Inimestega juhtub õnnetusi pidevalt. Nendest õnnetustest on päris suur osakaal juhtumitel, kus kannatanut on võimalik abistada väga lihtsate meetoditega. Kõige levinumad vigastused millega me üldjuhul kokku puutume on haavad.
Erinevate haavade liigid
Haavade tekke mehhanism on oluline, sest see annab tervishoiutöötajatele aimu haavade paranemise protsessist. Vigastuste ulatus võib hõlmata vaid pindmisi, aga vahel ka ümbritsevaid kudesid. Allolevate haavade näited on tekkinud mehaaniliselt, vigastades limaskestasid ja nahka, hõlmates ka sügavamaid kudesid.
- Lõikehaav on tekkinud tavaliselt mingi terava eseme nagu noaga, mille tõttu on haava servad üksteisega paralleelsed ning ühtlased.
- Raiehaav on nagu lõikehaav, kuid tunduvalt suurema jõuga tekitatud vigastus – muutes haava oluliselt sügavamaks.
- Torkehaav tekib kui nahapinna läbistab mingi piklik ese – nagu nt nael. Sel juhul on haav ümmarguse avausega ja võrdlemisi sügav.
- Põrutus – lömastushaavu tekitab nt kukkumine või nüri eseme toimel saadud löök. Iseloomulik on laiaulatuslik vigastatud pind, millega kaasneb põrutus kogu seda ümbritsevatele kudedele ning halvimal juhul ka organitele – mõjutades sedasi tervet organismi.
- Rebimishaav on jõu tagajärjel, nagu näiteks looma hammustuse tõttu külgsuunas tekkiv vigastus.
- Laskehaavad on organismi läbivad haavad ja sõltuvad palju relvaliigist.
- Marrastus on pindmine haav, kus naha kõige pealmised kihid on kahjustatud, muutes antud piirkonna hellaks. Nt kukkumise tagajärjel tekkinud hõõrdumine.
Haavadega kaasneb sageli ka verejooks ning ka neid jaotatakse olenedes objektiivsetest tunnustest erinevalt.
Moringa – SuperFood
Moringa superfood on erakordselt kõrge toiteväärtusega toidulisand, mis rikastab ainevahetussüsteemi vajalike toitainetega ja toetab sinu immuunsust.
Verejooksude liigid
- Arteriaalne verejooks on tõenäoline, siis kui veri väljub pulseerides, suure surve all ja on helepunane.
- Venoosse verejooksu puhul väljub üldjuhul veri haavast immitsedes, ühtlaselt ja veri on tumedam.
- Kapillaarne verejooks tekib peente veresoonte katkemisel, mis võib kaasneda marrastuste või pindmiste lõikehaavadega.
Ühtlasi klassifitseeritakse verejookse ka kui välist ja sisemist verejooksu.
- Väline on ilmselgelt sellisel juhul kui veri voolab kehast väliskeskkonda ehk sisuliselt on seda näha.
- Sisemine verejooks võib aga olla nii õõnesisene, kui ka koesisene. Kui on rindkeresisene verejooks ehk veri voolab rindkere õõnde, siis on tegemist õõnesisese verejooksuga. Koesisesega on tegu siis, kui verejooks toimub näiteks suures reielihases.
KURKUMIIN + PIPERIIN
Ecoshi kurkumiini ja piperiini kompleks toetab tõhusalt kogu organismi süsteemi tervikuna. Kurkumis leiduv aktiivaine kurkumiin taastab ja korrastab inimest rakutasandil, aitab peatada halvaloomulisi protsesse ning tugevdada immuunsüsteemi kaitsevõimet.
Esmaabi haavaverejooksu puhul
Esmaabi haavade puhul on eesmärgipärane tegevus. Suuremate verejooksude korral on peamiseks eesmärgiks haava kiire sulgemine, et vältida verekaotusest tekitatud komplikatsioone. Väiksemate haavade korral kehtib ka eelnev, kuid samuti on tähtis vähendada infektsiooni riski ning tagada esteetiliselt rahuldav armistumine. Tavaliselt piisab haava puhastamisest, haavalapist ning sidemerullist. Siiski, kõik oleneb situatsioonist ning tegevus marrastuse ja raiehaava puhul on mõnevõrra erinev.
Suurte, massiivsete verejooksude puhul on kiire tegutsemine ja verejooksu peatamine prioriteet number üks! Sellisel hetkel, kus veri on väljumas kehast kiirelt ja suures koguses – ei ole aega kaotada ning haava puhtuse tagamine ei ole antud juhul kõige tähtsam.
Kui esmaabipakki ei ole lähedalt võtta, tuleb tekitada haavale rõhkside ja kasutada selleks võimalikult puhast riiet. See on sidumistehnika, millega avaldatakse haavale survet, sulgedes sedasi katkised veresooned. Selleks tuleb otse haavale asetada nt üks sidemerull, mille järel tuleks see katta teise sidemega ning avaldada survet eriti just allolevale sidemele, et tekiks rõhk ja see asuks kahjustatud piirkonnal. Vigastatud jäseme korral tuleks see tõsta südamepiirkonnast kõrgemale. Kiirabi kutsumine ja esmaabisse minek peaks toimuma võimalikult kiirelt.
Samas, kui juhtub olema mõõdukas lõikehaav, mis võib sinu hinnangul isegi kinniõmblemist vajada, kuid veri ei voola ühtlases tempos vaid pigem immitseb, siis tuleks siiski tegeleda haava esmase puhastamisega. Kui haavapõhi on hoolikalt nt jaheda voolava veega puhastatatud, tuleks haav katta sideme või võimalikult puhta riidega.
Mõned olulised nüansid, mida tuleks pidada meeles kui tegemist on iseäralike haavadega
- Kui haavas on mingi ese, siis seda EI TOHI eemaldada. Minimaalselt liigutades fikseerida ese nii hästi kui võimalik ning liikuda haiglasse, kus see eemaldatakse.
- Silmahaavaga tuleks kinni siduda mõlemad silmad, sest tegu on paarisorganiga ning üks mõjutab teist, seega kuhu vaatab üks silm vaatab ka teine võides sedasi vigastuse ulatust suurendada veelgi.
- Kui tegu on võrdlemisi pisikese haavaga, mis võib tekkida lühikese roostes naela jalga astumisega või väiksema looma hammustamisega, siis võiks võimalusel siiski perearsti või EMOst läbi astuda kuna sellised vigastuste tekitajad võivad põhjustada edasisi haigusi nagu nt teetanus.
Haavaravi
Haava paranemine sõltub kannatanu üldseisundist, immuunsüsteemi tugevusest ja välistegurite koosmõjust. Üks suurim faktor, mis takistab haava paranemist on infektsioon. Kõik haavad, kaasaarvatud operatsioonijärgsed haavad, on koloniseeritud bakteritega. Haava biokoormuseks nimetatakse bakterite esinemist haavas, kes võistlevad hapniku ja toiteainete piiratud varude pärast, mis tekitavad koormuse haavaravi protsessis. Teatud bakterite poolt eraldatud toksiinid, kuid ka haigused nagu diabeet või ainevahetushäire – mõjutavad haava parenemise progressi.
Võilille juure ekstrakt
Eesti Rahvameditsiinis on võilille nimetatud elu eliksiiriks, kuna puhastab organismi jääkainetest ja negatiivsetest energiatest. Oma puhastava toime tõttu nimetatakse võilille veel verepuhastajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks.
Selleks, et infektsiooniriski võimalikult madalal hoida, tuleb haava esmalt loputada. Haava loputamise eesmärk on võõrkehade, kahjustatud koe, haavakatu ja mikroobide väljauhtmine haavast. Lihtsalt haavade loputamiseks sobivad vahendid on nt 0,9% naatriumkloriidi lahus ehk füsioloogiline lahus, steriilne või puhas vesi või nt haavaloputuslahus.
Kõik haavas olevad nähtavad pisikesed võõrkehad ja silmaga nähtav mustus tuleks haavast eemaldada, sest see mõjutab oluliselt haava põletikulist protsessi. Samuti mõjutab seda haava puhastamise edasilükkumine või ignoreerimine.
Väiksemate marrastuste ja haavade puhul saab immuunsüsteem haavas leiduvate mikroobidega enamasti ise edukalt hakkama. Kui haav on saastunud nagu nt erinevad traumahaavad, põletushaavad ja ka ravimresistentsete bakteritega saastunud haavad, siis on oluline töödelda haavu antiseptikuga.
Tõhusaimad antiseptikumid on joodil põhinev-, polüheksaniidi sisaldav- ja ioonilist hõbedat sisaldav antiseptikum. Naha desinfektsiooniks mõeldud vedelikke ning vesinikku ei ole otse haavadel soovitatav kasutada ning esmalt tuleb kindlaks teha, kas kannatanu ei ole mõne koostisosa vastu allergiline (nt jood). Haava infektsiooni tunneb ära tavaliselt kui vigastuskoht on hiljem hakanud kuumama, üles paistetama ning punetama. Sellisel juhul tuleks abi otsida nt perearstilt.
Väga tähtis on haavas sobiva niiskuse säilitamine. Epiteelirakud vajavad niiskust. Sideme valikul tuleb arvestada haavaeritise hulka ja valida vastava imamisvõimega side. Haavasideme omadused, mis tulevad toime eksudaadiga ehk haavaeritisega on kinnihoidmisvõime ja lukustusvõime. Järjest enam kasutatakse antiseptikumidega kombineeritud haavasidemeid. Teadmised, mis puudutavad biokeemilisi krooniliste haavadega seostunud sündmusi, näitavad, et haavasidemed on kogenud järjestikkust ja märkimisväärset muutust. Kui haiglasse pole pöördutud, siis aitab apteeker välja valida sobivaima toote.
Eneseohutus
Alati tuleb esmalt mõelda enese ohutusele. Vere ja kehavedelike kaudu levivaid haigusi on mitmeid ning paljud neist on väga tõsised. Selleks, et ennast kaitsta, tuleks alati enne võõra verega kokku puutumist kasutada ühekordseid kaitsevahendeid nagu näiteks kummikindaid, mis võiksid olla nt auto esmaabipakis.
Isegi kui tegu on hädaolukorraga, ei tohiks antud nõudest mööda vaadata. Kriitilisel hetkel saab nt kannatanut juhendada, mida ta tegema peaks, võites sedasi enesele aega, et leida adekvaatne variant eneseohutuse tagamiseks. Igal inimesel võiks olla mingisugune esmaabi varu, mis tagab hädaolukorra jaoks minimaalsed vahendid.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
