Kanepi tarvitamine Eesti noorte seas ja selle kahjulik mõju enne 25. eluaastat

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni laste õiguste konventsiooni kohaselt peavad alaealised kasvama uimastivabas keskkonnas ning riik peab neid kaitsma uimastite tarvitamise eest.

Kanep on Eestis illegaalne uimasti ning kuulub ohtlike narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Sellest hoolimata on kanep levinuim illegaalne uimasti Eesti kooliõpilaste hulgas.

Alaealiste kanepi tarvitamine on rahvatervishoius oluline lahendust nõudev küsimus, kuna kanepi tarvitamisega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid.

Kanepi tarvitamist ja selle mõju tervisele on Euroopas viimase kolme aastakümne jooksul põhjalikult uuritud. Antud uuringu põhieesmärgiks oli uurida Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste kanepi tarvitamist aastatel 2003–2015.

Mis on kanep?

Kanep on kultuurtaim, millel on olenevalt sordist, koostisosadest ja tarvitamisviisist mitmeid erinevaid nimetusi (marihuaana, hašiš, kanepiõli jt). Kanep sisaldab mitutsada keemilist psühhoaktiivset ühendit, nende hulgas umbes 60 kannabinoidi.

Delta-9-tetrahüdrokannabinool (THC) on peamine kannabinoid, mille pärast kanepit uimastina tarvitatakse.

See imendub kiiresti verre, seondub vereplasma valkudega ja satub nii ajju kui ka teistesse kudedesse. THC mõju avaldub kõigepealt kesknärvisüsteemis ja seejärel siseelundite talitluses.

Kanepi õigusruum

Eestis kuuluvad kanepisordid, mille THC sisaldus on kõrgem kui 0,2%, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ehk kõige ohtlikumate ainete hulka.

Kanepi käitlemine on Eestis keelatud ning seda on lubatud kasutada ainult piiratud eesmärkidel, näiteks kasvatada põllumajanduskanepit ja importida seda juhul, kui kanepisordi THC sisaldus on madalam kui 0,2%.

THC (tetrahüdrokannabinool) klassifikatsioon vastavalt ECHAle esitatud andmetele:

• Äge (suukaudne) mürgisus, 4. ohukategooria (allaneelamisel kahjulik)
• Reproduktiivtoksilisus, 2. ohukategooria.

CBD kuulub ka narkootilise kanepi koostisesse, aidates pehmendada THC negatiivseid toimeid, vähendades THC poolt tekitatava ärevuse taset.

CBD (kannabidiool) klassifikatsioon vastavalt ECHAle esitatud andmetele:

• Äge (suukaudne) mürgisus, 4. ohukategooria (allaneelamisel kahjulik)
• Reproduktiivtoksilisus, 2. ohukategooria
• Äge (suukaudne) mürgisus, 3. ohukategooria (allaneelamisel mürgine)

Kanepi tarvitamine ja selle viisid

Kanepit ja selle eri vorme saab tarvitada erinevalt – suitsetades, suu kaudu, veenisiseselt manustades või mõnes muus vormis. Kanepi suitsetamisel on võimalik joovet paremini kontrollida kui suu kaudu manustades, sest kanepi suitsetamise saab halva enesetunde tekkimisel lõpetada.

Suukaudsel manustamisel on psühhoaktiivse aine mõju keerulisem reguleerida, kuna seedetrakti kaudu avalduv toime on pikaajalisem ja võib põhjustada tahtmatut üleannustamist.

Suukaudsed kanepitooted (näiteks küpsetised, kommid, joogid, tabletid) ohustavad eeskätt lapsi, kes võivad nende tarvitamisel teadmatult kanepimürgistuse saada.

Kanepijoove

Kanepijoobe sagedasemateks tunnusteks on:

• põhjuseta naermine,
• õnnetunne,
• lõdvestunud
  olek,
• teravam sensoorsus,
• söögiisu suurenemine,
• ajataju aeglustumine,
• ängistus või paanika,
• kehatemperatuuri alanemine,
• seedekulgla talitluse aeglustumine,
• erutus- ja pidurdusnähud ajus,
• lühem aktiivne uni.

Kanepi suitsetamisel või veenisisesel manustamisel tekib joove mõne minutiga ja kestab 2–3 tundi. Suu kaudu tarvitades kujuneb toime maksimaalseks kahe tunni jooksul ning joove kestab kuni kaheksa tundi.

Võrreldes tubakaga on ühe kanepisigareti suitsetamine ohtlikum, kuna kanepi suitsetamine viib verre viis korda enam hapnikuringet halvendavat karboksühemoglobiini ja hingamisteedesse jääb kolm korda enam tõrva.

Kanepi tarvitamine ja selle negatiivne mõju noorele inimesele

Inimese aju areneb lõplikult välja 25.–26. eluaastaks. Prefrontaalne ajuosa ehk otsmikusagar areneb aeglasemalt kui teised ajuosad ning sellega paralleelselt kujunevad kognitiivsed ja käitumuslikud võimed.

On leitud, et alaealiste aju hallolluses tekivad muutused juba ühe- või kahekordsel kanepi tarvitamisel. Seega on noores eas kanepi tarvitamisega suurem oht, et otsmikusagara juhitavad protsessid ajus ei kujune täielikult välja.

Sage kanepi tarvitamine noores eas pidurdab:

• kognitiivset arengut,
• psühhomotoorseid funktsioone,
• ruumilist mõtlemist ja värvide eristamist,
• ning halvendab intelligentsuskvooti (IQ), eriti verbaalset intelligentsuskvooti (VIQ).

Paraku ei taasta kanepi tarvitamise lõpetamine neuropsühholoogilisi funktsioone täielikult ja seetõttu peetakse kanepi neurotoksilist mõju noore inimese ajule eriti ohtlikuks.

Kanepi tarvitamine ja selle levimus Euroopa noorte seas

Kanep oli 2015. aastal „Euroopa 15–16-aastaste kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu“ (ESPAD) põhjal sõltuvusainetest alkoholi ja tubaka järel kolmandal kohal.

Kõige suurem viimase 30 päeva kanepi tarvitamise levimus esines 2015.
aastal Prantsusmaal (poiste hulgas 19%, tüdrukute hulgas 16%), Itaalias (poiste hulgas 18%, tüdrukute hulgas 11%), Hispaanias (poiste hulgas 16%, tüdrukute hulgas 12%) ja Tšehhis (poiste hulgas 13%, tüdrukute hulgas 12%).

Euroopa riikide õpilaste keskmine viimase kuu kanepi tarvitamise levimus oli 2015. aasta ESPADi andmetel poiste hulgas 8,3% ja tüdrukute hulgas 5,5%.

2015. aasta ESPADi andmetel oli elu jooksul kanepi tarvitamise levimus Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas (25%) Euroopa keskmisest levimusest kõrgem (16%), sellega jäi Eesti koos Sloveeniaga 8.–9. kohale.

Elu jooksul kanepi tarvitamise levimus oli 2015. aastal Eesti poiste seas 30% ja tüdrukute seas 21%. Mõlemad näitajad on Euroopa keskmisest poiste (19%) ja tüdrukute (14%) elu jooksul kanepi tarvitamise näitajatest kõrgemad.

Hinnang kanepi kättesaadavusele

Kanep on teadaolevalt kõige kättesaadavam illegaalne uimasti Euroopas. Illegaalsete uimastite kättesaadavuse piiramisega tegeleb politsei, kuid kooliõpilaste käitumise mõjutamine, et nad otsustaksid uimastit mitte tarvitada, on rahvatervishoiu valdkonda kuuluv tegevus.

Ajavahemikus 1995–2015 kasvas ESPADi uuringu andmetel poiste ja tüdrukute hulk, kes pidasid kanepit kergesti kättesaadavaks, vastavalt 10% ja 9% võrra.

Aastal 2015 pidas 34% Eesti kooliõpilastest kanepit kergesti kättesaadavaks. See on kõrgem kui Euroopa õpilaste keskmine (30%) hinnang kanepi kättesaadavusele. Samal aastal peeti kanepit kõige kergemini kättesaadavaks Tšehhis (50%).

Hollandis pidas kanepit kergesti kättesaadavaks 42% õpilasi. On leitud, et kanepi tarvitamise ja kanepi kergesti kättesaadavaks pidamise vahel esineb seos.

Kanepi tarvitamine ja hinnang sellega seotud terviseriskile

Terviseriski hindamine seoses kanepi tarvitamisega võib aja jooksul muutuda. Näiteks Islandil hinnati regulaarse kanepi tarvitamisega seotud terviseriski 2015. aastal oluliselt väiksemaks kui 1995. aastal.

Norra õpilased on pidanud kanepi tarvitamist vähem kahjulikuks kui alkoholi tarvitamist. Kanepi tarvitamisega seotud terviseriski madalaks pidamine suurendab tõenäosust tarvitada kanepit ja vastupidi.

Rootsi õpilaste hulgas tehtud küsitluse põhjal on leitud, et šanss elu jooksul kümme või rohkem kordi kanepit tarvitada suureneb vastavalt 4,7 ja 5,2 korda, kui õpilased hindavad kanepi tarvitamisega seotud terviseriski madalaks või puuduvaks võrreldes nendega, kes hindavad terviseriski kõrgeks.

On tähtis, et nooruk oskaks hinnata kanepi tarvitamisega seotud terviseriski ega arvaks, et see puudub, sest juba väikese riski tajumisega kanepi tarvitamise tõenäosus väheneb.

Uimastiennetus Eestis

Eestis hõlmab uimastiennetus mitme riskikäitumise, sh alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise ennetamist. Laste puhul on eesmärgiks laiaulatuslik, valdkonnaülene ja jätkusuutlik ennetustöö. Rõhuasetus on seatud nii ennetuslikule lähenemisele kui ka varajasele sekkumisele igal tasandil.

Uimastiennetuses lähtutakse sellest, et hirmutamine, ainult teadmiste jagamine ja muud ühekordsed tegevused on ebatõhusad.

Koolipõhiste uimastiennetusprogrammide peamisteks põhimõteteks on laiapõhisus, sotsiaalse mõju mudeliga arvestamine, sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine, õpilaste hoiakute kujundamine ja lapsevanemate kaasamine.

Kooliõpilasi puudutavas ennetustöös peaksid tegevused olema seotud nii vanemlike oskuste kui ka õpilase toimetulekuoskuste arendamise ning vaba aja veetmise tegevustega, mille hulka kuuluvad ka ühistegevused koos vanematega.

Uuringu tulemuste järeldused

• Aastatel 2003–2015 suurenes kooliõpilaste seas kanepi tarvitamise levimus viimase 30 päeva jooksul, tõusutrend oli oluline vaid tüdrukute hulgas. Kõigil uuringuaastatel oli poiste seas kanepi tarvitamise levimus suurem kui tüdrukute seas.
• Aastatel 2003–2015 suurenes oluliselt poiste ja tüdrukute osakaal, kes pidasid kanepit kergesti kättesaadavaks ning arvasid, et kanepi tarvitamine pole seotud terviseriskiga.
• Kanepi tarvitamine oli nii poiste kui ka tüdrukute puhul seotud uuringuaastaga, tajutud kanepi kergema kättesaadavusega ja kanepi tarvitamisega seotud madalama terviseriskiga, vanemate väiksema teadlikkusega lapse laupäevaõhtute veetmisest, õpilase alkoholitarvitamise ja suitsetamisega. Vaid poistel oli kanepi tarvitamine seotud vanemate leebemate reeglite kehtestamisega väljaspool kodu. Kanepi tarvitamisel ei leitud seost õpilase vaba aja tegevustega.

Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets

Toimetanud: Elu5 – Maria-Helena Loik

Artikkel on valminud uuringu “Eesti 15-16 aastaste kooliõpilaste kanepi tarvitamine ja sellega seotud tegurid aastatel 2003-2015” põhjal, mille autoriks on Merili Tamson ja kes töötab TAI nooremteadurina.

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com