Inimesed on aegade algusest saati mõistatanud, miks me vananeme ja kuigi see see oli siiani filosoofiline küsimus, siis viimasel ajal on tegu vägagi praktilise ja aktuaalse teemaga.
Teadlased on teadmiste tõusuga geneetika valdkonnas hakanud üha paremini aru saama, kuidas inimeste vananemise kiirus ja selle erinevus on seotud keerukate läbipõimunud suhtlusega geenide, sotsiaalsete sidemete, keskkonna ja elustiili vahel. Peamine avastus on, et see, kuidas me elame oma elu, mõjutab otseselt kuidas meie geenid avalduvad.
See tähendab, et vananemine on dünaamiline protsess, mida on tõenäoliselt võimalik kiirendada ja aeglustada ning ehk isegi ka tagasi pöörata.
On leitud, et teatud mõttemustrid – olles negatiivse mõjuga meie telomeeridele – võivad kogu seda protsessi mõjutada. Telomeerid aga, on omakorda kogu teema keskpunktis. Need negatiivse alatooniga mõttemustrid allolevas nimekirjas, kerkivad meis esile automaatselt, tihtipeale liialdatuna ning võimukalt kontrollivalt. Need haaravad vägisi mõttetegevuse, halvates meie võime olukorda ratsionaalselt hinnata ja hetkes kohal olla. Õppides oma negatiivsete sundmõtete kohta, suudame nendega paremini toime tulla ja olukordi positiivsemalt hinnata.
Mis on telomeerid ning ning kuidas nad antud teemaga seotud on?
Kõikide meie rakkude geneetilise südame sügavustes asuvad telomeerid, mis on kromosoomi otstes asuvad järjestused. Nad kaitsevad rakkude jagunemisel kodeeritud DNAd, kuid lühenevad iga jagunemisga. Nende pikkust võivad muuta mitmed tegurid, nagu näiteks stress, toitumine, kehaline aktiivsus ning kuidas suhtume meid ümbritsevasse maailma. Lühenenud telomeere seostatakse ka paljude haigustega – diabeedi, depressiooni, dementsuse ja südameveresoonkonna probleemidega.
On mitmeid stressoreid, mis rakke mõjutavad ja teadus alles avastab neid, kuid kindlalt võib väita, et mis puudutab inimese rakkude vananemist, siis lühikesed telomeerid on selles ühed tähtsamad asjaosalised.
Mis on põhilised mõttemustrid, mis lühendavad telomeere?
1. Küüniline vaenulikkus
Seda seletatakse kui olekut, mida ilmestab kõrge viha ja raevu tase ning sagedased mõtted seoses inimeste ja olukordade usaldamatusega. Taolise mõttemustriga inimene lihtsalt ei mõtle, et talle ei meeldi seista pikalt järjekorras vaid, et kõik temast eespool olevad inimesed nimme kiirustasid, et temast ette jõuda ja hõivata nö temale kuuluv koht.
Uuringud on leidnud, et inimesed, kellel on kõrgemad tulemused küünilise vaenulikkuse testides, põevad rohkem südameveresoonkonnahaigusi ja ainevahetushäireid ning ka nende suremus nooremas eas on kõrgem. Ühtlasi on lühemad ka nende telomeerid, mis annavadki märku enneaegsest vananemisest. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel, eriti just meestel, on vähem sotsiaalseid sidemeid ning vähem üleüldist optimismi. Füüsilise ja psühhosotsiaalse tervise seisukohalt, on nad seega eri haiguste poolt väga haavatavad. Elades nõrgema immuunsüsteemiga kogevad nad seega optimaalsest madalama kvaliteediga elu.
Võilille juure ekstrakt
Eesti Rahvameditsiinis on võilille nimetatud elu eliksiiriks, kuna puhastab organismi jääkainetest ja negatiivsetest energiatest. Oma puhastava toime tõttu nimetatakse võilille veel verepuhastajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks.
2. Pessimism
See on teine mõttemuster, millel näivat olevat telomeeridele negatiivne mõju. Uringutest on välja tulnud, et üleüldine pessimism on tervise suhtes riskitgur. Arvestades, et pessimistidel on lühemad telomeerid, järeldasid teadlased, et ka haiguste esinemine ja kulg võib olla seoseline. Edasistes uuringutes on sedapuhku leitud, et kui kõrge pessimismi tasemega inimene haigestub vananemisega seoses olevatesse haigustesse, nagu teatud vähktõved või südamehaigused, siis antud haigused süvenevad ja arenevad pessimistlikemal inimestel kiiremini kui tavaliselt.
3. Pidev heietamine
Negatiivsete juhtumite ketramine oma mõtetes on samuti üks teguritest, millel on võime lühendada telomeeride pikkust. Probleemide ja juhtumite peegeldamine ning analüüsimine on igapäevaelus normaalne nähtus. See annab sulle eneses vajalikku tagasisidet, miks üks või teine asi toimus. Kuid nii nagu iga asjaga, nii on ka siin mingi teatud piir, millest üle astudes muutub negatiivsete mõtete heietamine ehk pidev muremõtete ketramine enesehävituslikuks.
Neid saab eristada sedasi, et analüüsimine on tavaliselt süstemaatiline tegevus, otsides loogilist seletust või lahendust mingile konkreetsele probleemile. Pidev negatiivne heietamine on, aga nagu nõiaringi jäämine, kus oled lõksus ning ainuke tulemus on edasine pooleldi sundmõtteline juhtumi läbielamine või üleanalüüsimine. Selline teguviis põhjustab stressi suurenemist ning ühtlasi püsib stress pikemat aega kõrgustes, tõstes sellega seoses olevaid näitajaid nagu vererõhk, kortisool ja pulss.
Keha annab sedasi märku, et süsteemid, mis peaksid reguleerima stressi taset on nö üle koormatud ega funktsioneeri enam korrektselt. Inimesed, kes kogevad sellist mõttemustrit, kannatavad rohkem ärevuse ja depressiooni all ning neid konditsioone on ühtlasi seostatud ka telomeeride lühenemistega.
4. Mõtete allasurumine
Püüdlus suunata tähelepanu eemale teatud mõtetelt või kujutlustelt eesmärgiga mõjutada oma emotsionaalset ja vaimset seisundit – võib pakkuda ajutist leevendust. Aga tegelikult võib see lõpuks põhjustada nö tagasilöögi, mille tõttu kogetakse rohkem negatiivseid mõtteid.
Paradoks, mida kutsutakse irooniliseks protsessiks, seisneb selles, et mida rohkem sa püüad mitte mõelda mingile asjale, seda rohkem see püüab su ajus esile kerkida. Selline tegevus võib olla telomeeridele kahjulik. Ajutalitluse ressursid võivad taolise käitumise tõttu olla krooniliselt ülekoormatud, muutes meie esmase eesmärgi – ignoreerida teatuid probleemseid mõtteid, veelgi raskemaks ja põhjustades sedasi üha rohkem frustratsiooni. Selline toiming võib põhjustada lausa teatud sorti amneesiaid.
Allasurumine ainuüksi tõenäoliselt telomeere ei kahjusta, vaid pigem on sellest tulenev krooniline stress see, mis omakorda võib viia muude vaimse tervise häirete tekkeni.
5. Mõtete uitamine
Viimane mõttemuster meie nimekirjas, mida on seostatud lühemate telomeeridega ning seetõttu ka vananemise kiirenemisega – on hetkes mitte kohal olemine. Maineka Harvardi ülikooli psühholoogid leidsid nende poolt läbiviidud uuringus, et katsealused olid poole oma päevast oma mõtetega hoopis mujal, kui antud hetkel teostava tegevuse juures. Ühtlasi leiti, et kui me ei ole keskendunud mingile tegevusele täielikult, oleme ka vähem õnnelikud. Eriti juhul, kui mõtete uitamine on negatiivse alatooniga, nagu näiteks soov olla kuskil mujal või tegeleda hoopis millegi muuga.
Selline tegevus soodustab hajameelsust ning üleüldise keskendumisvõime langust. Tänapäeval populaarne multi-tasking on üsna levinud, kuid võib antud probleemile vaid kaasa aidata. Meie ajud lihtsalt ei suuda keskenduda mitmele ülesandele korraga. Tegelikult lihtsalt reastame kohustused vastavalt hetkeolukorrale tähtsuse järjekorda ning seetõttu, hüpeldes nende ülesannete vahel – koormame oma aju ülemäära. Sealjuures saavutamata kiiremat või kvaliteetset tulemust.
Elu5- Ragnar Vaiknemets
Fotod: Timedotcom.com, Stockography.co, Thefeelgoodspace.com, Recoveringgrace.org
