Suitsetamine on ennetavate surmade peamine põhjus. Igapäevasuitsetajate osakaal Eestis (26,0%) on suhteliselt sarnane Euroopa Liidu riikide keskmisega. Samas on suitsetamisega seotud surmade osakaal kogu suremusest Eestis võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega suurem.
Ei tohi unustada, et tubaka mõjul ka haigestutakse keskmisest rohkem ja juba ainuüksi see mõjutab elukvaliteeti.
Lisaks on tänu sellele harjumusele suurenenud ka sinu keha ja naha vitamiinide ja mineraalainete vajadus, sest organism vajab jõudu tulemaks toime võitlusega nende tuhandete mürkide vastu. Eriti on suurenenud just C-vitamiini vajadus. Seega lisaks rahale, mis matad suitsude alla, peaksid sama palju kulutama ka vitamiinidele.
1. Sa sured varem ära
Võrreldes mitteseitsetajatega surevad suitsejatajad keskmiselt 10 aastat varem ära. See tähendab, et kui sa oled nt mees, on su hetke oodatav eluiga 73,2 aastat. Arvuta nüüd sellest eelnev number maha ja mõtle kas oled valmis need loovutama.
Hea uudis on, et see on pöörduv nähtus. Kui jätad enne 35 eluaastat suitsetamise lõplikult maha, on sul võimalus elada sama kaua kui mittesuitseja. Olles vanem, tasub ikkagi maha jätta, sest aega võidad juurde igal juhul!
2. Su tervis kannatab meeletult
Eestis on 2017 aasta seisuga sünnimomendist tervena elatud eluaastaid meestel 54,2 ja naistel 58,7. Suitsetajatel on see oluliselt madalam. Sigaretisuitsust eraldub ligi 7000 kemikaali, millest 250 on tõestatult tervisele kahjulikud. Haiguste loetelu, mida suitsetamine põhjustab on sisuliselt lõputu.
Ei ole ühtegi organit meie kehas, mis ei oleks sellest negatiivselt mõjutatud. Levinumad neist on kardiopulmonaalsed haigused, mille eesotsas kopsuvähk. Üle 90% kõikidest kopsuvähkidest on põhjustatud suitsetamise tagajärjel. Kui ka see ei ole põhjus maha jätmiseks, siis mehed peaksid teadma, et varajane impotentsus on suitsetajatel üsna sage nähtus.
3. Sa tapad ka teisi!
Äärmiselt kõrge on suitsetamine elukeskkondades. Peaaegu iga neljandas Eesti kodus suitsetatakse, mistõttu kannatavad ka kõik teised seal elavad inimesed k.a lapsed. Sigaretisuits ladestub riietesse ja mööblile. Tubakasuitsuga puutuvad kokku 16% mittesuitsetavatest eestlastest oma enda kodus, samas kui Soomes on antud näitaja vaid 2% ja Rootsis 3%.
Veelgi, kannatavad ka ju su koduloomad, kes ei suuda sisuliselt üldse protesteerida. Uuringud on näidanud, et olles mittesuitsetaja ja elades kaaslasega, kes suitsetab on risk saada erinevaid vähke 30% suurem, kui elada mittesuitsetajaga.
4. Sa vananed kiiremini
Aeg on halastamatu meile kõigile, kuid suitsetamine kiirendab kogu protsessi märgatavalt. Mitte, et mehed oma väljanägemist vähem tähtsaks peaksid, kuid just eriti naistel tasub siin tähelepanelik olla. Rinnad vajuvad kiiremini ära, nahk ei ole enam elastne ja tekivad kortsud, juuksed muutuvad kiiremini halliks ning ka üleüldine väljanägemine on väsinum.
Nahk vajab kordades rohkem hästi imenduvaid rasvhappeid, mineraale ja vitamiine.
Euroopa naisterahvas kulutab aastas meigile keskmiselt 132 eurot, mis teeb elu jooksul ligikaudu 9000 eurot. Arvestatud pole iluteenuseid salongides, rääkimata ilusüstidest ja kirurgilistest protseduuridest. Üks ei välista teist, kuid peale suitsetamise maha jätmist on su nahk tervem ja ilusam, juuksed tugevamad, hambad valgemad ning hingeõhk, sõrmed ja riided ei haise enam suitsu järele.
5. Sa kulutad mõttetult enda kui ka riigi raha
Suitsetades päevas pakk sigarette väärtuses 3.5 eurot, kulutad sa aastas kokku 1277.5 eurot. Loobumisel kuluks selline lisapreemia jõulude eel hädasti ära!
Samas tuleb meeles pidada, et ka riik hoiab sedasi raha kokku. Suitsetamisega kaasnevad otsesed kulud Eesti riigile on aastas vähemalt 65,5 miljonit eurot ehk 0,5% kogu SKP-st.
6. Sa mürgitad oma veel olematuid lapsi ja lapselapsi
On hästi teada, et suitsetav rase naine ei mürgita vaid ennast, vaid ka oma tulevast last. Kuid epigeneetika teadusvaldkond on tõestanud, et negatiivselt mõjutatud on ka veel sündimata lapse reproduktsiooni rakud ja organid, mille tõttu on kahju tehtud ka juba nö lapselapsele.
Ühe pahega tehakse liiga kolmele generatsioonile. Tegelikult ei ole ka suitsetavad mehed süüst priid, sest olulist kahju tehakse spermatosoide tootmises osalevatele rakkudele. Üks levinuim haigus, mis selle tagajärjel ilmneb on hingamisteede haigus astma.
7. Sa jaksad palju vähem
Suitsetades muutuvad su veresooned hapramaks ning ühtlasi kantakse edasi ka vähem hapnikku. Selle tõttu peab süda rohkem tööd tegema ja olema sedasi pidevalt kõrgenenud stressi all.
Suurelt just seetõttu ei tule sa toime igapäevatoimetustega nii efektiivselt kui mittesuitsetaja. Sul on üleüldiselt vähem võhma, mis annab end tunda nii trenni tehes, kuid ka trepist üles minnes või isegi oma lapsega mängides.
8. Sa ei naudi toitu
Söömine on meie eludes üks igapäevaseid põhitegevusi, mida kindlasti ei tasu võtta lihtsalt kui energia saamisena. Olles ise kergelt nö foodie ja endine suitsetaja, suudan ma vaid kinnitada, et teatud meeleelundid olid suhteliselt tömbid ja nürid.
Maitse- ja lõhnataju on tubakasuitsu tõttu oluliselt häiritud ning selleks, et saada mingisugune elamus toidust vajatakse sageli ka rohkem soola ja pipart ning muid maitseaineid. Kahjuks maetakse sedasi toidukomponentide enda hõrk maitse täielikult.
9. Sa ei ole õnnelik
See kõlab küll liialdusena, kuid tegelikult mõjutab suitsetamine otseselt su aju. Esiteks häirib ta olulisi virgatsaineid nagu dopamiini, serotoniini, adrenaliini ja noradrenaliini millede tasemed seetõttu liigselt kõiguvad. Selle tagajärjel tekib olukord, kus meie sümpaatiline närvisüsteem (võitle või põgene süsteem) on nö liimist lahti ning kõrgenenud valmisolekus, tundes sedasi rohkem ärevust ja tujukust.
Ühtlasi on leitud, et suitsetajate seas esineb rohkem meeleolulangust, depressiooni, psühhoosi ja suitsiidi mõtteid. Kindlasti mõjutab seda ka fakt, et pikaaegsete suitsetajate mälu ja üleüldised kognitiivsed võimed on oluliselt madalamad, kui mittesuitsetajatel. See seletab ka osati varajast dementsust.
10. Sa oled sõltlane
Kui sa kasutad regulaarselt tubakatooteid, siis ütle, mis sa tahad, aga kokkuvõttes oled sa ikkagi sõltlane. Suitsetamisel on mitmeid aspekte nagu harjumus, kuid läbivalt on see siiski nikotiini sõltuvus. On tõestatud, et nikotiinist loobumine põhjustab samasuguseid võõrutusnähtusid nagu iga teine sõltuvust tekitav aine.
Põhimõtteliselt on tegu, nagu iga teisegi sõltuvuse puhul – nõiaringiga. Nikotiini puhul väljendub mõju naudinguna, rahustavana ja stressi alandava viisina. Nikotiini taseme langedes tekivad võõrutusnähud, mis keeravad eelnevad märksõnad pahupidi ning seetõttu haarataksegi kiirelt uue doosi järele.
Lõppsõna
Kõik need probleemid on sisuliselt pöörduvad, kui jätta suitsetamine maha. Su keha hakkab end ravima juba mõnikümmend minutit pärast suitsetamise jätmist. Vereringe – ja rõhk hakkavad normaliseeruma.
- 24h möödumisel on vere hapnikutase normaliseerunud ning tavapärane kehaline koormus tundub kergem olevat.
- 48h pärast hakkavad kahjustatud närvilõpmed taastuma ning ka tajud on oluliselt paranenud. Seetõttu tunned paremini lõhnu ja maitseid.
- 72h pärast on nikotiin ja enamus toksiinid vereringest täielikult kadunud ning kuigi võõrutusnähud on sel hetkel kõige rohkem tuntavad, siis keha on teinud läbi uskumatu puhastuskuuri, kus enamus mõõdetavaid tervisenäitajaid on paremad.
Seda kõike juba vaid suitsetamise maha jätmise tõttu. Olles ise endine pikaaegne suitsetaja, saan ma vaid kinnitada, et loobumine on tõesti raske, kuid sellegipoolest parim asi, mis sa saad oma tervise heaks teha! Abi saamiseks pöördu spetsialistide poole nagu perearst või otse suitsetamisest loobumise nõustaja poole.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Pildid: Pixabay.com, Pexels.com
