Tänapäeva infoühiskonnas on raske orienteeruda. Internet on võimaldanud piiramatu ligipääsu infole, mida me varem poleks ealeski teada saanud. Inimesed läbi erinevate kanalite teavitavad, lubavad ning püüavad meile müüa oma subjektiivset tõe versiooni, mis just neile sobib.

Oleme sõna otseses mõttes infoga üle ujutatud ning selles tohuvabohus võib ka tugevaim end eksinuna tunda.

Hoolimata meie ühiskonna arenenud viisidest, ei ole infokülluses tegelikkuses midagi uut. Ajalugu ja inimeste kogemused on alati olnud proportsioonis ajalise kontekstiga ning küsimus, mida uskuda – on olnud aktuaalne läbi aegade.

Seda näitab ilmekalt üks meetod, mida kutsutakse “Sokratese kolmeks sõelaks”.

Siiski, tolle meetodi nime järgi ei saa selle loomise au kindlalt kuulsale Kreeka filosoofile omistada ja loo originaalne päritolu on mõnevõrra segane. Algupärane versioon olevat nimelt tuletatud hoopis India Manuskripti tekstidest protestandist missionäri Amy Carmichaeli poolt.

Autoriõigusest hoolimata on tegu suurepärase mõtestatud viisiga kuidas laveerida tõe ja vale, vajaliku ja mittevajaliku ning meeldiva ja ebameldiva teabe vahel.

Legend räägib

Sokrates, keda hinnati kõrgelt tema tarkuse poolest, oli sageli punkt, kuhu kõik uudised kokku voolasid. Seetõttu oli tal kombeks rakendada viisi, mis aitas tal infomahuga toime tulla viisil, kus ei peaks asjatult oma vaimu vaevama.

Kord olnud Sokratese juurde rutanud üks tema tuttavatest, kes suure erutusega küsinud: “Kas oled juba kuulnud, mida su sõbra Diogenese kohta räägitakse?”. Olles ise koheselt valmis edasi rääkima, peatas Sokrates ta kiirelt.

“Oota korraks! Enne kui sa mulle räägid, sooviksin ma selle läbi oma kolme sõela lasta.”
“Kolm sõela?” Oli tuttav hämmeldunud.
“Just nii!” jätkas Sokrates “Enne kui sa räägid mulle mu sõbrast Diogenesest, laseme selle läbi esimese, tõe sõela.

1. Kas sa oled kindel, kas kuuldu vastab tõele?”

“Ei, ma lihtsalt kuulsin seda teistelt…” vastas tuttav.
“Olgu nii. Seega sa ei tea kindlalt, kas see vastab tõele või mitte” vastas Sokrates.

Proovime järgmist, headuse sõela.

2. Kas kuuldu on hea ja meeldiv?”

“Ei ole, tegelikult hoopis vastupidi…” vastas tuttav.
“Selge, seega kuuldu mu sõbrast ei ole meeldiv ega pruugi olla tõene.” järeldas Sokrates.

“Proovime viimast, kasulikkuse sõela.

3. Kas kuuldu mu sõbrast on mulle kasulik?”

“Noh, tegelikult mitte väga…” oli mees juba löödud.
“Niisiis, sa tahad rääkida mulle mu hea sõbra kohta midagi, mis ei pruugi olla tõene, ei ole hea ega isegi mitte kasulik.

Mul ei ole vaja seda teada.” vastas Sokrates resoluutselt.

Hoolimata algupärasest versioonist on tegu ajatu viisiga, millest võiks ka tänapäeval vabalt lähtuda. Võttes aluseks need nn kolm sõela, on võimalik filtreerida sisuliselt kogu sind puudutavat teadlikku infot.

Järgmine kord, sattudes kuulama kuulujuttu või lugedes mõnda artiklit, tee enese peal proovi ning vaata kui mitu sõela need läbivad.

Selline lihtne, kuid tõhus meetod aitab paremini hinnata öeldut ning orienteeruda meie hektilises infoühiskonnas.

Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets

Toimetus: Elu5 – Maria-Helena Loik

KOMMENTEERI