Kõndimine on üks tavalisemaid tegevusi mida inimene võib teha. Kui meil just ei ole mõnda füüsilist kahjustust, siis võtame seda täiesti iseenesestmõistetavalt. Üks Prantsuse uuring soovitab, et peaksime siiski kõndimisele rohkem tähelepanu pöörama. Eriti just siis, kui vanemaks saame.
Kõndimise kasud
Sellise lihtsa tegevuse, nagu kõndimise mõju oli täiskasvanud, üle 65 aastastele inimestele hämmastav! 12 aastat väldanud uuringu tulemuste põhjal, vähendas igapäevane 15 minutine kõnd suremust lausa 22%. See protsent oli isegi suurem, kui tegu oli pikemate ja rohkem aktiivsust nõudvate treeningutega.
Nagu uuringut juhtinud teadlane väitis:
” Kõrge vanus ei ole ettekääne mitte treenimiseks. On teadaolev fakt, et regulaarsel füüsilisel aktiivsusel on tervisele terviklikuna parem mõju, kui mistahes meditsiinilisel ravil.”
Aga ta tõdes ka, et kahjuks vaid vähem kui pooled vanematest inimestest teevad teoks minimaalse soovitatud normi – 150 minutit mõõduka intensiivsuse või 75 minutit aktiivse intensiivsusega treeningut nädalas.
See avastus ei tohiks tulla üllatusena.
Kuna kõndimine on meie jaoks nii tavaline tegevus, siis selle mõjusid inimese tervise erinevatele aspektidele on põhjalikult uuritud. Osad ei näe kõndimist kui “aeroobset” treeningut ja ignoreerivad kasu, mida kõndimine annab.
Aeroobset treeningut võib, aga defineerida kui treeningut, mis stimuleerib südametegevust ja hingamisteid, et pumbata lihastesse rohkem hapnikku. Seda kõike teeb isegi aeglane jalutamine. Aga mida kiiremini kõnnid, seda suurem on aeroobne aktiivsus.
Suurenenud kardiovaskulaarne, hingamisteede ja vereringe tegevus tähendab, et toitained lähevad sinna, kuhu nad peavadki treeningu toetamiseks minema.
Energia ladustamise asemel, kasutatakse see ära ja organid, lihased ning luud saavad tugevamaks. Meie kehad on mõeldud liikumiseks!
Ilma vähimagi kahtluseta, istuv eluviis, mis ei lase kehal end piisavalt kasutada, viib haigusteni. Rutiiniks muutunud vähene kehaline aktiivsus on põhjustanud nähtuse, mida on hakatud nimetama ka “istuva eluviisi surma sündroomiks”.
See on vägagi reaalne olukord, mida peetakse üheks väga oluliseks ühiskondlikuks rahva terviseprobleemiks, kuna põhjustab mitmeid kroonili haigusi ja miljoneid enneaegseid surmajuhtumeid aastas.
Kui sa seda ei kasuta, siis kaotad selle. Ja see käib kõige kohta, alustades lihaste tugevusest, lõpetades tunnetusega.
Igas eluvaldkonnas
2016 uuringus leiti, et suurendades rasvunud laste kõndimist kuni 45 minutini päevas ja 5 päevani nädalas, suurenes nende kopsumaht juba 6 nädala pärast.
Lisaks, intervalltreening pole mitte ainult suure mõjuga aeroobne treening. Kasutades kiiret kõndimist vaheldumisi aeglase tempoga kõndimisega, paraneb üldine treenituse tase efektiivsemalt, kui vaid ühtlases tempos kõndimise puhul.
Õues jalutamisel on toetav mõju ka vaimsele tervisele. Looduskeskkond (eemal elektroonikast ja muudest segajatest) parandadab meeleolu, madaldab stressi ja vähendab depressiivsust.
Päike toidab meid olulise D-vitamiiniga, mille puudus inimorganismis on tööstuslikus maailmas muutunud juba epideemiliseks. Aga kõndimine siseruumides on peaaegu sama hea.
Stanfordi ülikoolis tehtud uuringus leiti, et kõndides jooksulindil, silmitsi tühja seinaga, oli tulemuseks peaaegu sama palju loomingulisi mõtteid kui olles väljas. Kas sees või väljas, kõndimine võidab istumise oluliselt ka vaimse aktiivsuse mõõdupuu järgi.
Nagu jalutuskäik pargis
Kui midagi valutab, siis me ei taha seda puudutada. Paradoks on aga see, et regulaarne kõndimine hoopis vähendab vigastuste ohtu ja parandab liikuvust. Iga keha koormustreening, sealhulgas jalutus, suurendades vere ja toitainete varustust, tugevdab seeläbi luid ja sidekude.
Artriidi Sihtasutus soovitab iga päev kõndida just nendel samadel põhjustel ja veel enamgi: “Kui sa ei kõnni, hakkavad liigesed kannatama nende jaoks eluliselt olulise vedeliku puuduse all, mis võib kiirenada liigeste seisukorra halvenemist.”
Ameerika Südameliit soovitab kõndimist hüpertensiooni, kõrge kolesteroolitaseme, insuldi ja diabeedi riski vähendamiseks.
Nende nõuande kohaselt peab tegema vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivset tegevust päevas. Või kokku vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit intensiivse aktiivsusega treeningut nädalas, selleks, et treeningust tulenevad organismi kaitsvad omadused saaks mõjule.
Soovituslikku aega (jalutamine on kõige lihtsam) ei pea tegema kõik ühe korraga. Kaks 15-minutilist jalutuskäiku on täpselt sama hea, kui üks 30-minutiline jalutuskäik.
Alustada võib tasapisi ja edeneda vastavalt enda vastupidavusele ja sobivale tempole.
Ja need pole veel kõik kõndimise plussid. Unehäired? Jalutama!
Uneuuringute Sihtasutus avaldas uuringu, kus leiti, et hoogne, mõõduka intensiivsusega aeroobne treening (näiteks jalutamine) vähendas magama jäämisele kulutatud aega ja pikendas une pikkust kroonilise unetuse all kannatavate inimeste seas võrreldes nende öödega, kus nad päeval treeningut ei teinud.
See tulemus on pärast vaid ühte jalutuskäiku muljetavaldav.
Mõju on ilmselgelt tõestatud
Seitsme erineva riigi keskmiselt 11 aastat kestnud kõndimise uuringute metaanalüüsi põhjal leiti, et regulaarne kõndimine vähendas kardiovaskulaarsete haiguste esinemissagedust 31% ja suremuse risk vähenes 32%.
Isegi nii lühike jalutuskäik nagu 8,8 km. nädalas, kiirusega 3 km/h, kaitseb paljude raskete haiguste eest.
Mitte igaüks ei saa treenida jõusaalis või joosta 10 korrust mööda treppe, kuid enamik meist saab kõndida. Kõiki neid eelpool mainitud eeliseid silmas pidades, siis üks väike jalutuskäik päevas on seda väärt. Kõik, mida vajad, on korralik paar jalanõusid ja 15 minutit päevas!
Elu5- Maria-Helena Loik
Algne artikkel: Maia, Healthylifestyleadvice.com
