Elustiil Immuunsüsteem – kuidas seda tugevdada ja viiruste perioodile võidukalt vastu minna??

Immuunsüsteem – kuidas seda tugevdada ja viiruste perioodile võidukalt vastu minna??

127
Elu5-Immuunsuse tugevdamine, kuidas viiruste perioodile võitjana vasta minna
Immuunsüsteem kui meie esimene kaitseliin võideldes sissetungijatega

Nina vesine? Kurk kähe? Väsimus? Siin pole midagi imestada – kätte on jõudnud sügisene aeg. Nüüd on ka haiguste levimus tõusufoonil ja sinu immuunsüsteem taas proovile pandud.

Küsimus on, kui tõhus on selle vastupanu haigustekitajatele ning kas immuunsüsteemi on võimalik kuidagi paremaks muuta ja kõikjal luuret tegevaid viiruseid ennetada?

Mida saame muuta oma elustiilis ja millist rolli mängivad immuunsuse tugevdamisel ja viirustega võitlemisel just vitamiinid B12, C, D3, tsink, kaltsium ja probiootikumid ning miks oleks neid mõistlik lisaks tarbida?

rahutuvi
Immuunsüsteem on nagu vabadus – seda tuleb kaitsta, et nautida selle võlusid

Mis asi on immuunsüsteem?

Immuunsüsteem on nagu nimigi ütleb süsteem, mis hõlmab endas elundeidlümfotsüüte ja makrofaage ning molekule, mis osalevad immuunvastuse aktivatsioonil. Tegu on keha keeruka kaitsesüsteemiga, mis reageerib tavaliselt selliste võõrjõudude sissetungi korral, millel võib olla oht meie tervisele.

Immuunsuse eesmärk on hävitada ja pidurdada haigustekitajate levikut ning hoida ära nende poolt võimalikku koekahjustust. Süsteem jaguneb kaheks – loomulikuks ning omandatavaks immuunsuseks.

Immuunsüsteem on meil olemas sünnist saati kui loomulik kaitsesüsteem

Loomulik immuunsüsteem

Loomuliku immuunsuse saame kaasa sündides ning see reageerib haigustekitaja korral koheselt. Peamine vastus on põletikureaktsioon, mis väljendub palavikuga ja püüab sedasi kõrgema temperatuuriga nt viiruseid eemaldada. Vesine nina ning lahtine köha, kus limaskestad püüavad oma eritistega pahalisi välja uhuda.

Ka väsimus on üks selle tundemärkidest. Haigusperioodil jõuetu olemise eesmärk on mitte kulutada väärtuslikku energiat millelegi muule kui taastumisele, kuid ka, et me ei nakatuks väljas liikudes uute haigustekitajatega.

vaktsiinid
Vaktsiinide tõhuslikkus on hea näide kuidas töötab omandatud immuunsüsteem

Omandatud immuunsus

Omandatud immuunsus on loomulikust mõnevõrra tõhusam just seetõttu, et reaktsioon haigustekitajale ei ole üldine, vaid spetsiifiline. Varasemalt läbipõetud haigused on immuunmällu salvestatud ning välja on kujunenud erilised valvurid – T-lümfotsüüdid ja antikehad. Nende ülesandeks on sissetungijad üles otsida, ära tunda ning hävitada.

Vaktsiinid just sedasi töötavadki, olles 20saj üks suurimaid meditsiini saavutusi. Samas paljudele haigustele ei ole kahjuks efektiivseid vaktsiine võtta. See tähendab, et esmalt peab haiguse vaid loomuliku immuunvastusega läbi põdema, alles nii tekib konkreetse haiguse vastu omandatud immuunsus. Senikaua on igasugune abi, mis tugevdaks meie tervist vägagi teretulnud!

hea uni
Algtõed, nagu piisav uni, peaks immuunsüsteemi tõhustamisel alati olema prioriteetsed

Kuidas tõhustada immuunsüsteemi?

Kõige õigem ja lihtsam vastus ilma keerutamata oleks öelda – ela tervislikult. Keskendu esialgu vaid põhilisele, sest vundament, millele ehitada kõik muu, peab olema tugev.

  • Ära suitseta ja väldi alkoholi liigtarbimist – nr 1 asi, mida saad oma tervise heaks teha on suitsetamise maha jätmine. Samuti on alkoholilembelisus, eriti just selle kuritarvitamine, tervist nõrgestava efektiga.
  • Väldi liigset stressi – psühhoneuro-immunoloogia kõlab küll keerukalt, kuid on tõestatud, et need, kes ei kanna hoolt oma vaimse tervise ja meeleseisundi eest, on sagedamini ka haiged.
  • Toitu teadlikult – normaalkaalu säilitamine läbi tasakaaluka ja tervist soodustava toitumise on haigustekke seisukohalt äärmiselt tähtis.
  • Kehaline aktiivsus – üleüldine konsensus on see, et füüsiline aktiivsus on lihtsaim ja efektiivseim moodus tervise kaitsemiseks. Kanna hoolt selle eest, et tegeleksid nädalas 150-300 min kehaliselt aktiivsete tegevustega.
  • Hügieen – enese– ja toiduhügieen on endiselt üks peamisi põhjusi, miks me nakatume haigustesse. Põhjalik kätepesu ja puhtus toidu valmistamisel võiksid olla selged juba lapseeas.
  • Uni – 7-8h peaks olema argipäevane normaalsus, mitte nädalavahetuse eelis. Krooniline unepuudus mõjutab otseselt su meeleolu seisundit, kuid pikas perspektiivis vähendab oluliselt ka immuunsüsteemi vastupanuvõimet.

Samas, kõik me teame, et tänapäeva hektilises elus on seda kõike korraga vägagi raske saavutada. Elu ei küsi, kas sul on aega ja jaksu ning sageli ei ole kõik vajalikud tegurid tugeva immuunsüsteemi tagamiseks kaetud. Kasu võib olla erinevatest toidulisanditest, sest kõik eelpool nimetatud tegevused kulutavad ja vajavad mikrotoitaineid nagu mineraale ja vitamiine.

See pole iseenesest midagi uut ja ühe näitena toidulisandite vajalikkuse kohta võib tuua isegi tippsportlaste näol. Nimelt on nendega korduvalt läbi viidud erinevaid tervisealaseid katseid, kus on tõestatud, et hoolimata grammitäpsusega paika pandud toitumise, une ja aktiivsusega, on neil endiselt puudujääke vitamiini ja mineraalidekogustes. Ju siis tänapäeva toit lihtsalt ei ole piisavalt toitaineterikas.

Samuti on teada, et vananedes liigume vähem ja ka meie toitumine muutub oluliselt ühekülgsemaks. Aga kuna lõviosa meie immuunsüsteemist asub just seedesüsteemis, siis osaliselt seetõttu haigestuvadki nõrgema immuunvastuse tõttu sagedamine eakad. Niisamuti nad ka põevad erinevaid tõbesid oluliselt raskemini kui nooremad inimesed.

Mida tasub juurde võtta?

Meie kehad vajavad optimaalselt töötamiseks teatud koguse vitamiine ja mineraale. Isegi ühe aine defitsiidi juures tekivad tervisehädad varem või hiljem. Nagu nt C-vitamiini puudusel tekib skorbuut ja ilma vitamiin K-ta ei nakku verelibled ehk ei toimu korrektset vere hüübivust.

Samas liiga palju head ei ole ka hea. Nt A-vitamiini ületarbimisel võivad tekkida luuvalud, nahaprobleemid ja nägemishäired. Vajadusel hinnatakse uute teadmiste omandamisel piirnorme ka ümber. Näiteks on avastatud, et varasemad D-vitamiini soovitatud kogused jäävad meie kliimas soovitud efekti saavutamiseks liialt madalaks.

Ecosh.ee_C_Vitamiin_Kibuvitsaga
Vitamiin C aitab lühendada haigusperioode tõhustades sedasi immunsüsteemi tööd

Võttes kõike eelpool olevat infot arvesse, võib kasu olla toidulisanditest. Erinevad uuringud on suurimat kasutegurit näidanud just allolevate toidulisandite puhul, kuna neist on meil sageli kõige rohkem puudus.

Siiski, toidulisandite valikul vaata ka peenikest kirja pakendil ja vali pigem võimalikult lisaainete vabad ja puhtad tooted. Organism omandab puhast ja looduslikku paremini ning nii ei pea sa ka head soovides oma keha teisest otsast koormama.

  • B12oluline ainevahetuse abistaja, mis osaleb ka veresoonte loomisel ja hoidmisel. Ühtlasi on see oluline kesknärvisüsteemi stabiliseerija. Eriti lõikavad antud vitamiinist kasu taimetoitlased, eakad ning teatud seedekulgla haiguste nagu tsöliaakia põdejad.
  • D3 – päikesevitamiin, mida oma elustiiliga antud kliimas tõeliselt vähe saame. Selle puudus mõjutab sisuliselt kõiki meie keha füsioloogilisi tegevusi alates meeleolust kuni nahani välja. On tõestatud, et selle kroonilisel puudusel, mis on iseloomulik põhjalaiuskraadidel elavatele inimestele, tekivad oluliselt kergemini ülemiste hingamisteede haigused.
  • Kaltsium – on hästi teada, et vajame seda mineraali just luude tervise säilitamiseks, kuid tegelikult osaleb kaltsium olulisel määral ka lihaste töös, vere ringluses, hormoonide töös ning ka ajus infovahetusel.
  • Tsink – osaleb otseselt immuunsüsteemi töös, vereloome loomisel, ligi 300 ensüümi koostises ning paljudes teistes üliolulistes füsioloogilistes protsessides. On leitud, et kui tekib külmetushaigus nagu ülemiste hingamisteede viirusnakkus, siis tasub koheselt antud mineraali võtma hakata. See vähendab haigussümptomite raskust ja kestvust.
  • Vitamiin C – Kuigi see ei ole väga tõhus abimees hoidmaks ära haigustesse nakatumist, siis on tõestatud, et see omab efekti, mille tõttu lüheneb haiguse kestvus ning väheneb sümptomite raskus. See tuleneb sellest, et vitamiin C esineb immuunrakkudes kontsentreeritud kujul ning haigusperioodidel ammendub see varu äärmiselt kiiresti.
  • Pre– ja probiootikumid – arvestades, et immuunsüsteem toetub oluliselt meie mikrobioomile, siis ei ole halb mõte seda ka toetada, lisades oma menüüsse kasulike bakterite tüvesid ning varustades neid vajalike toitainetega nagu kiudained. Teadus näitab probiootikumide kasutegurina kaitsvat efekti just viirus- ja bakteriaalsete nakkuste ning allergiate suhtes.
  • Vitamiinide kompleksid – Üks põhiline argument, miks võtta kompleksvitamiine, on regulaarsus. Paljud spetsialistid just rõhutavad, et tagades pidevalt oma kehale piisavas koguses vajalikud mikrotoitained, oled teinud juba suure sammu oma immuunsuse toetamiseks.
Ecosh - toodebioaktiivne-b-kompleks-b1-b12
B-vitamiinide kompleks aitab eriti neid, kellel nõrgenenud immuunsüsteem

Kokkuvõte

Viljeledes tervislikku eluviisi, siis tõenäoliselt ei vaja sa abi toidulisandite näol. Samas, on antud ala spetsialistid öelnud, et vähesed meist suudavad olla sellise elu musternäidised.

Seega on mõistlik tarbida kvaliteetseid ja puhtaid toidulisandeid, eriti just raskematel perioodidel. Kindlasti tuleks kinni pidada soovitatud koguste piirnormidest ning võtta seda kui abimeetodit, kuniks on saavutatud eelpool nimetatud tasakaalukas elustiil.

Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets

Toimetus ja kujundus: Elu5 – Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com

KOMMENTEERI