Alkohol – see mõnus lõõgastav jook! See vabastab sind ajutiselt piirangutest, teeb olukorra talutavamaks, leevendab stressi ja muudab seltskondlikumaks.
Rohkem kui 7000 aastat tuntud vedeliku tarbimine on meil sisuliselt igareedene ajaviide, mis aitab seljatada argipäevased toimetused. Vahest hoopis ka juba neljapäeval? Või igal teisel õhtul? Miks üldse end piirata? Kas regulaarne alkoholi tarbimine on tervislik?
Paratsiteerides pühakirja: Õndsad on need, kes elavad teadmatuses!
Just selline tunne tekib kui vaadata lähemalt Eesti, kuid ka maailma alkoholi tarbimise statistikat. Eestis juuakse aastas 8.6l puhast alkoholi ühe inimese kohta, mis asetab meid maailma edetabelis “parimate” hulka.
Tuginedes WHO andmetele on piiriks 6 liitrit ning seda ületades tekivad rahvale kui tervikule olulised tervisekahjud. Fakt, et juuakse pigem purju jäämise eesmärgil, mitte nagu nt Lõuna-Euroopas on kombeks söögi kõrvale, annab märku kollektiivsest mõtlemismallist.
Ühiskondlik norm tundub olevat ka roolis joomine, sest näiteks 2015 aastal jäi politseile vahele 6452 joobes juhti. Vigastusi saanud inimesi oli nende tõttu 215 ning hukkunuid 14. Samuti on enamus tule- ja veeõnnetustes vigastada ja surma saanud inimesi seotud alkoholitarbimisega. See kurb statistika ei ole lihtsalt numbrid exceli tabelis. Need on inimesed. Kellegi isa-ema, vend või õde, kallim või laps.
Alkoholiga seostatud surmasid aastas on maailmas kokku 3.3 milljonit ehk 5.9% kõikidest surmajuhtumitest. Eestis on selleks protsendiks 1,54. Haiguskoormuseks oli 5.1% ning kokku on kaotatud otseselt alkoholi tõttu 139 milljonit võimalikku eluaastat. Alkoholi negatiivne mõju tervisele on üldiselt hästi teada. Sellest lähtuvalt võiks järeldada, et alkoholi regulaarne liigtarbimine on nagu aeglane suitsiid.
Otseselt on alkohol süüdi ligi 60 terviseprobleemis ning kaudsemalt seotud üle 200 haigusega.
Eraldi peaks välja tooma, et alkohol võib tekitada sõltuvuse, mis kulmineerub alkoholismiga. See rikub kokkuvõttes nii sinu, kui ka su lähedaste elu. Alkoholi regulaarsed tarbijad vajavad ka keskmiselt rohkem kvaliteetseid toitaineid ja mikrotoitaineid nagu vitamiine ja mineraale. See annab märku olukorra tõsidusest ja sellest, et keha on omadega hätta jäänud.
Alkohol – riskide tõlgendamine
Arvestades, et tegu on ennetavate probleemidega, siis peab küsima endalt, et kas peaksimegi üleüldse alkoholi tarvitama ning kas on olemas mingi ohutu tarbimise tase? Sellele küsimusele vastas hiljutine suur teadusuuring metaanalüüsi vormis, esitades oma tulemusi värvikate loosungite all nagu “ükski kogus alkoholi pole ohutu su tervisele”.
Kuigi see on üsna absoluutne tulemus, siis peitub tõde endiselt ridade vahel. Kõike ei saa mustaks ja valgeks värvida. Uuringus osales 195 riiki ning tegu oli vaatlusuuringute kogumiga. See annab aimu uuringu suurusest, kuid ka võimalikest kitsaskohtadest tõestamaks põhjuslikkust.
Nt ei ole selles uuringus arvesse võetud, kas alkoholi tarvitatakse seltskonnas või üksi, enamjaolt söögi kõrvale – või eesmärgiga purju jääda, kas osalejatel oli varasemaid terviseprobleeme või geneetilisi eelsoodumusi. Samuti ei eristatud alkohole nagu kas joodi veini või viina ning ei uuritud tarvitamise sagedust ega kultuurilisi erinevusi.
See kõik on samuti tähtis ja siinkohal võibki näiteks esile tuua Vahemere rahvad. Nemad on kuulsad oma rohke alkoholitarbimise poolest, kuid on samas ka ühed tervemad ja kauakestvamat elu nautivad inimesed.
Riskitegur on tunnus või ekspositsioon, mis suurendab teatud ebasoodsa tulemi, näiteks haiguse või surma tõenäosust. Tegelikkuses kaasneb sisuliselt iga asja ja tegevusega mingisugune risk sinu tervisele.
Sõites autoga tööle – on reaalne võimalus, et satud liiklusõnnetusse, ilma et oleksid midagi valesti teinud. Süües viinereid ja punast liha- kasvab risk vähktõvede osas. Olles kehaliselt väheaktiivne – kasvab krooniliste haiguste tekkerisk, kuid olles ka liialt aktiivne kasvab risk sporditraumade osas. Mitte miski ei ole ilma riskita.
Kahjuks on statistika vaid numbrite jada ning sageli kisutakse neid kontekstist välja või ei tõlgendata selliselt, et tekiks reaalsusega otsene side.
Alkoholi tervist kahjustav toime kasvab võrdeliselt alkoholi kogusega, seega tuleb kogu teemat vaadelda kooskõlas reaalsusega ning antud juhul joovad eestlased liialt palju.
Samas on ka selgeks tehtud tarbimise tase, kus terviserisk püsib piisavalt madalal.
Alkohol – mõõdukas tarbimine ja alternatiiv
Mõõduka tarbimise korral ei ületata päevas 4 ning nädalas 16 alkoholiühikut, kuid nädalasse peab jääma vähemalt 3 alkoholivaba päeva. Maakeeli öeldes tähendab see 3 ning nädalas 13 keskmise kanguse 0,33l õlut. Veinisõpradele päevas mitte üle 3 keskmise pokaali ja nädalas kokku 2,5 pudeli. See ei tähenda, et mõõduka tarbimise juures puuduvad terviseriskid. Teatud vähkkasvajate risk hakkab tõusma juba vähesest alkoholikogusest. Siiski on leitud osadel alkohoolsetel jookidel ka tervist soosivaid toimeid.
Rahvameditsiinis tundud pipraviin, millega tuli profülaktiliselt end seestpoolt määrida, ei oma kahjuks teadusmaailmas veel olulist kaalu. See eest on ära tõestatud, et nii punane vein, kuid ka õlu võivad sisaldada ühendeid, mis on pigem tervist soosiva efektiga. Samas on jällegi rõhutatud, et alkoholi kahjustav toime sisuliselt nullib need kasud ära.
Targem on pigem varem, mitte hiljem kujundada oma elu selliselt, et saad kõikjal vabalt hakkama ka ilma alkoholita. Vaadates eelolevat infot, siis on arusaadav, et see võib esmalt olla harjumatu. Olles seltskonnas, kus tarvitatakse alkoholi, võivad jututeemad ja üldine olek selliselt muutuda, et mingi hetk on raske jääda pidulistega nö ühele tasemele.
Kui sa siiski tunned, et ühiskondlik surve on piisavalt tugev, siis soovitan alternatiivina tarvitada alkoholivaba jooke või asendada nendega vähemalt osa alkohoolsetest jookidest. Alkovaba alternatiive on nii veinidele, õludele kui ka siidritele jms. Valik on kvaliteetne ja läheb üha populaarsemaks. See annab aimu rahva teadlikkusest alkoholi negatiivsete mõjude kohta.
Alkohol – soovitused
Ära võta seda teksti kui manitsevat-vibutavat sõrme. Olles selle artikli mõttega läbi lugenud, küsi endalt – miks sa tarvitad alkoholi? Kui palju sa tarvitad nädalas? Kui tihti oled purjus? Kas sa suudaksid olla ka ilma alkoholita?
Soovitan nendele küsimustele leida ausad ja objektiivsed vastused. Kui sa oled vastustega rahul, siis nii ongi. Kui sa aga leiad, et sulle ei meeldi mõned neist, siis tuleks hakata otsima lahendust, mis sulle parim on.
Võib olla aitab juba see kui arvutad alkokalkulaatori abil välja kogused ning teed vajadusel tarbimises järkjärgulised korrektuurid. Või tee alkoholist veidi pikem paus, nii saad selgust oma tegelikes tarbimisvajadustes.
Samas võib tegu olla ka käitumismustriga, mille juured asuvad sügaval alateadvuses ning abi saamiseks tuleb pöörduda vaimse tervise spetsialistide poole. Alkoholitarbimine on meie kultuuris nii loomulik, et see kõik võib olla üsna pikk ja käänuline teekond, mis nõuab harjutamist, kuid see on seda väärt. Eneseareng ja su tervis on alati ponnistusi väärt!
Lisainfo ja abi saamiseks kliki siia!
Loo autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus: Elu5 – Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
