Meie keha on loodud sellisena, et ta püüab end kogu aeg tervendada ja ta teeb seda igal ajahetkel. Ta tervendab end ilma igasuguse meiepoolse vahelesegamiseta. Ainus, mida tuleb teha on – ära sega oma keha toimimast.
Tervis pole mingi kindel vereanalüüsi näit või vererõhupügal. Kõik need indikaatorid on loodud kaasaegse meditsiini poolt. Tervis pole see, kui kasvaja suurus väheneb ja seda ajal, kui elu lihtsalt patsiendi kehast lahkub. Tervis pole CD4 näitaja suurenemine, kui samal ajal patsiendi reaalne immuniteet langeb ning ta ei suuda vastu seista uute oportunistlike infektsioonide tekkimisele.
Tervis on eluviis
Elustiili muutus ei tähenda – „sööge vähem soola“, „andke südamele igapäevaselt 30 minuti vältel koormust“ või „jooge 2 liitrit vett päevas“. Meil on tarvis üle vaadata ja muuta omi arusaamu tervisest.
Tervis on elukvaliteet. See on kvaliteetne ja tervena elatud elu. See on võimalus öösel hästi magada, see on mitte tunda kõndimise ajal valu, see on süüa hea isuga ja võimekus saavutada seda, mis on teie jaoks tähtis. Tervis on perega veedetud aeg, tervis on jalutuskäik metsas, tervis on oskus rõõmu tunda, tervis on mitte karta tulevikku ja võimekus vastu seista stressile. Tervis – see on austav suhtumine oma kehasse ja rõõmutunne sellest, kui keha töötab nagu šveitsi kell. Tervis – see on mägijõena pulbitsev energia, vankumatu optimism ja elu maitse.
Proovige iseenda jaoks määratleda, mida „tervis“ teie jaoks tähendab? Millised tunded, aistingud ja tegevused seonduvad teie jaoks tervisega? Just nimelt teie enda jaoks, sest me juba ammu ei kasuta iseenda arusaamu, vaid mingeid ajakirjanike-blogijate-arvamusliidrite ühiskondlikke arvamusi ning mõisteid.
Kui te selle ülesande olete ausalt täitnud, hakkate varsti aru saama sellest, et farmaatsiatööstuse toodang teile tervist juurde ei lisa. Tervis on ikkagi see, kui te ISE hakkate oma kehaga sõbrustama ning tema signaale kuulama ja soovidega arvestama.
Organismi tervenemise printsiibid
Tuletage meelde oma lapsepõlve. Te tormate ringi ning ühel hetkel kukute maha – nii pikk kui lai… põlved ning peopesad marraskil ja nutt kurgus. Õudusega vaatate oma hädamaandumise tagajärgi ja teile tundub, et teie põlved ja käekesed ei ole enam kunagi sellised nagu enne. Ent sünnib ime! Järgmiseks hommikuks on haavad juba hakanud kinni kasvama – organism on neile loonud kaitsekile, millest ei tungi läbi mustus ega bakterid. Veel mõned päevad ja alles on vaid roosakad armid, veel nädalake ning isegi need hakkavad kaduma. Naha rakud „teavad“, et neil on tarvis tegutsema hakata ning nad taastavad katkise koha. Käivitub protsess, mis sarnaneb kasvajale – rakkude kasv ning jagunemine, kuid vähist erinevalt, see protsess peatub õigeaegselt. See tähendab, et rakutasandil meie keha teab, mida ja kuidas on tarvis teha. Iga raku tuumas olev DNA taastoodab ennast ise ja just nagu imelise nanotehnoloogia abil kasvavad meie haavad kinni! Paljukiidetud teadlased pole isegi ligilähedaselt selle protsessi mehhanisme kirjeldada suutnud, rääkimata veel selle teaduslikust tõestamisest. Rakud paljunevad, veri toob neile toitaineid ja toimub… tervenemine. Kui haav on kinni kasvanud, siis kogu regeneratsiooniprotsess peatub.
Regeneratsiooniprotsess on täisautomaatne
Kõige tähelepanuväärsem selle juures pole see, et keha regeneratsiooniprotsessi käivitab ja see, et organism suudab ise uusi rakke luua, vaid see, et see kõik toimub ilma meie sekkumiseta. See on täielikult autonoomne isetervenemise protsess.
See tähendab, et me ei pea mõttes keskenduma sellele, et veri suunduks vigastatud piirkonda, me ei pea igale rakule andma käsklust, et hakka nüüd tööle. Me ei pea koordineerima organismi puhastusprotsesse ega võitlema eraldi iga haava tunginud mikroobiga. Me ei pea keskenduma sellele, millal tuleb regeneratsiooniprotsess lõpetada. Tegelikult ei tea me isegi seda, kuidas oleks seda võimalik teadlikult teha.
See kõik toimub ilma meie vahelesegamiseta. Kõik need protsessid töötavad sõltumata sellest, kas me magame või oleme ärkvel. Teadvus näeb und, kehas aga toimuvad tervenemiseks vajalikud energia transformatsiooni protsessid ja biokeemilised reaktsioonid – toimub alkeemia.
Kui keha on programmeeritud isetervenema, siis miks me ei tervene?
Kui eelpoolöeldu on tõde, miks me siis ikkagi ei tervene, miks meie tervis jätab alati paremat soovida? Vastus peitub selles, et me ise loome oma tervenemisele barjäärid ette. Me interpreteerime oma haigussümptomeid valesti, ning valime ravi, mis tervendamise asemel hakkab probleemi aina sügavamale suruma.
Siin puudutame me haiguste tekkepõhjuseid, mis on seotud ebatervislike eluviisidega ja väliste faktoritega (toidu kvaliteedi puudumine, keskkonna saastatus, ülemäärane ravimite tarvitamine, toksiline kosmeetika ja -olmekeemia jne). Sügavamad kihid nagu karmaga seotu jääb siin kõrvale.
Inimesi vaevab krooniline vee vaegus
Vesi. Paljud sümptomid on tegelikkuses meie keha katsed end tervendada. Näiteks vaevab väga suurt hulka inimesi krooniline vee vaegus. Nad ei joo piisavalt kõige tavalisemat puhast vett. Vesi on aga üks vere komponentidest. Kui organism ei saa piisavalt vett, püüab ta hakata niiskuse kadu pidurdama ja enamik niiskust kaob läbi hingamise. Selleks, et vajalikku niiskustaset säilitada, piirab meie keha bronhide tööd ja tekitab neisse histamiine.
Histamiinid raskendavad hingamist ja see tähendab, et meil on füüsiliselt raske sisse ja välja hingata. Selle asemel, et soovitada inimesele rohkem vett juua (peatuks histamiinide teke), kirjutavad tihti välja antihistamiine, mis sunnivad bronhitorusid lõõgastuma ning õhu läbipääs kergendub. See viib omakorda veel suuremale niiskuskaole ning veevaegus organismis süveneb. Traditsiooniline (selle nimetuse üle võiks ühe tulise vaidluse korraldada) meditsiin ei interpreteeri organismi hädasignaali õigesti ning halvendab haige seisundit.
Kõrge vererõhk on veel üks hea näide. Sageli on kõrge vererõhu üheks põhjuseks liiga paks veri, mis ei suuda kapillaaridesse tungida. Selleks, et tagada normaalne verevarustus, peab süda töötama suure ülepingega ja selle tagajärjel tõuseb rõhk veresoontes. Kõrge vererõhk pole haigus vaid sümptom. Organism püüab verd suruda sinna kuhu see normaalselt liikuda ei suuda, sest kui rakkude verevarustus pole piisav, hakkavad nad hukkuma.
Terve veri ei lähe paksuks ja voolab vabalt. Kui inimene joob piisavalt vett ja sööb rasvhapeterikast toitu, siis veri vedeldub loomulikul viisil ja rõhk normaliseerub – vesi voolab õlekõrres paremini kui mesi.
Lääne meditsiin paneb inimesele diagnoosiks „kõrge vererõhk“ ning hakkab tema artereid ründama keemiliste ainetega. Need ained võtavad veresoontelt ära nende toonuse ja sunnivad kunstlikult lõõgastuma. Selline „ravi“ hakkab varem või hiljem tekitama probleeme vereringes, sest ravile vaatamata ei suuda see paks kissell kapilaaridesse tungida. See on põhjus, miks vererõhu ravimeid tarvitavatel inimestel tekivad vereringe probleemid. Paksule verele lisaks saavad nad veel liialt lõõgastunud arterid.
Kannatate kõrge vererõhu käes? Proovige juua rohkem puhast vett – mitte mahla, kohvi, teed, karastusjooke jne. – jooge puhast vett! Sööge tooreid köögivilju ning omega-3 rasvhappeid sisaldavat toitu (leidub rasvases ja vabalt kasvanud merekalades (skumbria, sardiinid jne), pähklites (kreeka pähklid ja lina seemned) ja teie vererõhk normaliseerub juba nädalaga.
Meie keha valdab suuremat tarkust kui arstid. Seetõttu tuleks meil kõigil oma kehast tulevaid signaale kuulama hakata ning koos arstidega nende signaalide vastu mitte sõdima hakata. Meie organism püüab pidevalt käivitada regenereerimisprotsesse.
Õpi kuulama oma keha
„Astma“ nagu ka „kõrge vererõhk“ – on arstide poolt välja mõeldud haigused. Teisisõnu ei eksisteeri nad mingite eraldiseisvate haigustena – need on lihtsalt sümptomid, et organism püüab oma keerukaid süsteeme tasakaalu viia. Selleks, et hakata tervenema on tarvis õppida kuulama oma keha ning hakata aru saama sellest, mida ta teilt tahab ning mitte summutama tema saadetavaid signaale keemiliste ravimitega, mitte sandistama teda kirurgiliste sekkumistega ning mitte tapma toksiliste teraapiatega. Kui tahate olla terved, lõpetage arstide vahet jooksmine, õppige tundma oma keha saadetavaid signaale ning tehke endale selgeks reaalselt toimivad terviseprintsiibid.
Näiteks vähk – on märk sellest, et teie rakud ei „suhtle“ enam omavahel nii nagu see looduse poolt ette nähtud on. Kasvaja räägib sellest, et signaal, mis käsib jagunemise lõpetada, ei jõua rakkudeni. Normaalne rakkudevaheline „suhtlus“ taastub, kui muuta oma elustiili – toitumist ja elu- ja töökeskkonda.
Pidage meeles see, et teie keha tahab olla terve ning ta teeb selle saavutamiseks suuri jõupingutusi. „Sümptomid“ on organismi appikarje, et „omanik“ hakkaks teda tervenemisprotsessis aitama. Kui olete tähelepanelikud, siis kuulete, mida keha teile öelda püüab, kui ei, siis hakkate neid sõnumeid vaigistama mürgiste ravimite- ja kirurginoa abil. Võtke teadmiseks ka see, et enamik arstidest ei tea – neid lihtsalt ei õpetata koolis – kuidas organismi paigastläinud tasakaal uuesti paika nihutada.
Miks meie keha omab suurt ja sügavat tarkust?
Meie keha on imetlust vääriv Looduse looming. Meisse on sisse ehitatud kõige täiuslikum nanotehnoloogia – immuunsüsteem. Meie närvisüsteem ületab mistahes kõige täiuslikumaid arvuteid. Meie reproduktiivsüsteem – elu loov ime! Meie siseorganid säilitavad emotsioone ja neil on mälu – kui organeid siirdatakse kanduvad need emotsioonid ja mälupildid doonorile üle.
Kas tõesti on meie täiusliku keha puhul Loodusel ununenud sinna lisada tervendamissüsteem? Me omame sellist enesetervenduspotentsiaali ja ainus mis seda segab ja maha surub on farmakoloogilised ravimid. Selle alla surumisega tegeleb enamik inimestest: tuimastavad end analgeetikumidega, end vaktsineerides tulistavad nad põlvedesse oma närvi- ja immuunsüsteemile jne. Kõikide ravimite aluseks on tehislikes tingimustes loodud keemiline produkt. Kõik tehislikult loodu, on organismile ebaloomulik, mõjutab meie isetervenemisprotsesse ja keha püüab sellest otsekohe vabaneda. Pole tarvis imestada, et toksilise kokteili järel isetervenemismaagia enam ei tööta.
Kodune ülesanne: andke endale võimalus terveneda
Proovige nädalaks loobuda kõikidest allopaatilistest ravimitest; kõikidest toitainetest, mis sisaldavad E-aineid või mistahes muid tehislikke aineid; loobuge rafineeritud toidust, valget suhkrut sisaldavast toidust, jahust ja kõigest muust, mis pole termilist töötlemist läbinud teie köögis, ärge kasutage olmekeemiat (väga paljusid asju saab asendada söögisoodaga), ärge kasutage kosmeetikat ja parfüüme; ärge sööge nende loomade ja lindude liha ning kala, mis on antibiootikume ja steroide täis topitud ja seejärel julmalt tapetud.
On täiesti reaalne, et peale seda on teie organismi seesmine raviv vägi teile taas kättesaadav…
Organismi tervenemise põhimõte: me oleme see, mida meie organism omastab
Tuntud kõnekäänd ütleb: sa oled see, mida sa sööd. Selle saab ümber formuleerida ja öelda: sa oled see, mida su keha omastab. Paljudel inimestel pole seedeprotsess kaugeltki mitte nii efektiivne kui tahaks või sooviks. See mida me sööme, omastub halvasti. Isegi kui kokku osta kõik vitamiinid ja toidulisandid, puudub igasugune garantii, et meie keha kõik vajaliku kätte saab. Kes on süüdi?
Paljud on arvamusel, et kõrgenenud happelisus on paha ja see tekitab kõrvetisi. Kõrvetise põhjus pole aga kõrge happelisus vaid vale toitumine ja kahjulikud harjumused nagu suitsetamine ja alkohol. Tegelikkuses aga on suurel hulgal inimestel hoopis madal mao happesus ja nende magu pole suuteline toitu normaalselt seedima.
Tehke väike happesuse test. Lisage toidule veidi äädikat ja jälgige seejärel oma enesetunnet. Kui see on parem, tähendab see seda, et happesus on madal ja lisahape aitab toidul seeduda. Kõrvetiste vastased tabletid suruvad maomahla happesuse alla ja seeläbi halveneb seedimine veelgi. Selleks, et toit korralikult seeduks ning kõik seal leiduvad mineraalid kätte saadavad oleksid, vajame me normaalse konsistentsiga maomahla. Kui happesus on madal, võid vitamiine neelata niipalju kui jaksad – enamus neist läbib transiitreisjatena sinu keha ning suundub valgesse portselanportaali. See pisku, mille me kätte saame on aga selgelt vähe ja mida enam vajalike toiteainete defitsiit kasvab, seda enam süveneb ka erinevate raskete haiguste tekkerisk kuni artriidi, diabeedi ja vähini välja.
Mida siis ikkagi teha?
Juua igapäevaselt köögiviljamahla. Eriliselt hästi mõjub seedesüsteemile värske kapsa- ja selleri mahl, mis tõstavad loomulikul viisil happesuse normini.
Süüa värskeid aedvilju – nii saab organism piisavalt seedeensüüme. Mitte süüa surnud toitu (rafineeritud ja pastöriseeritud). Selline toit koormab maksa, kõhunääret ja sapipõit, kes peavad rohkem tootma ensüüme, selleks, et surnud toit meie organismile midagigi annaks.
Tuleb süüa brobiootikume sisaldavaid toite ja seeläbi stimuleerida kasulike bakterite arengut. See mikrofloora on suuteline ühtedest kasulikest ainetest sünteesima teisi kasulikke aineid ning millised on meie organismile kergesti omastatavad. Seejuures on tarvis hoiduda antibiootikumidest, mis ilma valikuta tapavad kõik elava ning E-ainetest, mis samuti probiootilisi baktereid hävitavad. Headeks probiootikumideks on keefir, naturaalselt hapendatud piim, hapendatud kapsas ja vähesoolased kurgid.
Lõpetage magusa söömine. Mida rohkem suhkrut on toidus, seda paremad kasvutingimused loome me „halbadele“ bakteritele. Süües magusat, meelitame me enda kehasse seened, kelledest hiljem on väga raske vabaneda.
Veri. Me juba taipame, et kõik, mille me oma kehasse topime, seal ka omastub.
Püüdkem endale veidike visualiseerida verd. Kujutame ette, kuidas ta 24/7/365 meie rakke elutähtsate toitainetega varustab, ning mis veelgi olulisem, kuidas ta sealt ka kõik metabolismijäägid eemaldab. Püüdke kujutleda vere teed südamest alates arteritesse ja kuni kapillaarideni välja ja siis läbi veenide südamesse tagasi. Kas suudate aduda, milline hiiglaslik töö teie kehas igas sekundis toimub?
Kui te olete haige, siis teie organismi terveks ravimine sõltub vere terveks ravimisest. Selleks, et inimene lühiajaliselt terveks ravida on talle vaja terve inimese verd. Uuringud on teinud kindlaks asjaolu, et kui vähihaigele kantakse üle terve doonori verd, siis tema kasvaja väheneb märgatavalt. See tähendab seda, et on olemas mõiste „vähivastane veri“. Kui te sööte toitaineid, milledel on vähivastane toime, toodate te sellist vähivastast verd igapäevaselt. Mikroskoobi all pole erütrotsüüdid hoopiski mitte punased.
Kahjuks sellised abinõud nagu vere ülekanne, toimivad ainult paar päeva. Selle ajaga suudab haige organism aga juba piisavalt toota oma verd, mis terve verega seguneb ja efekt kaob.
Kuidas verd tehakse?
Punased verelibled elavad 4-5 kuud. Iga inimese organism uueneb pidevalt ja toodab uut verd ja see veri kannab organismis laiali erinevat informatsiooni.
Vere põhikomponentideks on: punased verelibled, mis transpordivad rakkudesse hapnikku, valged verelibled (immuunsus) ja vere plasma (transpordib kõike ülejäänut).
Mõned verd puudutavad faktid:
Neljandiku meie keharakkudest moodustavad erütrotsüüdid, kuid enamik meie kehas olevatest rakkudest on mitte-inimese rakud (bakterid). Üks erütrotsüüt teeb kehale ringi peale 20 sekundiga ning ööpäevas teeb ta hapnikku transportides tuhandeid selliseid tsükleid ning seejärel ta hävitatakse immuunsüsteemi poolt. Punased verelibled sarnanevad oma molekulaarselt ehituselt taimsele klorofüllile.
Erütrotsüütide koostisse kuulub kolesterool. Kuigi meditsiinisüsteem on kolesteroolile halastamatu sõja kuulutanud, siis ilma temata me hukkume momentaalselt. Siin tuleks vaadelda erütrotsüüdi ühe sükli simulatsiooni. Kui ühel momendil läheb tarvis rohkem erütrotsüüte kui tavaliselt, reageerib organism sellele koheselt ja hakkab neid juurde tootma ja kasutab ehitusmaterjalina seda, mida leidub vereringes.
Mida see tähendab? See tähendab seda, et meie tänane vere koostis on meie tervise reserv järgmiseks 4 – 5 kuuks. Mida meis siis täna leidub? Meie vere koostis praegusel ajahetkel peegeldab seda, mida me oleme söönud-joonud-omastanud viimase 4 -5 kuu vältel!
Kui te alustate oma hommikut sigareti ning lahustuva kohviga ja lõunatate burgeri ja koolajookide seltskonnas, siis teie veri sisaldab seda kõike, mida kohv, koola ja burger sisaldavad. Kui kellelgi on tahtmist välja uurida, mida koolajoogid, burgereid ja sigaretid sisaldavad ja aru saada sellest, et kõiki neid mürke me sööme endale (ala)teadlikult sisse ja see kõik satub meie vereringesse, siis ei tohiks olla enam väga raske ette kujutada seda, mida meie veri järgmised 4 – 5 kuud sisaldab ja mis meis tegelikult tsirkuleerib.
Kui me aga hakkame toituma elavatest mahladest ja toidust ning jooma puhast vett, hakkab ka meie veri meile tooma ainult tervist ja eluenergiat. Samuti paraneb uni, seksielu, meeleolu, aju töö jne. Hea veri on parim vähi, diabeedi ja teiste raskete haiguste parim ennetaja.
Miks me siis ei aita oma organismil head verd toota?!
Hea veri tähendab puhast verd. Meie vere peamisteks puhastajateks on maks ja neerud, vähemal määral nahk ja kopsud. Seda teavad hästi need, kes käivad dialüüsis ja kellede neerud oma puhastavat funktsiooni ei täida. Neerude kõige suuremateks lõhkujateks on aga koola ja kõik teised kihisevad joogid, sidrunhape ja äädikas.
Seetõttu tehke regulaarseid organismi puhastuskuure ja hoidke seal korda õige toitumise kaasabil, sest veri terveneb, kui toitumine on korras.
Me vajame nii elavaid rasvu kui elutähtsaid mikroelemente – tsink, seleen, räni, kaalium, vask, mangaan, kroom, vask jne. Me vajame piisavas koguses puhast vett, mitte teed ja kohvi, mahla ega alkoholi, vaid just vett, sest vereplasma peamine koostisosa on vesi. Ilma veeta muutub veri paksuks ja see on vererõhu tõusu üks põhjus.
Kaasaegne teadus ei oska veel verd toota. Organism oskab! Kunstlik veri ei suuda vajalikul hulgal hapnikku transportida. Miks on sel juhul vaja hakata jalgratast leiutama, kui see kõik on saavutatav loomulikul teel ja ilma igasuguste ravimite kaasabita?
Mida keha teeb, kui tal on:
Palavik – kiirendab toksilise „rämpsu“ väljutamist.
Isu puudus – palaviku korral paneb seedesüsteem ennast „lukku“ ja vajadus ning soov midagi süüa kaob.
Oksendamine/kõhulahtisus – keha võime ajada seedetraktist välja sinna sattunud toksiine ja mittesobivat toitu.
Väsimus/loidus – keha omadus sundida haige inimene puhkerežiimile, selleks, et organismi remondi ja eluülesannete täitmiseks vajalikku energiat „konserveerida“.
Näärmete suurenemine – lümfisõlmed puhastavad verd toksilistest substantsidest. Kurgumandlite suurenemine on märk sellest, et keha on filtratsiooni võimsust suurendanud.
Nahalööve – kujutab endast toksilise „rämpsu“ väljapaiskamist läbi naha.
Lima eritus – samuti on tegemist toksilise „rämpsu“ väljutamisega. Lima kujutab endast valgeid vereliblesid, mis on nagu organismi „prügiämbrid“, mis korjavad endasse toksiliste ainete jääke. Väga hea märk on kõige tavalisem nohu!
Põletik – mängib organismis samasugust rolli nagu ka palavik – organism püüab puhastada ja taastada parasiitidest ja toksiinidest kahjustatud kudesid.
Tegelikkuses tähendavad sümptomid tervenemist, mitte haigust! Teisisõnu tähendab see seda, et me pole haiged, vaid meie organism tervendab ennast! Palavik pole haigus vaid tervenemine. Tegelikuks haiguseks on aga tokseemia (toksineemia, toksikoos) – ehk sümptomid, mida me tunneme ja mis elu ebamugavaks muudavad.
Hippokrates kirjutas selle kohta 2000 aastat tagasi järgmist:
«Haigus – see on organismi toksilistest elementidest puhastav kriis. Sümptomid on organismi loomulik kaitsereaktsioon. Me nimetame neid haiguste sümptomiteks, kuid tegelikult tähendavad nad haigusest tervenemist».
Kui saame selgelt aru sellest, mida sümptomid tegelikult tähendavad, saab selgeks ka laste sagedaste haiguste tegelik põhjus. Need niinimetatud infektsioonid tekivad selleks, et taastada organismi seesmine puhtus ja seeläbi stimuleeritakse lapse tervist. Just seetõttu ei poolda loodusravi ning organismi loomuliku tervenemise praktikud sümptomite jõuga mahasurumist ning lasevad „haigusel“ kulgeda ning toetavad erinevate looduslike vahenditega keha täielikku toksiinidest puhastumist.
Kui hakkame sümptomeid meditsiiniliste ravimpreparaatide või teiste sümptomeid pärssivate ainetega maha suruma, sunnime me oma keha toksilisi aineid, milledest ta iga hinna eest vabaneda püüab, kudedesse salvestama. See ei tähenda mitte ainult kannatusi ja ägenemisi vaid rajab vundamendi krooniliste haiguste tekkeks ja arenguks. Kui te tunnete last, kes on olnud raskelt haige või on mõne infektsiooni tagajärjel surnud, siis püüdke saada selgeks, kuidas teda raviti. Paljud arstid on jõudnud arvamusele, et mitteadekvaatne, sümptomaatikat allasuruv medikamentoosne ravi on väga sageli erinevate ägenemisstaadiumite ja fataalse lõpu põhjustajaks.
Tüsistuste korral tasub alati meeles pidada, et liialt sageli ei ole nad tingitud haiguse tekkepõhjusest vaid hoopis selle ravimisest
Harry R. Clements Briti naturopaat
Tokseemia ja haiguste evolutsioon
1. ÄGEDAD HAIGUSED
Madal toksilise „rämpsu“ tase – palavik, viirushaigused, ägedad respiratoorsed haigused, gripp, tonsilliidid, läkaköha, nahalööve, nohu jne.
“… ägedate haiguste kontroll ning maha surumine tähendab Looduse enda puhastus- ja tervenemisprotsesside alla surumist ning ägedate loovate reaktsioonide asendamist krooniliste haigustega.” Dr. Henry Lindlahr
2. KROONILISED HAIGUSED
Toksilise „rämpsu“ kesktase.
– artriit, diabeet, haavandite teke, krooniline väsimus, neeruhaigused, reumatism jne.
“…suur osa kõikidest kroonilistest haigustest luuakse ägedate haigusseisundite medikamentoossete mürkidega alla surumise või läbi nende endi hävitava toime.” Sir William Osler
3. RAVIMATUD
Kõrge toksiinide tase – vähk ja teised kasvajatevormid
“Vähk, tuberkuloos ja teised kroonilised haigused olid kunagi kõik vaid süütud külmetused…” Dr. J.H. Tilden
Toimetanud: Elu5.ee
Eestikeelne tõlke allikas: Heatunde MTÜ
Algne tekst: econet.ru
