Hamba siirdamine ehk autotransplantatsioon on suhteliselt uudne hamba asendamise bioloogiline võimalus. Selle jaoks on vaja doonorhammast ning üldjuhul sobib ka iseenda tarkusehammas. Mõistagi vaid juhul kui see on terve.
Samuti sobivad ka kõik teised üleliigsed, vales asendis või kasutud hambad. Üldiselt on vaja tarkusehammas nii ehk naa ühel või teisel põhjusel eemaldada – tavaliselt ruumipuuduse ja hambumuse korrigeerimise tõttu, kuid ka perikoroniidi (põletiku) tõttu.
Seega lihtsustatult seletades on tegu samal indiviidil hamba ümberistutamisega suuõõne ühest piirkonnast teise.
Hamba siirdamine – kuidas?
Hamba siirdamine sisaldab endas operatsiooni, kus eemaldatakse sinu enda suus olev terve hammas ning asetatakse ehk siirdatakse vabasse auku, kus mingil põhjusel puudub hammas (trauma vms). Vaja läheb interdistsiplinaarset hambaravi käsitlust, kus teemaga tegelevad erinevate erialade arstid – ortodont, kirurg, endodont, protesist ja lastehambaarst.
Operatsioon koosneb kolmest etapist:
- Lagunenud hamba eemaldus ja ettevalmistused uue hamba siirdamiseks. See on kõige sisutihedam etapp, sest vajab ümbriskaudsete kudede säästmiseks erilist tehnikat.
- Doonorhamba eemaldus on enamasti lihtne ja standardne protseduur.
- Doonorhamba paigutamine eelnevalt ettevalmistatud hamba asukohta, mis fikseeritakse lahasega kõrvalhamba külge.
Vahetult peale protseduuri sobitatakse doonorhamba kroon ka hambumusega. Komposiitmaterjalist lahast hoitakse kõrvalhamba küljes 3 nädalat kuni 2 kuud. Kui hambas ei ole liikumist, siis võetakse lahas ära oluliselt varem, sest kauakestev fiksatsioon on paranemist pärssiv. Seega paranemisperioodiks on enamasti siiski pigem 2 nädalat.
Kuigi siirdamine tehakse antibiootikumide mõju all ning süühügieen on oluline igal ajal, muutub selle tähtsus äärmiselt oluliseks peale siirdamist.
Suud tuleks loputada kloorheksidiini ja põletikuvastase suuloputusvedelikuga. Ühtlasi tuleb kasutada hambaniiti, mis ei kahjustaks igemeid.
Hamba siirdamine – komplikatsioonid
Nii nagu igal invasiivsel protseduuril, on ka sellel operatsioonil omad võimalikud komplikatsioonid. Peamisteks hamba siirdamisega seotud komplikatsioonideks on hamba juure resorptsioon ehk sulamine ja kinnituskohtade hävimine.
Juure sulamise tekkepõhjused ei ole üheselt selged ning siirdamise puhul on tegu enamasti välise resorptsiooniga, mis võib tekkida pigem hiilivalt. Sel puhul asendub juuretipp normaalse luuga nii nagu see juhtub piimahamba puhul.
Selle vältimiseks tuleks täiskasvanul teostada siirdatud hambal põhjalik juureravi.
Lõplikult formeerunud hamba juure närviruum tõenäoliselt ei taastu. Lisades sinna asjaolu, et tarkusehamba juureravi on juba niigi keerukam oma keeruka juurekanali tõttu, siis võib kogu siirdamine ebaõnnestuda ka puhtalt juureravi probleemide tõttu.
Iseenesest võib juureravi teostada ka enne, pärast või ka operatsiooni ajal. Samas on edu saavutamiseks vaja just kiirust, sest üle 18 minuti ei tohiks siirdatavat hammast väliskeskkonnas hoida. Selle tõttu juureravi protseduuri ajal pigem ei pooldata.
Enne operatsiooni teostatud juureravi on rohkem eelistatud, kuna protseduuri ajal saab teostada nö kerget vigade parandamist. Samas on miinuseks suu liikuvuse piiratus, sest suu ei avane piisavalt ning instrumentidega töötamine on seetõttu oluliselt raskendatud.
Pärast operatsiooni saab juureravi teostada alles umbes 2 nädalat peale siirdamist. Sellest ooteajast kinnipidamine on äärmise tähtsusega kuna endiselt esineb periodontaalse ligamendi trauma oht.
Teisest küljest, kui oodata üle 2 nädala on juurekanali põletikulise resorptsiooni tekkeoht olulisel määral suurenenud.
Võimalus on ka juureravi mitte teha. Sellisel juhul on vaja hammast pingsalt jälgida, et ei tekiks eelnevalt mainitud komplikatsioone. Noorte inimeste organismi kompensatoorne võime on üldiselt üsna heal tasemel ning on teada, et hamba resorptsioon võib küll tekkida, kuid hiljem peatuda kuna meie kehad suudavad end ise parandada. Sellisel juhul on õige hinnangu andmiseks soovitatav teha peale siirdamist iga kuu röntgen kuni täieliku paranemiseni.
Hamba siirdamine – kellele?
Hamba siirdamine on näidustatud eelkõige noortel inimestel, kellel doonorhammas alles areneb. Sellisel hambal on juuretipud formeerumata ning hambasse tulev närvi ja verevarustuse avaus oluliselt laiem.
Seetõttu on ka hamba elama jäämise protsent peale siirdamist suurem.
Veelgi, lapseeas puuduvate hammaste asendamine implantaatidega on lausa vastunäidustatud. Täiskasvanutel on juuretipud reeglina juba väljaarenenud ning sellepärast ei pruugi neil hammas peale eemaldamist ellu jääda. See ei tähenda siiski hamba kaotamist, vaid lihtsalt juureravi vajalikkust.
Juureravi saanud hammas võib vajada kroonimist, sest antud ravi nõrgestab hammast ja seetõttu on ka lagunemise oht suurem. Üldiselt on noorematel inimestel tarkusehambad veel alles ja terved ning kuna need niigi võidakse ennetavalt eemaldada, on kasulik seda varianti ära kasutada.
Seetõttu on noorel inimesel hamba trauma, kaotuse või kaariese tüsistuse tagajärjel hamba transplantatsioon näidustatud.
Sobiva doonorhamba olemasolul võib antud prtotseduur olla alternatiivseks meetodiks ka täiskasvanutel, kellele jääb implantatsioon finantsiliselt kättesaamatuks.
Hamba siirdamine – palju maksab?
Allolev info on toodud välja erinevate hambakliinikumite hinnakirjade keskmisena, mitte täpse summana.
- Hamba asendamine tehishamba ehk implantaadiga, näiteks titaankruvi otsa ehitatud krooniga. Keskmiselt võib selline teenus maksma minna 1650 eurot, mille hinnas on krooni valmistamine ning kaks operatsiooni. Eelnevalt võib vajadus teostada ka luusiirdamine, mille maksumus jääb 700-800 euro vahemikku.
- Puuduva hamba asendamine siirdamisega ehk oma enda doonorhambaga. Keskmiselt läheb antud teenus maksma 550-650 eurot. Selle sisse on arvestatud 2 operatsiooni, millede maksumus on kokku 300-350 eurot ning ka juureravi, mille hind jääb 250-350 euro vahemikku. Teatud juhtudel võib vaja minna hilisemat hambakroonimist, mille hind jääb sõltuvalt materjalist 300-350 euro vahemikku. Samas ei pruugi juureravi ja kroonimist üldse vaja olla, eriti kui tegu on noore inimesega, kelle siirdatav hammas jääb enamasti ellu.
- Hamba asendamine kõrvalhammastele fikseeritud proteesiga ehk sillaga läheb maksma sõltuvalt materjalist umbes 850-1300 eurot. Selle protseduuri eelduseks on, et kõrvalhambad on saanud eelnevalt juureravi, mis läheb omakorda maksma keskmiselt kuni 350 eurot ühe hamba kohta.
- Klassikaline ärakäiv protees on samuti adekvaatne variant, mida endiselt laialdaselt kasutatakse. Kuigi võrreldes teiste variantidega on see vähem mugavam. Maksumus jääb vastavalt proteesile 300-600 euro vahele.
Et saada võimalikult täpset informatsiooni operatsiooni edukaks õnnestumiseks, võib kõikide ülaltoodud variantide puhul vaja minna ka täiendavaid protseduure nagu näiteks 3D kompuuteruuringut. Selle maksumus jääb umbes 100 euro ulatusse. Samas tuleb arvesse võtta, et hinnad muutuvad ajas ning seega on mõistlik arvestada iga aastaga 10% hinnatõusu juurde.
Hamba siirdamine – kokkuvõte
Peale kõikide tõsiasjade nagu siirdamise odavamat hinda ning protseduuri head edukuse protsenti (85%) arvesse võtmist, tuleb siiski tõdeda, et transplantatsiooni eduprotsent jääb implantatsioonile alla (94%). Samas on formeerumata juuretippudega hamba siirdamisel edukuse protsent 100%.
Samuti on titaanist implantaat organismi jaoks võõrkeha, mille tõttu ei pruugi keha seda omaks võtta ning võib nö eemale tõugata. Ühtlasi on ka aeg ressurss, mis kahtlemata maksab. Implantaadile kulub 2-3 arstivisiiti, kuid siirdamisele vaid üks.
Peamine kasulikkus seisneb selles, et siirdamine on implantaadist isegi kõige konservatiivsemate hinnangute poolest umbes 4-5 korda odavam. Õige patsiendi (terve doonorhambaga nooruk) puhul on tegu üsnagi kuluefektiivse protseduuriga, mille tõttu on seda võimalik rakendada kui odavamat alternatiivi.
Artikli puhul on kasutatud peamise allikana dr. Janne Tiigimäe-Saare teadmisi, kes on Judent Hambakliinikumi praktiseeriv suu-, näo- ja lõualuukirurgia arst-õppejõud ning hamba siirdamise alal tõenduspõhisust edendav teadur.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus: Elu5 – Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
