Anorexia nervosa on söömishäire. Kreeka keelest tõlgituna tähendab anorexia toidust hoidumist ning anoreksia all kannataja kehakaal on oluliselt alla tema normaalkaalu.
Tegu on kinnisideest tuleneva ja tahtlikult tekitatud alakaaluga, mis saavutatakse eelkõige enese näljutamisega, sest anorektiku enda silmis on ta hoolimata alakaalust ülekaaluline.
Äärmuslikult madal kehakaal saavutatakse range ja kohati radikaalse dieediga, mis võib hõlmata liigset treenimist, toidu väljaoksendamist, kõhulahtistite kasutamist, söömise teesklemist või selle peitmist.
Alakaalu tõttu jääb inimene ilma mitmetest vitamiinidest ja mineraalainetest ning ka eluks vajalikust energiast. Sellest tulenevalt on anoreksia eluohtlik haigus.
Anoreksia sümptomid?
Anorektik kannatab eeskätt enese loodud kinnisidee käes, kus kõik tema mõtted ja tunded keerlevad enamasti söömise, kehakaalu ja -kuju ümber. Enese silmis on see inimene hoolimata reaalsusest alati ülekaaluline ja sageli vihkab enda keha.
Söömine on anorektiku jaoks väga raske ja seetõttu hoidub ta sellest igal võimalusel. Antud häire all kannataja sotsiaalne elu kuivab kokku, kuna ta ei võta enam osa seltskondlikest üritustest.
Niisamuti on muutunud tema mõtlemine ja ta ei mõista, kui alakaaluline ta tegelikult on. Seetõttu on anorektikuid keeruline veenda abi otsima.
Anoreksia sümptomid:
- Äkiline ja suur kaalukaotus
- Söök, kehakaal ja välimus on saanud kinnisideeks
- Valetamine selle kohta, kui palju süüakse
- Ei sööda avalikult
- Sotsiaalsetest situatsioonidest eemale hoidmine
- Veidra dieedi pidamine
- Suurte riiete kandmine, et varjata kaalukaotust
- Dieeditablettide või lahtistite tarvitamine
- Pidev treenimine
- Terviseprobleemid: nõrkus, uimasus, pidev unisus, menstruatsiooni puudumine
Anoreksia põhjused?
Anorexia nervosa täpne põhjus ei ole teada. Inimestel, kellel tekib anoreksia, võib kehapilt olla negatiivne juba varasest lapseeast. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel.
Anorektikud võivad keskenduda sellele, et olla „täiuslik“.
Võimalik, et nad otsivad võimalusi oma elu kontrollimiseks. Arvatakse, et rolli mängivad ka muud tegurid, näiteks bioloogia, keskkond ja psühholoogia.
Niisamuti võivad anorexia nervosa arengut mõjutada geneetika ja hormoonid. Mõned tõendid viitavad seosele anoreksia ja ajus toodetava kemikaali serotoniini vahel.
Anorexia nervosa tekkele võib kaasa aidata ka ühiskonna surve sale välja näha. Ka meediaväljaannete (nt ajakirjad ja televisioon) ebareaalsed kehapildid võivad noori oluliselt mõjutada ja õhutada soovi olla sale.
Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Viimasel ajal levinud bikini-fitness‘i harrastajad ning nende elustiili jälgivad noored naised on samuti üheks riskigrupiks, kellel võib tekkida anoreksia või buliimia.
Antud söömishäire võib tekkida ka inimestel, kellel juba on mingi vaimse tervise häire.
Obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesel võib olla suurem eelsoodumus range dieedi ja treeningrežiimi järgimiseks, mis on samuti ka anorexia nervosa häire all kannatajate kinnisideeks.
Anoreksia tagajärjed
Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17.
- Vaatamata rangele dieedile, on anoreksia all kannatajatel normist kõrgem vere kolesterool ja triglütseriidide tase. See on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist.
- Näljutamine tekitab kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde.
- Katkeda võib menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng.
- Normist alla võib alaneda ka südame löögisagedus ja vererõhk.
- Sagedased on ka kõhukinnisus, kõhuvalud ning maksa ja neerude kahjustused.
- Vähese toiduenergia tõttu jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused.
Pikaajalise anoreksia füüsilised tagajärjed:
- Alatoitumine, soolte haavandid
- Veepuudus
- Maohaavad
- Tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused
- Peapööritus, minestamine ja peavalud
- Luude hõrenemine
- Aneemia
- Viljatus
Pikaajalise anoreksia psüühilised tagajärjed:
- Depressioon
- Madal enesehinnang
- Süü- ja häbitunne
- Kahjustatud suhted perekonnaga ja halvenenud sotsiaalsed suhted
- Tuju kõikumised
- Perfektsionism
Anoreksia ravi?
Anoreksiat on raske diagnoosida ja ravida. Ravimeeskonnas on nii vaimse tervise eksperdid nagu psühhiaater, psühholoog, vaimse tervise õde, kuid ka teiste erialade spetsialistid nagu nt dietoloog. Üldiselt on raviprotsessi kaasatud ka perekonnaliikmed ja lähedased inimesed.
Ravi algab esmalt haiguse teadvustamisest, mille raames inimene saab enda seisundist objektiivse ülevaate ning on nõus astuma esimesed sammud tervenemise suunas.
Ravi hõlmab endas süstemaatilist psühhoteraapiat, kuid ka medikamentoosset raviskeemi nagu nt antidepressantide tarvitamist. Kindlasti rakendatakse tervisliku toitumise põhitõdesid, kus peamine rõhk asetatakse regulaarsele söömisharjumuse väljakujundamisele. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut.
Anoreksia korral on ravi eesmärkideks:
- Taastada normaalne kehakaal (millega taastub menstruatsioon ja normaalne ovulatsioon naistel, seksuaalvajadus ja hormonaalne tasakaal meestel ning eakohane seksuaalne areng lastel).
- Ravida somaatilisi komplikatsioone.
- Suurendada patsientide motivatsiooni ja koostöövalmidust, et taastada normaalne söömismuster ning osaleda ravis.
- Anda teadmisi tervislikust toitumisest ja söömise korraldamisest.
- Korrigeerida ebaratsionaalseid mõtteid, hoiakuid ja uskumusi.
- Ravida kaasnevaid psüühikahäireid.
- Suurendada perekonna toetust ning viia läbi nõustamist.
- Ennetada tagasilööke.
Stressi, ärevuse ja teiste vaimse tervise häiretega toimetulekut toetavad magneesium ja B-grupi vitamiinid.
B-grupi vitamiinid – on mõeldud organismi üleüldise talitluse (ainevahetuse, aju, närvi- ja hormonaalsüsteemi, südame- ja veresoonkonna) ning vaimse jõudluse toetamiseks.
Magneesium – on üks täitsamaid mineraale inimese organismis. Koos imendumist soodustavate bioaktiivsete vitamiinidega aitab see kaasa närvisüsteemi talitlusele, lihaste ladusale tööle ning väsimuse ja kurnatuse vähendamisele.
Ligi 60% anoreksia all kannatajatest paranevad ravi käigus täielikult. 20% haiguse all kannatajatest aga ei suuda söömishäirest vabaneda ning jäävad hoolimata ravist alakaalulisteks ning peavad silmitsi seisma ohuga haiguse tagajärjel surra.
Sellegipoolest tuleb tervisehäirega võidelda ja ei tohi ravist loobuda. Mida varasem on sekkumine, seda suurem šanss on täielikult terveneda.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Allikad:
- Peaasi.ee – Anoreksia
- Toitumine.ee – Anoreksia
- Nami.org – Eating disorders
- Journal of Mental Health – Eating disorders “mental health literacy”: a scoping review.
