Olles esimeses artiklis selgitanud, et kuigi tänapäeval on oluliselt parem elada kui minevikus, on meie praeguses elukeskkonnas endiselt tegureid, mis mõjutavad meie tervist negatiivselt. Kui eelnevas artiklis puudutasime põgusalt teemat, mis mõjutegurid võivad valitseda meie endi kodudes, siis seekord vaatame sama asja veidi üldisemalt ja laiemalt.
Antud mõjutegurid on eelnevatest erinevad seetõttu, et meil ei pruugi individuaalselt olla võimu neid likvideerida ning lahendus peaks tulema läbi ühiskondliku ja riigi koostöö, tõstatades probleeme vastavalt kogukondlikule vajadusele.
Müra
Liigne müra ehk mürareostus on helide kooslus, mis ei sisalda meie jaoks üldiselt meeldivat informatsiooni ning on pigem segava iseloomuga.
Müra on meile kahjulik kui see ületab teatud heli intensiivsuse olles koosluses selle kestvusega.
Müra tervist kahjustav toime oleneb tugevusest (dB) ning sagedusest (Hz). Selle ohtlik piirnorm algab juba 85dB ning sagedusvahemikest enim kahjustav on 2000-6000Hz, mis on võrdväärne tipptunniliiklusega. Suvine rockkontsert võib küündida juba valulävi piirimaile, milleks on 120dB.
Lastes relvaga ilma kuulmiskaitsmeteta, võid tekitada koheselt pöördumatuid kahjustusi, sest püssipauk on u 170dB. Samas piisab WHO sõnul müra kahjuliku toime ilmnemiseks sellestki, kui ööpäevane keskmine müratase on 60-65dB. Optimaalne müra on 20dB, mida võib kogeda vaikse ilmaga vabas looduses. Ühtlasi mõjub kuulmisele negatiivsemalt pigem kestev ja kumulatiivne müra kui lühiajalised kärgatused.
Müra on oma olemuselt organismi väsitav, soodustades mitmete tervisehäirete teket ja kiirendades nende arengu kulgu. Levinumad kaebused võivad olla vererõhu tõus, peavalu, unetus, stress, lihaspinge, keskendumishäired ja ka südameversoonkonna haiguste kiirem väljakujunemine.
Peamiselt mõjutab müra stressihormoonide teket ning mida kauem need meie organismis kõrgenenud on, seda suurem on oht ka eelolevateks tervisemuredeks.
Müra ümbritseb meid alati, ka meie kodudes. Nt on oluline vahe, kas elatakse tööstuspiirkonnas ja mõne suure magistraali kõrval või linnaservas puudesalus. Sellest tulenevalt võivad ka kinnisvarahinnad olla otseselt mõjutatud, kus otse nt rongi- või lennuliikluse juures olev asukoht on turul oluliselt madala hinnaga.
Müra võivad tekitada ka naabrid või isegi meie enda tegevus nagu liialt valju muusika kuulamine jms. Kodu on võimalik muuta läbi heliisolatsiooni paigaldamise mürale vastupidavamaks.
Valides või ehitades uut kodu, tuleks nendele asjaoludele tähelepanu pöörata ning uurida, mis ehitusviise ja materjali on kasutatud ning kui võimekad need on välisele mürale. Samuti kui viibida mürarikkas keskkonnas, tuleks alati kaitsta oma kuulmist. Selleks sobivad erinevad kõrvatropid või aktiivklapid jms. Valik on lai ning ma luban, et valju rock kontserti heli muutub endisest veelgi nauditavamaks.
Õhusaaste
Puhas õhk on inimõigus ning kuigi meile võib tunduda, et tehes aken lahti ja tõmmates kopsud värsket õhku täis saamegi seda õigust nautida, siis peame nentima, et see sageli oleneb. Oleneb just asukohast. Õhusaaste puhul nagu sõnagi ütleb, on tegu saastunud õhuga. See sisaldab teatud ühendeid liigses koguses ja selle tõttu võib kannatada nii tervis kui ka keskkond. Peamiselt ärritab õhusaaste silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse, aga ka muid organsüsteeme.
Euroopas on viimase paarikümne aastaga saasteainete tase märgatavalt langenud, siiski on endiselt teatud piirkonnad, kus õhukvaliteet ei vasta kehtestatud piirnormidele.
Suur osa Euroopa elanikkonnast elab keskkonnas, mis ei vasta tervisenõuetele. Enamus piirnormidele mittevastavad asukohad on ilmselt mitte üllatavalt just suurlinnad.
Umbes 90% Euroopa linnaelanikest puutub kokku saasteainetega, mis kumuleerub terviseohtliku kogusena.
Õhusaaste allikateks on peamiselt fossiilkütuste põletamine elektri tootmisel, transpordis, tööstuses, kuid ka kodupidamises. Suurimad saastajad on ka põllumajandus, jäätmekäitlus ning spetsiaalsed tööstuslikud protsessid nagu nt keemiatööstuses.
Ka looduslikud saasteallikad nagu vulkaanipursked, tuulega leviv tolm, merevee pihustumine ja taimedelt lendlev orgaaniline materjal on kõik vägagi aktuaalsed. Eestis teostatakse välisõhu seiret pidevalt kolmes taustajaamas ning neljas linnajaamas. Seal kontrollitakse erinevate ühendite kontsentratsiooni õhus. Üldiselt ei ole Eesti õhukvaliteediga erilisi probleeme, kuid murekohti leidub nii nagu kõikjal ka meil.
Suuremate linnade nagu Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu õhukvaliteedid on sisuliselt keskmised või alla selle, kuid linnasiseselt piirkonniti võivad näidud olla üle piirnormide. Inimene indiviidina siin suurt midagi muud teha ei saagi kui vaid üksikuid tegevusi vältida. Näiteks nagu mitte sportida kesklinnas või selle vahetus läheduses ja hoiduda kesklinnas viibimisest tipptundidel nii palju kui võimalik, sest kiirenenud vereringe, suurenenud hapnikutarbimine ja kõrgenenud saastetase tekitavad kõik koos suuremat kahju kui muidu.
Radoon
Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas ning seda leidub maapõues. Gaasilises olekus on see uraaniperekonda kuuluv isotoop mõnevõrra suurema liikuvusega kui teised. See on küll inertne ehk ei osale keemilistes protsessides kuid lahustub lihtsalt koevedelikes nagu nt veres. Radoon tekib maapinnas uraani lõhustumisel mille järel see tõuseb tasapisi üles maapinnale sh ka hoonetesse, hajudes lõpuks atmosfääris. Radooni sisaldust mõõdetakse bekrellides ning kõrget radoonisisaldust võib leiduda Eestis mitmel pool. Eriti Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal ning Tartumaal.
Majadesse pääseb radooni sisaldav gaas läbi ehituskonstruktsioonide, mis on halvasti paigaldatud või mille kvaliteet on aja tõttu halvenenud.
Antud gaas on tervisele ohtlik just kumulatiivse efekti poolest. Elades pikalt asukohas, kus on kõrgenenud radoonisisaldus, võib tõusta oluliselt kopsuvähi tekkerisk. Eestis nt põhjustab radoon ühes aastas ligi 150 kopsuvähi haigestumisjuhtu. Erilise riski all on suitsetajad, keda mõjutavad sel juhul kokku kaks peamist kopsuvähki tekitavat tegurit.
Kõikjal maailmas on kehtestatud piirnormid ning meie kodumaal ei tohi uutes hoonetes antud piirisisaldus ületada 200 ja vanemates majades 400 bekrelli kuupmeetri kohta. Üle 400 bekerelli mõõdetud taseme puhul on soovitatav rakendada vastumeetmeid. Radooni seiret teostatakse regulaarselt ning keskkonnaministeeriumi kodulehelt on võimalik leida leviala kaart, millele oleks hea pilk peale visata kui hakata ostma nt uut kodu.
Samas on võimalik paigaldada juba olemasolevale kodule radoonitõkkeid ning kindlasti tuleks seda varianti kasutada uue kodu ehitamisel. Talvel on radoonitase sisekeskkonnas lubatust oluliselt suurem, sest tube ei tuulutata piisavalt ning vanadel paneelmajadel, mille halvenenud vundamendi pragudest gaas tuppa pääsebki, ei ole ka head ventilatsioonisüsteemi, mille kaudu see minema toimetada. Välisõhus ei ole vaja kokkupuudet karta, sest hajuvus on piisavalt suur.
Lõpetuseks
Mõjutegureid on veel mitmeidki nagu nt asukoht, kus võib olla kõrgenenud kuritegevus või ei ole piisavalt palju sotsiaalseid. Selle kõige tõttu võib kannatada tervis nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Igal juhul on meie elukeskkond väga varieeruva iseloomuga ning omab meie tervisele mõju vähemal või rohkemal määral. Inimeste, kui kodanike kohus peaks olema parema tuleviku loomine. Nii saame vanemas eas olles sellest kasu lõigata meie ise ja ka meile järgnevad põlvkonnad.
Elu5- Ragnar Vaikenemts
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
