Jooga on inimese arenguks loodud täppisteadus, kus nii teadlane, labor kui eksperiment on inimene ise. See mida igaüks oma elus saavutada tahab, kuidas, kui palju ja mis suunas areneda, see on igaühe isiklik valik. Jooga pakub tehnikaid ja kasulikke teadmisi igaühele, kusjuures ükski eesmärk ei ole võimatu.
Hatha jooga juured ja tekkelugu
Täpselt ei ole teada, kui kaua joogateadmised inimkonna ajaloos juba eksisteerinud on, kuid esimesed ajaloolastele teadaolevad allikad ulatuvad 3000 e.Kr. Induse kultuuri, mis oli selle ajastu tsivilisatsioonide tipp, mis puudutab ühiskonna edukust, leiutisi, tehnoloogiaid ja kultuuri. Joogateadus on aegade algusest otsinud vastuseid järgnevatele küsimustele, „Kes ma olen?“, „Kust ma tulen“, „Kuhu ma lähen?“ ja „Mida ma tegema pean (ehk mis on minu elu eesmärk)?“. Jooga on aga eelkõige praktiline teadus, seega ei ole eesmärk Sulle neid vastuseid teooriana õpetada, vaid pigem peaksid Sa vastusteni jõudma ise, läbi isikliku kogemuse. Selleks aga, et oma eneseteadvuses ja isiklikus arengus kuhugi jõuda, adusid joogid ammu, et esmatähtis on võime keskenduda, fokusseerida oma meelt pika aja vältel. See on edu võti nii joogas, kui ükskõik, mis elu vallas ning selle saavutamine on ka jooga üks põhieesmärke. Pikaajaline keskendumine, et ületada meie tavapärase meele piire on jooga alus. Koos ühiskonnaga arenes ka jooga ning kuigi fakt, et ilma keskendumiseta, ei tee sa kunagi joogat, jääb esmatähtsaks, siis joogateadus hakkas ligikaudu 400 pKr uurima ka meie füüsilise keha võimalusi. Algselt ei pööranud jooga kehale üldse tähelepanu ning keskendus vaid meelele, kuid ühiskonna muutumisega muutus ka jooga ning keha hakati vaatama kui surematu vaimu templit, mida saab meele arenguks kasutada. Joogid hakkasid ka uurima, kuidas saavutada keha biokeemia üle lausa sellist kontrolli, et mateeriat täielikult kontrolli alla saada ning muuta keha surematuks. Keha uurimisest sündiski hatha jooga ning mitmed tantra jooga koolkonnad, mille alla ka hatha jooga kuulub.
Jooga on midagi enamat kui lihtsalt trenn
Tänapäeva „jooga“ on aga muutunud paljudes kohtades vaid füüsilise keha trenniks ning kaotanud täielikult oma algse eesmärgi ja olemuse. Kuna Lääne inimene väärtustab üldiselt vaid füüsilist keha, trenni ja sporti ning elab kiire elutempo mentaliteedis, on joogateadus lahustunud samuti enamik spordiklubides ja stuudiotes lihtsalt trenniks. Füüsilise keha trenn on samuti meile väga hea, aga jooga ulatub hoopis sügavamale kui parem paindlikkus, terve selg või hea füüsiline vorm. Meeles tasub pidada, et füüsiline keha sureb meil kõigil niikuinii ära, ning kui me ainult selle vormis hoidmisele kogu oma aja suuname, ei ole see nö nutikas investeering. Samas arendades ennast sügavamalt jõuame püsivamate väärtusteni.
Isvara Jooga koolis õpetataksegi endiselt haruldasi algse ja autentse tantristliku hatha jooga teadmisi, mis võivad viia tõelise sisemise transformatsiooni. See on võimalik vaid siis, kui me ei unusta, et joogat tehes peame alati kaasama ka meele, muidu jääb kasu vaid füüsilise treeningu tasandile. Kursustel antakse teadmisi ka teistest tantra jooga harudest nagu karma jooga, nidra jooga, kriya jooga, kundalini jooga. Isvara joogakooli õpetused baseeruvad just jooga algtekstidel ja filosoofial.
Jooga kaheksaastmeline teekond
Vanameister Patanjali järgi koosneb jooga kaheksast astmest või osast, milleks on eetika- ja moraalireeglid (yamad ja niyamad), kehapoosid (asanad), elujõu ehk praana kontroll, mida saavutatakse läbi hingamistehnikate (pranayama), tajude koondamine sissepoole (pratyahara), keskendumine (dharana), meditatsioon (dhyana) ning täielik ühtesulamine üliteadvusega (samadhi).
Huvitav on tõdeda, et olles küll teatud mõttes suunanäitajad madalaimast kõrgeima astmeni, saab neid jooga eri astmeid praktiseerida ka ilma, et varasem aste oleks täielikult omandatud. Nii näiteks saab praktiseerida meditatsiooni kui üht kõrgeimat joogatehnikat ka ilma igasuguse olulise ettevalmistuseta. Tänapäevaks on leidnud juba ka teaduslikku kinnitust fakt, et regulaarselt meditatsiooni praktiseerivad inimesed on tervemad, õnnelikumad, edukamad ja elujõulisemad.
Jooga kasulikkus sisemisele arengule
Tihti arvatakse, et joogas käimise vaieldamatuks eelduseks on hea painduvus, kuid tegelikult pole autentse jooga eesmärk kunagi olnud jala kaela taha painutamine, vaid palju vaimsem: universumi ja maailma sügav mõistmine läbi iseenda tundmaõppimise. Joogafilosoofia järgi on inimene täpne kuid mikroskoopiline koopia universumist. Kõik see, mis sisaldub selles suures laias maailmaruumis, on ka igaühes meist olemas. Jooga abil saame luua ühenduse kõige selle kasuliku ja positiivsega, mida oma ellu soovime ning vähendada ja õppida kontrollima seda, mis on ebameeldiv ja raske. Kui meis möllavad negatiivsed mõtted ja tunded, resoneeruvad nad ka üleüldise negatiivsusega, mistõttu see võimendub veelgi. Jooga on tulvil tehnikatest, mis aitavad seda transformeerida. Kuigi tervise paranemine ja suurem painduvus on kahtlemata meeldivad kõrvalmõjud, mida joogaga tegelemine kaasa toob, siis on need efektid ometi vaid jäämäe tipp ning tegelikult on jooga abil võimalik muuta oma elu igas mõttes paremaks, harmoonilisemaks ja kujundada oma iseloomu selliseks, mis meile rohkem rahulolu toob. Vaatamata sellele, et jooga ülim eesmärk on nö valgustunud seisundi saavutamine, ühendumine absoluudi või kõrgeima teadvusega, on tavainimese jaoks näiteks kroonilisest seljavalust lahtisaamine loomulikult märksa pakilisem küsimus ning samuti suurepärane põhjus joogaga alustamiseks. Huvitav on märkida, et mitmete suurte joogameistrite algne motiiv on olnud üleloomulike võimete saavutamine, kuid olles lõpuks nendeni jõudnud, on need oma atraktiivsuse kaotanud, kahvatudes millegi veelgi suurema ja sügavama ees.
Teiste sõnadega aitab jooga jõuda iseenda sügavaima olemuseni, vaikse tunnistaja või vaatlejani, selle osani meist, mis on täiuslik, muutumatu, lõpmatu ja jumalik. See on justkui tuum, mis erinevalt meie füüsilisest kehast kui kõige pealiskaudsemast osast kunagi ei kao ega muutu, vaid on igavikuline ja täiuslik. Just seda on silmas pidanud ka suured meistrid, kes on julgustanud inimesi otsima tõelist vabadust ja õnne seestpoolt, mitte väljast, kust neid tõelisel ja püsival kujul kunagi ei ole võimalik leida. Kontakt sellise sügavaima tuumaga on aga paradoksaalsel moel just võti selleks, et täiel rinnal elada, osata igas tegevuses ja olukorras kohal olla, elust täit rõõmu tunda ning nautida seda imelist kogemust mida elu planeedil Maa meile pakub.
Jooga positiivsed mõjud füüsilisele kehale ja kontroll enese üle
Kuigi jooga on eelkõige meele treening, on tal siiski ka uskumatud positiivsed kõrvalmõjud meie füüsilisele kehale. Korrektsete ja autentsete joogateadmistega võib joogapoose ja tehnikaid kasutada pea iga haiguse tervendamiseks, kusjuures jooga juurib välja haiguse põhjused. Selleks, et joogapoos tervendavalt mõjuma hakkaks, tuleb seda hoida vähemalt 1-2 minutit, et kehale ja näärmetele see kohale jõuaks ning tervendusprotsessid käima läheks. Mida kauem poosi hoida, seda tugevamad mõjud on. Kõige enam aga mõjutab poosi tõhusust siiski jälle keskendumisvõime õigele tšakrale ehk energiakeskusele. Joogateaduse järgi on inimesel mitte ainult füüsiline keha, vaid ka energeetiline keha, mis omakorda koosneb erinevatest kihtidest. Tšakrad on energiakeskused, mis on justkui kommunikatsiooniväravad meie sisemise ja välise maailmaga. Meie tervis, emotsioonid, meeleseisund ja teadvuse tase sõltub kõik sellest, mis infot me läbi tšakrate välismaailmast vastu võtame. See toimib iga inimese puhul, kuid üldiselt oleme nö „passiivsed ohvrid“ info suhtes, mis välismaailmast meieni jõuab. Me ei suuda kontrollida iseennast, oma otsuseid, emotsioone ega elu. Läbi jooga aga õpime ennast sügavamalt tundma, nii teadlikku teadvust kui ka alateadvust, avardame meele potentsiaali ning saavutame suurema kontrolli iseenda ja oma elu üle.
Joogatunni terviklik ja teadmisterohke ülesehitus
Isvara jooga praktikaid toetab väga mitmekülgne ja põhjalik teooria, mille kaudu saab inimene aru, mida, kuidas ja miks teha, millised on erinevate tehnikate mõjud ja kasutegurid. Lisaks joogatehnikate põhjalikule tutvustamisele käsitletakse ka kõikvõimalikke elulisi ja üldinimlikke teemasid, nagu näiteks eelpool mainitud joogalikud eetika ja moraalisoovitused, mis oma üldinimlikkuses on vägagi asjakohased ja olulised iga inimese jaoks olenemata ajastust, rahvusest või kultuuriruumist. Lisaks on palju põnevaid teemasid alates puhastustehnikatest, inimese 5 kehast, toitumisest, erinevatest joogaharudest ja lõpetades keskendumise- ja meditatsiooniõpetustega. Kuigi jooga on väga empiiriline teadus, kus igaüks on teretulnud püstitatud väidetele ise praktika kaudu kinnitust leidma, on just süsteemne ja mitmekülgne teooriaõpetus see, mis praktikale mõtte ja tähenduse annab. Samm-sammu haaval edasiliikuv õpetus kursuste näol on just see, mis toetab iga inimese praktikat ja arengut, aitab luua seoseid ja loob kokkuvõttes asjast terviklikuma pildi.
Tekst: Isvara Joogakooli asutanud jogiinid Karolin Tšarski ja Tiina Pappel
