Üleminek lapsevanemaks olemisele ning lapse sünd toovad kaasa seksuaalsuse muutused nii naise kui ka tema partneri vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu osas. Muutuste põhjused võivad olla suhtelised, individuaalsed ja situatsioonile omased.
“Seksuaaltervis on täieliku füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mis on seotud seksuaalsusega; ta ei ole mitte ainult haiguse, talitlushäire või vaeguse puudumine.”
World Health Organization-i poolt sõnastatud lause on juba seepärast äärmise olulisusega, et hõlmabki inimelu erinevaid aspekte ning ei keskendu vaid ühele neist nagu haiguste puudumine. Andes sedasi mõista, et ühte ei tohiks teistest vähem ega rohkem tähtsamaks pidada.
Seksuaaltervis omab suurt tähtsust inimese heaolu osas. Inimese seksuaalsus on keeruline ala hõlmates endas laiahaardelisi probleeme; käitumisi ja protsesse; kaasaarvatud seksuaalset identiteeti ja seksuaalkäitumist; seksuaalsuse füsioloogilist, psühholoogilist, sotsiaalset, kultuurilist, poliitilist, vaimset või religioosset aspekti.
Seksuaalsus ei tähenda alati seksuaalvahekorda ning muid seksuaalseid tegevusi, vaid ka intiimsust, lähedust, ühtsustunnet jne.
Iga inimese libiido, on isiklikul tasandil saadud kogemuste summa. Madal libiido võib esineda koos testosterooni taseme alanemisega seerumis ja kudedes ning depressiooni ja teiste negatiivsete psühholoogiliste seisunditega.
Seksuaalsed reaktsioonid kujutavad endast kogu organismi haaravate psüühilis-füsioloogiliste muutuste sarja. Libiido ehk suguiha määrab selle, kui kergesti need reaktsioonid käivituvad. Erootiline impulss, milleks võib olla psüühiline või erogeensete piirkondade stimulatsioon, käivitab ahelreaktsioonina kulgevad muutused nii suguelundeis kui ka mujal organismis.
Seksuaalsus on intiimse paarisuhte üks osa ja faktorid, mis võivad mõjutada paari intiimsuhte kogemust, on keerulised – eriti kui saadakse lapsevanemaks.
Seksuaaltervis – isaduse esimesed sammud
Lapsevanemaks kasvamine kestab kogu elu. Füüsiliselt saadakse selleks lapse sünnimomendil, kuid moraalselt ja psüühiliselt arenetakse selles suunas juba lapsepõlvest saadik. Igal eluetapil salvestatakse midagi tulevase vanemaksolemise tarvis.
Inimesel on kalduvus täiskasvanuna taasluua seda emotsionaalset keskkonda, mis teda ennast lapsepõlves ümbritses. Mehe isaks kujunemine toimub teisiti kui emaduse kulg naisel, kellel see protsess on palju konkreetsem.
Oletatakse, et isadus seostub tööga, samal ajal kui naiselt eeldatakse, et emadus seostuks kodu ja perekonnaga. Sünnitusjärgsel perioodil on mehe suhte tähtsus oma partneriga veelgi selgem. Isa loob omaenese identiteedi standardid ning pühendumine väljendub tema püüdlustes hoida tasakaalus identsuse kujundit ja teistelt saadavat hinnangut oma isarolli täitmise kohta.
Naised, kes on tavaliselt lapse eest põhilised hoolitsejad, saavad otseselt mõjutada isapoolset identiteeti ja omavahelist lapsekasvatussuhet hõlbustades isade juurdepääsu beebile.
Laps toob perekonda soojust ja õnne ning selle läbi tunnevad mehed sügavamat suhet ka oma partneriga. Kontakti isa ja lapse vahel soodustab lapsega üksi veedetud aeg.
Vastsündinu koju toomine tähistab sotsiaalsest seisukohast mehe üleminekut isadusele. Esmakordselt isaks saanud mehed tunnevad sageli end kõrvale jäetuna partneri ja lapse poolt ning leiavad end võistlevat imikuga partneri tähelepanu pärast.
Kõige sagedasemad teadaolevad probleemid sellel perioodil on:
- pettumus, et pole võimalik rohkem osa võtta koduks kasvamise protsessist ja piisavalt aega, et saavutada intiimne kontakt beebiga;
- elustiili ja partnerite vahelise seksuaalsuhte halvenemine;
- piiratud vabaduse tunne;
- vastsündinu eest hoolitsemise oskuste puudumise tajumine;
- ja vajadus õppida rohkem oma vastsündinu iseloomu kohta.
Üleminek isadusele toob uue tähenduse ja fookuse põhjalikult muutunud igapäevaelule.
Seksuaaltervis – probleemide põhjused
1. Seksuaaliha puudumine
Seksuaaliha puudumine on inimese enda määratletud seisund ning võib seetõttu olla väga mitmesugune ning tuleneda paljudest põhjustest. Värske isa ei pruugi kogeda pärast sünnitust samasugust seksuaaliha puudumise perioodi kui sünnitanud ema.
Selline muutus tekitab pinget paari seksuaaliha, vanemliku rolli ja beebi (kes on tähelepanu keskpunktis) vahel.
2. Intiimsuse ja omavahelise aja puudus
Tavaliselt naised vajavad seksuaalsuseni jõudmiseks intiimsust, mis meeste seas ei ole nii vajalik. Kui seksuaalsus on meestel üks peamisi mooduseid saavutamaks intiimsust, siis selle puudumine tekitab nendes üksinduse tunde ja emotsionaalse tühjuse.
Lapse sünd toob kaasa muutused pereelus. Paarisuhtes tekivad pinged sageli siis, kui naine keskendub ainuüksi imikule.
3. Naisel lasub liigselt kohustusi
Üleminek lapsevanemaks mõjutab naist ja meest erinevalt. Mehed üritavad keskenduda imikule ja ei hooli praktilistest asjaoludest nagu majapidamisülesanded. Seetõttu võtavad naised kogu vastutuse majapidamise eest enda kanda ja on aja mööduses õnnetud ning imiku kasvavate vajaduste pärast rusutud.
See vähendab naise seksuaaliha. Peale lapse sündi võivad mehed tunda, et nende partner on nüüd ema, mitte enam armastaja.
4. Unepuudus
Baasvajadusete täitmine nagu piisav uni on äärmise tähtsusega. Sageli mõlemad pooled soovivad alustada seksuaalakti, kuid selleks puudub jõud.
Unevajadus kaalub seksuaaliha üle. Naised võivad päeva lõpuks vajada omale hingamisruumi ja ei taha, et keegi neid enam puudutaks, kui nad on terve päeva imikuga füüsilises kontaktis olnud.
Selline fenomen võib partnerites tekitada hüljatuse või asendatuse tunde. Kui mehed mõistavad, et selline reaktsioon naistelt ei ole põhjustatud neist – on nad rohkem võimelisemad looma füüsilist kontakti.
5. Hirmud
Tekkida võivad ka täiesti uued hirmud. Naine võib karta valu seksuaalvahekorra ajal ja mees muret, et vigastab naist, või aetakse laps üles jms. Väga oluline on sellistest muredest rääkida. Siiski paljud emaks saanud naised pelgavad seda teha, kuna tunnevad süüd ja häbi selliste tunnete olemasolust.
6. Sünnitusjärgne depressioon
Sünnitusjärgse depressiooni all kannatavate naiste partnerite mõtted võivad eemalduda seksuaalvahekorrast ja jõupingutused võivad sellisel juhul olla suunatud lapsele. Naiste sünnitusjärgne depression võib mõjutada ka meespoolt.
Naiste sünnitusjärgne depressioon on riskifaktoriks depressiooni tekkeks ka meespoolel. Mehed on naistest vähem altimad otsimaks emotsionaalsete probleemide tekkimisel abi. Probleemidega püütakse hakkama saada ise, kas siis kuritarvitades alkoholi või käitudes riskantselt.
Seksuaaltervis – soovitused
Paljud mehed on siiski juba ette valmis seksuaaliha rütmi muutusteks, teades, et pärast lapse sündi tekib seksuaalelus, vähemalt vahekordade osas, paus. Kuid olles ise kõrvale lükatud, väheneb ka läheduse tunnetamine ja seeläbi on raskem saavutada intiimsust.
Sünnituse ajal mehed taipavad, kui võimekad nende partnerid on ja see suurendab imetlust naise vastu.
Lapse sünd võib tugevdada paarisuhet ja hõlbustada suhte lähedasemaks muutumist. Laps on paari ühine huvi. Muutusteks uues situatsioonis on teineteisele suunatud vähene aeg ja, et paar ei saa enam olla nii spontaanne kui varem.
Vaatamata väsimusele, ebamugavusele ja seksuaaliha vähesusele, on tähtis proovida seksuaalvahekorda, mitte tingimata seksuaalakti ise. Oluline on, et mees ei kehtestaks end naise üle, aga siiski hõlbustaks seksuaalelu taastamist.
Sellises olukorras võib olla habras tasakaal nõusoleku ja surve vahel. See näitab olukorra keerukust ja toob välja vajaduse olla ettevaatlik, kui alustatakse seksuaalsuhte taastamist.
Kindlasti tasub pöörduda ämmaemanda, pereterapeudi, psühholoogi vms antud valdkonna spetsialisti poole, kes suudavad tõenduspõhiselt nõustada. Vastastikune austus, lahkus ja emotsionaalne turvalisus peaksid olema esiplaanil, kui alustatakse rääkimist mitterahuldavast seksuaalelust ja barjääridest.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Kaasautor: Liisi Saarme, ämmaemand ja PERH Psühhiaatrikliinikumi VI osakonna õendusjuht.
Toimetus ja kujundus: Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
