Mõlemi arendamises võib peituda sinu isikliku ja tööalase edu võti!
Raamatu “13 asja mida vaimselt tugevad inimesed ei tee” autori Amy Morin`i sõnul küsitakse talt pea iga nädal, mis erinevus on emotsionaalse intelligentsuse ja vaimse tugevuse vahel. Kuna mõlemi kohta on liikumas väga palju väärarusaamu ja müüte, on ta otsustanud seda teemat natuke valgustada.
Emotsionaalse intelligentsuse definitsioon
Cambridge sõnaraamat pakub järgmist definitsiooni – võime mõista, mida inimesed tunnevad ja oskus sellele reageerida. Oskus kasutada seda võimet õigete otsuste tegemisel ja probleemide vältimisel või lahendamisel.
Kuigi emotsionaalse intelligentsuse mõiste tekkis juba 1960 aastatel, muutus see populaarseks alles 1995 aastal, mil Daniel Goleman´i raamatust „Emotsionaalne intelligentsus: miks see võib olla tähtsam kui IQ“, sai tohutult populaarne bestseller.
Goleman avaldusi on siiski aastate jooksul vääralt tõlgendatud. Kuigi ta väidab, et emotsionaalne intelligentsus võib anda inimestele konkurentsieelise teatud keskkondades, väidab ta ka sama veendunult, et kõrge EQ (emotsionaalne intelligentsus) ei pruugi viia suurema akadeemilise saavutuse või kõrgema SAT skoorini – need asjad sõltuvad rohkem IQ`st.
Goleman`i 5 emotsionaalse intelligentsuse komponenti:
- Eneseteadvus – see on võime tunda ja mõista oma emotsioone ja liikuma panevaid jõude, niisamuti ka nende mõju teistele.
- Sisemine motivatsioon – tahe töötada mitte ainult raha ja staatuse vaid sisemise visiooni, töö tegemise rõõmu ja selle nimel, mis on elus tähtis.
- Eneseregulatsioon – oskus suunata ümber häirivaid impulsse, mõtteid ja meeleolusid ning võime mõelda enne tegutsemist.
- Empaatia – võime mõista tegelikke tundeid, mida tihti maski taha varjatakse ja tahe kohelda teisi vastavalt nende emotsionaalsetele reaktsioonidele.
- Sotsiaalsed oskused – need hõlmavad endis erinevate suhete juhtimise võimet ja läbi teistega ühise keele leidmise ka suhete ehitamise oskust.
Mis on vaimne tugevus?
Vaimset tugevust ja vaimset vastupidavust peetakse tihti sünonüümideks. Aga sõltuvalt sellest, kuidas keegi defineerib enda jaoks vaimset vastupidavust, ei ole need siiski päris üks ja sama asi.
Vaimset vastupidavust kasutatakse sageli viidates tippsportlastele ja eriüksuslastele, kus inimesed, nähes kui palju valu nad suudavad taluda, testivad oma füüsilisi võimeid viimse piirini.
Aga õnneks ei pea enamik meist jooksma katkise hüppeliigesega ega hirmutama konkurente oma füüsiliste võimetega. Nii, et võimet olla seda tüüpi vaimselt vastupidav, ei ole meil oma igapäevaelus vaja.
Vaimselt tugev olemine ei tähenda karmust, aga oma emotsioonidest teadlik olemist, valusatest kogemustest õppust võtmist ja oma väärtushinnagute järgi elamist.
Vaimsel tugevusel on 3 põhikomponenti:
- Oma mõtete reguleerimine – see tähendab oma aju treenimist mõtlema endale kasulikul viisil. Vahest ka enesekahtluse ignoreerimist või enesekriitika asendamist hoopis kaastundega enda vastu.
- Oma emotsioonide juhtimine – oma emotsioonidest teadlik olemine võimaldab mõista kuidas need mõjutavad viisi kuidas sa mõtled ja käitud. See tähendab emotsioonide omaks võtmist – isegi kui nad on ebamugavad – või oma emotsioonidele vastupidist käitumist kui need tunded ei teeni sinu eesmärke.
- Produktiivselt käitumine – vaimselt tugev olemise võti on valik teha tegusid, mis parandavad elukvaliteeti , isegi kui peab maadlema motivatsioonipuudusega ja vaevatasu näib liiga kaugel.
Suur erinevus
Emotsionaalne intelligentsus on vaimse tugevuse üks osa. Sest vaimne tugevus läheb emotsioonidest palju kaugemale ja hõlmab endas mõtteid ja käitumist, mis mõjutavad elukvaliteeti üldisemalt.
Vaimne tugevus tähedab vaimsete lihaste treenimise ja ehitamise eesmärgil igapäevaste harjumuste muutmist ning arendamist. Samuti loobumist halbadest harjumustest, mis meid tagasi hoiavad.
Hea uudis on, et emotsionaalset intelligentsust suurendada ja vaimset tugevust ehitada, võib igaüks. Need oskused teenivad meid hästi nii professionaalselt kui ka igapäevaelus.
Elu5- Maria-Helena Loik
Algne artikkel: Amy Morin, Inc.com
