Seedeprobleemid on tänapäeva ühiskonnas endiselt teema, mis tekitab ebamugavust nii kõnes kui ka teos. Ometigi on tegu maailma ühe levinuma tervisemurega, mis võib muuta mõne päeva lihtsalt ebameeldivamaks, kuid samas põhjustada ka tõsiseid terviseprobleeme. Arenguriikides on siiani levinud sellised haigused nagu koolera, kõhutüüfus ja düsenteeria, mis halvavad tervishoidu nii individuaalsel, kui ka majanduslikul tasemel. Eesti jääb õnneks sellistest probleemidest kõrvale ja seda suurelt tänu rahva teadlikkusele ning meditsiini arengule. Siiski peame arvestama küll märksa tagasihoidlikumate, kuid sellegipoolest tähelepanu nõudvate haigustega, mis kutsuvad esile sooleinfektsioone.
Mis on gastroenteriit ja mis seda põhjustab?
Tegu on mittespetsiifilise terminiga, mis hõlmab endas mitmeid haiguslikke seisundeid seedesüsteemis, kuid üldjuhul mõeldakse selle all põletikulist protsessi seedekulglas, mis mõjutab peamiselt mao ja peensoole limaskesta. Peamiseks sümptomiks on diarröa ehk kõhulahtisus, kuid sellega võivad kaasneda ka iiveldus-oksendamine, alakõhuvalu, nõrkusetunne ja kehatemperatuuri tõus. Sage diarröa ongi peamiseks probleemiks, mida iseloomustab roojamise sageduse oluline tõus ning vesine väljaheide, mis võtab anuma kuju. Diarröad saab liigitada mitmeti – kestuse, raskusastme, lokalisatsooni järgi kuid ka patogeneesi ehk haiguse kulgemise järgi.
Gastroenteriiti põhjustavad peamiselt viirused, bakterid ja parasiidid. Gastroenteriit on enamjaolt nakkav, kuid mitte alati. Näiteks võib sarnase olukorra põhjustada toidutalumatus nagu tsöliaakia, mõned ravimid või teatud haigused nagu Crohni tõbi. Nakkusallikaks on tavaliselt haige inimene ning levik toimub fekaal-oraalsel teel ja osalt piisknakkusena – kõige sagedamini haige väljaheitega saastunud käte, toidu või vee vahendusel.
Viirused
Viirustest on levinumad rota-, noro-, adeno- ja astroviirus. Rotaviirus on kõige levinum soolenakkus laste hulgas, põhjustades 1/3 väikelaste kõhulahtisuste juhtumitest (9138 juhtu 2013a). Enamik lapsi põeb seda oma esimeste aastate jooksul ning tavaliselt levib see puhanguti aastaringselt ning sesoonselt langeb see talve ja kevadesse. Alates 2014 aastast kuulub rotaviirusvaktsiin riiklikku immuniseermiskavva. Täiskasvanuid haarab see harvem kuna neil on väljakujunenud osaline immuunsus. Neid kimbutab enamjaolt noroviirus (837 juhtu 2013a) põhjustades rahvakeeli kõhugrippi. Seegi virulentne haigus levib peamiselt sesoonselt ning puhangud on kõige suuremad talviti. Haigusnähud ilmuvad mõlemal puhul 1–3 päeva pärast nakatumist ja kestavad üldjuhul 4-6 päeva. Haiguse algus on äge, palavikuga kuni 38–39°C, vesise väljaheitega 5–10 korda ööpäevas, oksendamisega, millega võib kaasneda ülemiste hingamisteede põletik. Viirusega saastunud esemed on nakkusohtlikud mitu päeva ning inimene ise võib olla peale tervenemist nakkav veel mitmeid nädalaid. Spetsiifiline ravi puudub.
Bakterid
Bakteritest tulenevalt põhjustab sooleinfektsioone meil kõige tihedamini salmonelloos, shigelloos, jersinioos ja kampülobakterioos (kõik kokku 2013a 583 juhtu). Need haiguspõhjuslikud mikroorganismid on looduses laialt levinud ning levivad inimeste vahel peamiselt läbi ebapiisava toiduhügieeni. Nendesse haigustekitajatesse nakatumisel peetaksegi silmas peamiselt just nö toidumürgistust. Enamjaolt esinevad need patogeenid erinevates tapaloomades nagu linnu- ja loomalihas, kuid ka loomasaadustes nagu toorpiimas ja munades. Eri haigustekitaja puhul võib levik olla mõneti erinev kuid üldiselt levivad need inimeste, toidu ja vee, kuid ka koduloomade kaudu. Toidu ebapiisav kuumutamine ja üldine hügieeninõuete eiramine võib esile kutsuda ägeda soolenakkuse, mis algab tavaliselt poole kuni kolme päeva pärast peale nakatumist. Eelnevatest soolenakkustele iseloomulikest sümptomitest võib siinkohal esineda ka veriroe ning liigesvalu. Tavaliselt mööduvad haigustunnused 3-5 päeva pärast ning paranemine on iseeneslik. Kui paranemine venib pikemaks, võib haigus vajada antibiootikumravi.
Parasiidid
Gastroenteriiti võivad põhjustada ka parasiidid. Eestis on neist levinumad viburlooma põhjustatud lamblioos, ümarussidest tulenev solgetõbi ja naaskelsabaõbi ning laiussi tekitatud laiusstõbi (kõik kokku 2014a 1669 juhtu). Sage esinevus leiab aset peamiselt laste ja noorukite seas. Algloomade põhjustatud haigused levivad enamasti haige inimese kaudu fekaal-oraalsel teel, kuid ka näiteks halvasti valmistatud kalaroogade söömisel. Nagu eelnevaltki on määrava tähtsusega toidu- ning kätehügieen. Haigusnähud võivad olenevalt põhjustajast avalduda paari päeva kuni mitmete nädalate pärast. Sümptomid erinevad üldistest seedekulgla probleemidest selle poolest, et solkmed võivad sattuda kopsu, mille tõttu võib tekkida palavik ning köha- või hingeldushood. Ravitakse parasiitide vastaste ravimitega.
Musta pähkli ekstrakt
Aitab puhastada organismi parasiitidest, seentest ja kahjulikest bakteritest ning takistada pahaloomuliste protsesside arenemist seedetraktis.
Kuidas ennetada?
Parim ravi on haiguse ennetamine ja antud juhul tagab seda kõige paremini hügieen! Põhjalik kätepesu on peamine meetod, kuidas eelnevalt mainituid nakkusi ära hoida. Kindlasti tuleks seda teha enne söömist ja pärast tualetis käimist. Ära puudu mustade kätega näopiirkonda! On leitud, et rõhku tuleks panna just kätepesutehnikale, mis peamiselt hõlmab endas seebi ja veega mehaanilist käte hõõrumist eri viisil ligi 30 sekundi ulatuses. Sellist tehnikat õpetatakse ka meditsiini töötajatele kuid kasutegur on ilmne kõigile. Heaks abistavaks vahendiks on kaasas kantav desinfitseeriv geel, mida on hea reisides kasutada.
Toidu valmistamisel tuleks silmas pidada üldisi hügieenireegleid nagu nt toidunõude- ja komponentide pesemine ja korralik kuumutamine, kuid ka ristsaastumise vältimine ehk toore ja valmistoidu lahus hoidmine. Samuti tuleks valmistoitu hoida toatemperatuuril võimalikult vähe aega, eriti kala ja mereande. Soovitatav on süüa probiootilisi toitusid nagu keefir, kreeka jogurt, kimchi ja hapukapsas, sest on leitud, et need aitavad tugevdada mikrobioomi, mis omakorda võitleb tõhusamalt sissetungijatega. Ilmselgelt ei tasu haige inimesega olla liiga familiaarne ning vältida tuleb samade esemete kasutamist.
Reisides tuleks tänavatoitudesse suhtuda ettevaatlikusega ning vajadusel eelistada läbiküpsetatud roogasid ning puuvilju jms, mida saab koorida. Arenguriikides tee kindlaks, kui puhas kraanivesi on, aga üldiselt on soovitatav tarbida vaid pudelivett, pidades silmas, et ka jää on valmistatud kraaniveest. Veelgi, enne kuhugi reisimist on võimalik kindlaks teha, mis on sealsed levinumad nakkushaigused ja nende levikuviisid. Mõistlik oleks uurida, kas mõne seal leiduva haiguse vastu on võimalik lasta end vaktsineerida. Samuti tuleks end kurssi viia, kas reisisihtkohas ei ole antud hetkel levimas mingeid suuremaid haiguspuhanguid. Kaasas võiks kanda käsi desinfitseerivaid geele. Kuigi miski ei asenda kätepesu, on see siiski hea abistav vahend.
Mis teha kui oled juba haigestunud või kui kuulud riskigruppi?
Kui ilmnevad eelpool mainitud sümptomid, eriti aga sage kõhulahtisus ja oksendamine, siis tuleks hinnata esmalt olukorra tõsidust. Kui oled eelnevalt täie tervise juures täiskasvanu, siis tuleks aktsepteerida olukorda ja varuda kannatust. Üldjuhul avalduvad sellised sümptomid nakkushaiguste puhul äkitsi ning raskeim periood kestab umbes 36h. Mille järel algab vaikselt paaripäevane taastumine ja see on tavaliselt täielik. Haigusperioodil tuleks lonks haaval tarbida gaseerimata mineraalvett või taimeteed, et tagada kehas optimaalne vedelikutase. Kui vesi ei püsi sees, siis oodake mõnda aega ning katsetage hiljem uuesti. Ingveritee on hea viis iivelduse vähendamiseks ja veevarude taastamiseks.
Esmast abi leiab apteegist, kus kõhuvalu ja kõrge palaviku (38,5º C) vastu saab vajadusel osta paratsetamooli, mida tuleks võtta 10-15mg/kg. Samuti tasub kaaluda probiootikumite võtmist, sest on leitud, et nende tarbimine võib kiirendada taastumist. On olemas ka spetsiaalsed lahustatavad pulbrid, mis aitavad taastuda, kui on tekkimas või juba tekkinud oluline vedelikukadu. Samuti on proovimist väärt käsimüügiravimid Smecta ja Loperamid. Küsige apteekrilt nõu! Kui julgete taas midagi süüa, siis tuleks kindlasti süüa vähehaaval ning jälgida oma keha reageerimist sellele. Söögipoolisest tuleks esmalt hoiduda rikkalikust toidulauast ning pigem poovida väherasvaseid toite nagu banaan, riis, sai, kissell või lahja supp.
Ecobiotic probiootikumid
EcoBiotic sisaldab inimspetsiifilisi piimhappebakterid, mis toetavad soolestiku mikrofloorat ning osalevad aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises.
Piimhappebakterite tarbimine aitab peale antibiootikumi kuuri tagada tasakaalu soolestiku mikroflooras ning parandada organismi kaitsemehhanismi. Kasulike bakterite juurde manustamine probiootikumide näol aitab kaasa hea tervise säilitamisele.
Perearsti või kiirabi poole peaks pöörduma kui kõhulahtisus ja oksendamine on olnud pikemat aega pidev ning miski ei püsi sees ja sellest tulenevalt on tekkinud tugev nõrkusetunne, peavalu-ja ringlus. Samuti kui kehatemperatuur on üle 38º C, väljaheites on verd või uriin on väga tume ja selle kogus on vähene või olematu. Tähelepanu tuleb siin kohal pöörata olukorrale, kus olete just naasenud reisilt mõnest arenguriigist, sest eksootiliste haiguste tõenäosus on seetõttu oluliselt suurenenud.
Riskigrupid on antud situatsioonis eakad ja lapsed kuna nende vastupanuvõime haigustele ei ole samaväärne, mis täiskasvanutel ja nende olukord võib muutuda väga kiirelt väga halvaks. Eriti tähtis on jälgida just vedelikukaost tekkivat dehüdratsiooni ehk veetustamist.
Ülalolevad soovitused kehtivad ka siin. Lapsi peab kindlasti julgustama jooma vedelikku. Kui imik või väikelaps on rahutu ja viril kuid samas muutumas järjest loiumaks, siis see on hetk, kus peaks konsulteerima arstiga. Eelistatavalt helistada esmalt oma perearstile või 1220 tasuta nõuandetelefonile. Samuti on võimalik minna ise lastehaiglasse või võimaluste puudumisel ja tõsisel vajadusel helistada 112, kes saadavad kiirabi üle kontrollima.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
