Mediteerimine aitab avada kroon- ja kolmanda silma tšakrakeskust, mille avanemise ja toimimise korral näeb inimene maailma selgemini, terviklikumana ja usaldab elu loomulikku kulgu tänu kõrgemalt poolt saadud juhatustele.

Sageli on nii, et kohustusi ja asju mida “peab” tegema on nii palju, et töölt tormatakse koju, kodunt trenni jne. Ometi ei tasu unustada, et tõeliselt heas vormis olemiseks, ei tule hoolitseda mitte ainult oma keha, vaid ka vaimu eest.

Üks võimalus vaimu turgutada ja seeläbi ka füüsiliselt paremas vormis olla, on meditatsioon. Mis on mediteerimine ning kellele see sobida võiks, sellest räägivad mediteerimisega kokku puutuvad naised Kaia-Kaire Hunt, Liisa Maimon ja Elina Kirt.

Ehkki Eestis ei ole meditatsioon enam tundmatu sõna, paistab selles valdkonnas olevat veel palju segadust ja teadmatust. Seda kinnitab ka Kaia-Kaire Hunt, kes on mediteerimisega tegelenud juba aastaid. Oma selle alased teadmised on naine omandanud Rahvusvahelises Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Akadeemias. Nüüd on ta kokku pannud ka meditatsioonialast infot koondava veebilehe : “Mind üllatas, et Eestis polnud keegi loonud sellist kodulehte, kust võiks leida elementaarset infot klassikalise meditatsiooni kohta ning selle kohta, kus mediteerimist õppida saab. Samuti vastuseid küsimustele: “mida meditatsioon tähendab”, “milline on meditatsiooni ajalugu”, “millised on meditatsiooni liigid”, “millist kasu ja väärtust toob mediteerimine”. Selliste teadmiste puudumine loob meditatsiooni maastikul segadust,” arvab Kaia-Kaire. Ta toob näiteks tõdemuse, et Eestis arvatakse veel, et meditatsioon on lihtsalt üks naudingu otsimine, rännak või ülemeelelise kogemuse saamine, ent tegelikult on meditatsioon, nagu iga teinegi treening, tõsist konsentreerumist ja püsivust nõudev tegevus. “Mediteerimise erinevaid tehnikaid kasutades on võimalik saavutada eri tegevusaladel kõike, mida inimene endale eesmärgiks seab, kuid vaimses mõttes ei ole mediteerimise eesmärk näiteks iga hinna eest esikoha saavutamine olümpial, vaid võit enese tahtmiste ja ihade üle, meelerahu ning meelepärase valdkonna protsessiline nautimine,” ütleb Kaia-Kaire.

Kontrollitud meelelaienemise seisund
Eestis tuntud Bhairava joogakooli asutaja ja õpetaja Liisa Maimoni sõnul on jooga ja seal hulgas meditatsioon spirituaalne teadus – selge, kindel ja aastatuhandete jooksul väljakujunenud praktikatest tulenev õpetus, mille kõrgeim eesmärk on valgustumine ehk maakeeli öeldes vaimne ärkamine. Joogakeeli on meditatsioon kontrollitud meelelaienemise seisund. Mida see tähendab? “Kõigepealt tuleb lahti rääkida, mis on mittekontrollitud meeleseisund,” teatab Liisa. „Meele laienemist on võimalik kogeda näiteks meelemürkide ehk droogide kasutamisel. Droogi manustamisel ja mõjumisel hakkavad jooksma pildid, mille käigus on võimalik kogeda avardunud seisundist tulenevaid seoste kokkuühendumisi ehk taipamisi, mis võivad luua õnne ja joovastuse tundeid. Kuid sellele vastupidiselt on võimalik kogeda ka kontrollimatuid õudusnägemusi. Mittekontrollitud meeleseisund ongi see, kui ei kontrollita ehk ei olda võimeline suunama teadlikult oma alateadlikku meelt ja meele laienemise protsessi tulemusi. Oled ainult vastuvõtvas rollis ja ei tea, mis selle tulemus on,” kirjeldab Liisa. „Kontrollitud meeleseisund seevastu on nagu liikumatu peegelsile järv, kus suudetakse viia oma meel teadlikult täiesti vaiksesse ja rahunenud seisundisse, kus mõtted ei hüppa kontrollimatult ringi kuni otsustatakse selles vaikuses fokusseerida oma meel mingile kindlale fookuspunktile – küsimusele, kujundile, omadusele, esemele, seisundile ehk energiale, saavutamaks oma püstitatud eesmärk. Fokusseerimine kindlale punktile tähendab justkui kivi viskamist tasasesse vette, mille tulemusel tekivad üha suurenevate ringidena lained. Need lained teevad meie teadvuses soovitud tööd.” Liisa ütleb ka, et algajal mediteerijal on segajate ehk nn meelemüra tekkimine täiesti normaalne seisund, kuid järjepideva praktikaga saab sellest üle ning üleskerkiv meelemüra vaibub lõpuks.

Meditatsioonist on kasu
Mediteerides seatakse endale alati eesmärk. “Jooga perspektiivist lähtuvalt on meditatsiooni ülim eesmärk ühinemine kõiksusega. Üks kõiges, kõik ühes. Joogid on alati uskunud, et ei ole vaid see reaalsus, mida silmadega haarata suudetakse, vaid on midagi enamat. Selleks, et tajuda ja näha rohkemat on vaja avardada oma teadvust,” räägib Liisa “Ent maalähedasemate eesmärkide juurde tulles on mediteerimise kasu näiteks mõtete ja tunnete kontrollimisest tulenev kehaline lõõgastumine ja õnnetunne, tasakaalu saavutamine suhetes, olulistele küsimustele vastuste saamine – näiteks, mis on minu elu eesmärk, mingi kindla omaduse, näiteks enesekindluse ja tahtejõu esiletoomine, füüsiline tervenemine- kui hinges asjad korrastuvad, siis terveneb ka füüsis, meeleteravuse saavutamine tööülesannetel st parim tulemus vähima pingutusega jne.”
Üldiselt üksikule tulles lisab Kaia-Kaire Hunt, et meditatsiooni üks eesmärke on meele puhastamine kannatusi loovatest mõtetest ja tunnetest nagu ihad ja tahtmised, mis on omakorda näiteks liigne kiindumus ja klammerdumine inimestesse, asjadesse, olukordadesse või ka oma füüsilisse kehasse. Ta toob selgitava näite inimeste kiindumustest ja kannatustest: „Budismis kasutatakse sageli sõna “püsitus” – elu meie ümber on pidevas muutumises ja me ei tea kunagi, mil peame loobuma millestki, mis on meile eriliselt oluline ja kallis. Pidev tahtmine kedagi või midagi omada, kontrollida, enda rahulolu sidumine asjade või inimeste “endale saamisega”, loob vähemal või suuremal määral ebameeldivaid emotsioone, kannatusi. Ka agresiivsus ja viha ning rumalus ja laiskus on ühed peamised nn meelemürgid, mis loovad kannatusi ehk teisisõnu tekitavad meie elus palju situatsioone, kus me pole millegagi rahul.”

Meditatsioon pole raketiteadus
Suurepärase näite mediteerimise kasust tõi eluviisi nõustajana ja meditatsiooni juhendajana tegutsev Elina Kirt, kes ütleb, et on tänu mediteerimisele tervenenud raskest haigusest ja usub, et haigused ongi kurnatud mõistuse tulemus. ”Tänaseks tean, et keha on suurepärane kompass meele maastikul orienteerumiseks ning iga signaal annab märku millestki. Mõistus liigub kindlakskujunenud harjumuspäraseid mõtteradasid mööda, ning sellega kulutab palju psüühilist ressurssi ja füüsilist energiat. Kui ei teata, kuidas töötada mõttega, siis kontrollivad mõtteid meid. Väsimus, pinged ja haigused on kurnatud mõistuse tulemus. Ent inimese teadvus on palju võimsam, kui meile koolis on õpetatud. Meditatsiooni sügavat ravitoimet on praeguseks juba palju teaduslikult tõestatud, ning sellega ei saa mööda panna,” arvab Elina.
Kõik kolm juhendajat väidavad, et mediteerimise alustamiseks ei ole vaja õppida raketiteadust, ent soovitav on algust teha kogenud õpetaja käe all. Mõningatel juhtudel võib näiteks suures ärevuses ja pinges keha ja meel minna veel suuremasse pingesse, kui teha mediteerimist iseseisvalt ja oskamatult. „Piisab sobival määral segamatust ajast. Olenevalt inimese eesmärgist – kas tegemist on füüsilise või psühholoogilise sümptomiga, pingete, haiguse, ärevuse, depressiooni vms teemaga, saadakse meele rahunedes enamasti kontakti sisemise tervendajaga, iseendast terviklikumat pilti omava poolega, teadliku minaga,” räägib Elina ühest mediteerimise kõige olulisemast aspektist. “Kui kontakt iseenda hingega on loodud, siis elu voolab sujuvalt, kaob ära vajadus eluvõitlusteks, sest hing teab, mis on inimesele kõige parem ja õigem tee. Mediteerimine aitab luua usalduse enese ja elu suhtes.”

Parim tulemus sobivas keskkonnas
Elina sõnul teab igaüks ise kõige paremini, mis aitab tal end mediteerides hästi tunda. Mõne inimese jaoks on üksi segamatult tühjas vaikses pimedas ruumis aja maha võtmine parimaks viisiks. Elina soovitab valida mediteerimiseks sooja, hubase, rahuliku ja segamatu keskkonna. ”Hämarus on soositum valgusest, ning loodusvaikus linnafoonist. Lülitage end kõigest välja. Parim meditatsioonikeskkond on loodus,” kinnitab ta. Mõned inimesed eelistavad mediteerimiseks kasutada küünlaleeki, veevulinat, või viirukeid – kõik oleneb meditatsiooni eesmärgist. ”Esialgu ma ei soovitaks tubastes tingimustes taustaks kasutada midagi, millel mõistus saaks peatuda. Hilisemates faasides võib kaasata loodushelisid, kui need toetavad. Leian, et vaikus on kõige toetavam,” lausub Elina. Tema sõnul on mediteerimiseks kõige sobivam istuda tasakaalustatud asendis sirge seljaga ja heaks poosiks see, mis hästi tundma paneb. Mediteerimist soodustavad avarad ja mugavad rõivad. „Meditatsiooniks sobib iga aeg, ent meel on enamasti rahulikum vaiksel ajal – öösel ja varajastel hommikutundidel,” teab naine oma kogemusest ja lisab, et ka õhtul enne magamaminekut on soodne aeg meditatsiooniks, kehapingete vabastamiseks ja päeva jooksul tekkinud emotsioonide teadvustamiseks. „Meditatsiooni kestvus sõltub mediteerijast ning püsimatut meelt tasub vaatlemise kaudu ohjata,” selgitab Elina ja soovitab algajatel meditatsiooniga alustada 15 minutist korraga, kuni mõne tunnini päevas pikemaajalisel praktiseerimisel.​
„Olles leidnud mugava poosi ja häälestanud tingimused meditatsiooniseansiks võib suunata tähelepanu hingamisele,” jätkab Elina protsessi kirjeldamist. Hingamist ja hingamisharjutusi peetakse mediteerimisel oluliseimaks. Elina soovitabki hingamisel peatuda üsna pikalt. Jälgides õhu vahetust keha ja ruumi vahel, võib jätkata tähelepanu suunamist keha skaneerimisele alates pealaest varbaotsteni. Kõige olulisem on teadvustada iseenda kui vaatleja kohalolu läbi terve protsessi. Edasi võib suunata tähelepanu kehapingete vabastamisele ning tunnete teadvustamisele. ”Oluline on meeles pidada, et me oleme kehas, kuid mitte keha ise!” rõhutab Elina. Selline teadvustamine lõdvendab suhestatust emotsionaalsete pingetega, ning suurendab sisemist rahu ja vabadust.

Aega tuleb maha võtta
Eesti elutempo on stressirohke ja kiire erinevalt Aasia maadest, kus rõhk on pigem olemisel ja meditatiivsusel kui tormlemisel ja saavutamisel. „Paljutki mõõdetakse siin erinevates lääne maailmale omastes saavutustes – kui jõukas sa oled, milline on su karjäär, milliste inimestega suhtled, palju jõuad tarbida,” kirjeldab Kaia-Kaire Eesti elu, kes on külastanud palju välisriike, eriti Aasiat ja näeb selgelt rahvuste meelelaadi erinevust. „Inimestel pole harjumust võtta aeg maha ja kuulata oma tegelikke vajadusi. Kuulatakse rohkem ühiskonna kreenisolevaid norme kui ennast,” kurvastab ta. Iga hetk täidetakse järgmise toimetusega, mis võib viia kergesti pinnapealsuse ja vaimse kokkujooksmiseni. Seetõttu on Eestist saanud koht, kus saavutatakse palju, aga kus seesmiselt ollakse õnnetud. Eesmärke seatakse endast väljapoole, et siis kui saavutan selle või tolle kraadi, maja, töökoha jne saan õnnelikuks, mitte et olen juba siin ja praegu õnnelik. Eestis ei hinnata inimest, vaid saavutusi. Aga küllap see on äsja võõrriigi võimu alt vabanenud rahvale omane kui enesemääratlemise viis läbi omamise, saavutamise ja keegi olemise.
Oma tundides aga soovivad kõik kolm juhendajat anda võimaluse õppida lihtsamaid meeletehnikaid neil, kes soovivad saavutada tänases infoga üleujutatud maailmas sisemine meelerahu ja meelepuhtus, neile, kes on huvitatud budalikust loomusest, mõtete ja tunnete kontrollist ning arusaamisest, kes mina ise olen. See omakorda toob ellu palju vabadust, aitab olla rohkem kulgemises ja hetkes ning võtta asju nii nagu nad on.

Tekst: Agnes Laine
Artikkel ilmunud ajakirjas “Sport”

 

KOMMENTEERI