbritsevate kudede nagu igemete tervise tagamises. Seda leidub porgandis, bataadis ja ka nt kantaloobi melonis.
Autor: Elu5-Ragnar Vaiknemets
Toimetus ja kujundus: Elu5-Maria-Helena Loik
Pildid: Pixabay.com, Pexels.com, Kisspng.com
