Mis on kalor?
Kalor on energia mõõteühik, mis mõõdab kulutatud energiat 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C kraadi võrra rõhul 1 atmosfäär. See süsteem loodi 19.saj algul ning tegu ei ole vaid toidus sisaldava energia mõõtmiseks mõeldud süsteemiga.
Antud juhul mõtleme meie kilokalorit, mis kasutab sama süsteemi kuid kasutab kilogramm kalori ühikut ehk 1000 kalorit. Üldiselt on rahvusvaheline toiduenergiat tähistavaks mõõtühikuks kJ kuid endiselt on laialt levinud sõna kalor.
Neid kahte, kalorit ja kilokalorit, aetakse tihti segamini ning seetõttu tähistatakse kilokalorit ka suure algustähega (Kcal).
On üldlevinud teave, et iga toiduaine sisaldab kaloreid, kuid vähem teatakse, et see ei tähista toitaineid. On olemas makro ja mikrotoitaine. Mikrotoitiained tähistavad vitamiine ja mineraale. Makrotoitained hõlmavad endas peamiselt valke, süsivesikuid, rasvu ja kiudaineid. Meie keskendume selle teema kontekstis viimasele. Erinevad makrotoitained sisaldavad erinevas koguses kilokaloreid – valgud ja süsivesikud 4Kcal, rasvad 9Kcal ja kiudaineid 2Kcal.
Kalorid sisse ja kalorid välja süsteem
Enamus, kes vähegi on kokku puutunud fitnessi maailmaga, teavad „kalorid sisse ja kalorid välja“ lugu. Tegu on lihtsa matemaatilise süsteemiga, mis sisuliselt tähendab, et kui tahad kaalu langetada või juurde võtta, tuleb tarbida vähem või rohkem energiat kui kulutad. Tegelikult on kõik õige ning vastupidist ei saagi väita.
Samas, kui see oleks tõesti nii lihtne, siis saaks hõlpsalt igaüks meist kaua igatsetud rannakeha. Vaja vaid käepärast kalkulaatorit! Reaalsus, nagu me kahjuks teame, on tihtilugu palju keerulisem kui see paberil näib ning kokkuvõttes on tegu väga lihtsustatud mõtteviisiga. Juba seetõttu, et meie keha ei ole lihtlabane auto, mis põletab kütust nii palju kui sisse paned.
Piirates oma päevast kaloraaži, aeglustub mingi aja pärast kogu organismi ainevahetus, põletades üleüldiselt vähem kaloreid.
Tegu on kaitserefleksiga, millest on kasu näljaperioodidel. Või kuidas erinevad toidud mõjutavad meie söögiisu – seda tõstes või alandades. Alljärgnevalt toon ma välja peamised põhjused, miks kalorite lugemine ei ole nii lihtne kui see alguses näib.
Kalorite lugemine on ebatäpne tegevus
Eelpool mainitud kalorite mõõtmise süsteem on ligi 200 aastat vana vana ning kuigi seda on selle aja vältel kaasajastatud, siis jääb põhimõte samaks. Mingit aineosakest, meie puhul toitu, põletatakse spetsiaalses seadmes, saades sedasi teada palju antud osake sisaldab energiat. Eeldusel, et kehas toimib kõik samamoodi.
Siin juba tekib selles loogikas esimene tõrge selles, sest arvesse ei võeta ainevahetusele iseloomulikke protsesse. Näiteks, käivituvad ainevahetuses erinevad protsessid, et saada toidust kätte seda nö mõõdetud energiat ning kui mitte laskuda teemasse süvitsi, võime käsitleda üleüldist protsessi, kui toidu seedimist.
On teada, et erinev toit, seedib meis väga erineva kiirusega ning mitte alati täielikult. Keha lõhustab kummikomme palju kiiremini ja tõhusamalt kui näiteks pähkleid. Seega ei pruugi keha saada kogu energiat, mis peitub antud toidus.
Samuti tuleb arvesse võtta toidu termilist efekti tähistades teatud energiahulka, mis kulub toidu seedimiseks ja toitainete omastamiseks. Valkude ja rasvade lagundamiseks kulub oluliselt rohkem energiat, kui näiteks lihtsüsivesikute puhul. Enamjaolt arvatakse, et tavapärase toidukorra seedimiseks kulub u 10% söödava toidu energiast.
Veelgi, toitaine väärtuse mõõtmist mõjutavad ka mitmed erinevad tegurid – nagu näiteks kasvatava toidu mulla kvaliteet, korjamise hooaeg, säilitamise ja tootmise viisid ja aeg, kuid ka mõõte- ja analüüsitulemuste täpsus.
Näiteks see kuidas me toitu valmistame, mõjutab oluliselt toidust kättesaadava energia ja toitainete hulka.
Seetõttu on enamus maailma riigid, sh ka Eesti, kehtestanud määrused, kus toiduainete märgistusel kasutatakse energia keskmist väärtust. Kõikumine ei ole meeletult suur kuid vaadates näiteks USAd, siis on neil riigi poolt lubatud 20% kõikumine. Arvestades toidutööstuse valmistoitude arvutuste märkimisväärseid kõikumisi, siis on see üsna arusaadav lahendus.
Tänapäeva infotehnoloogilises ühiskonnas on võimalik loobuda ise arvutamisest ning jätta see ülesanne oma mehaanilisele sõbrale, milleks on populaarsed randme aktiivsusmonitorid. Areng lihtlabasest pulsikellast on märkimisväärselt suur, kuid uuringud on näidanud, et kõikuvus võib küündida 27%-st isegi kuni 93%-ni. Seega ka praegune tehnoloogia ei suuda kõike toimuvat arvesse võtta ning kui neist lähtudagi, siis pigem selle kõikuvusega arvestada ja lihtsalt juhinduda sellest, et nö „suund“ oleks õige.
Kvaliteet vs kvantiteet
Kalorite lugemine ei võta arvesse toidu kvaliteeti ega selle mõju meie kehadele. Kalor ei ole lihtsalt kalor. Nagu eelnevalt kirjas, näitab kalor vaid mingi aine energiatihedust ja jätab kõik muu kõrvale, kuid – kui võtta aluseks meie ainevahetuse heaolu, siis see muu on tihtilugu määrava tähtsusega.
Kui me lähtuksime vaid põhimõttest „kalorid sisse-kalorid välja“, siis ei tohiks üldse vahet olla, kus kohast energia pärineb ja mida see sisaldab. Sellisel juhul võiksime süüa vaid valget suhkrut vms kõrgelt rafineeritud lihtsüsivesikuid senikaua, kuni säilitame oma päevase kaloraaži normi. Tegelikkuses on aga väga suur vahe, kas sööd lõunaks 500Kcal väärtuses pontšikuid või pähkleid.
Juba koguse mõttes, mis täidab meie magu füüsiliselt. Samas ekspertide sõnul ei saa seda teemat nii lihtsustatult võtta ning arvestada tuleb, et kuigi nende energiatihedus on samaväärne, siis mikro- ja makrotoitaine sisaldus on üksteisest väga erinev. Kehas toimivad ülimalt keerukad protsessid, nagu hormonaalne tegevus, mis võtavad igat pisikest nüanssi arvesse.
Seega võib tekkida olukord, kus ülekaaluline inimene, olles eelnevalt söönud peamiselt nö ebatervislikku „rämpstoitu“, vahetab toidusedeli välja ning hakates toituma tervislikumalt, kaotab tasapisi kaalust ilma, et muutuks päevane kaloraaž.
Keha keerukaid protsesse lähemalt vaadates, saame piirduda lihtsama näitega makrotoitainete valdkonnas. Nimelt on sul kõiki eelnevalt mainitud makrotoitaineid vaja, et säilitada keha normaalne tegevus, sest igaüks neist omab mingeid unikaalseid ülesandeid.
On leitud normaalseks eluks vajalikud kogused, mis küll erinevad indiviiditi ja eesmärgiti, kuid peamiselt on need kooskõlas üldsusega. Kui nüüd tekib situatsioon, kus keha mingil põhjusel vajalikke komponente, näiteks valke, piisavas koguses ei saa kätte, hakkab keha lagundama iseenda lihaseid ja organeid, et saada vajalik materjal. See saab kesta vaid teatud aja, mille järel tekivad mitmed tõsised terviseprobleemid. Ei ole vahet, et kaloraaž on piisav.
Seetõttu lähtudes vaid kaloritest, jättes kõik muu kõrvale, ei ole pikaajaliselt lihtsalt mitte arukas, vaid ka otseselt ohtlik su tervisele.
Samuti avaldavad erinevad makrotoitained erinevat mõju su üleüldisele toitumisega seotud enesetundele. Näiteks süües 500Kcal väärtuses kanaliha, mis sisaldab peamiselt valke ja rasvu, tekitab see oluliselt pikema täiskõhutunde, kui näiteks kalorsuselt samaväärne šokolaadi batoon. Tähtis on see seetõttu, et kuigi matemaatiliselt on kõik võrdne, siis päris elule ülekantuna tähendab see seda, et tõenäoliselt sa ei tarbi üleliigset energiat kiiresti tühjeneva kõhu tõttu.
Bioaktiivne B-kompleks
Bioaktiivne B-kompleks osaleb raku energia tootmises, aitab vähendada väsimus ja kurnatust, aitab säilitada närvirakkude omavahelist suhtlust (mälu), aitab kaasa aju, närvi-, hormonaal- ja immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning aitab puhastada keha jääkainetest.
Nagu me näeme, on teema keerulisem kui alguses näida võis. Artikli eesmärk oli esile tuua kalori lugemisega seotud probleemid, kuid see ei tähenda, et pole üldse mõtet vaadata, mida üks või teine toidutoode sisaldab. Vastupidi – tasub end kurssi viia kui suur kogus toitu päevas on sinu jaoks normaalne ja kuidas see väljendub kalorites.
See ei pruugi hõlmata endas lihtsat matemaatilist valemit ning see, et leiaksid endale sobivaima lahenduse – võib võtta aega, kuid sellel teekonnal õpid enda keha kuulama, lähtudes lõpuks peamiselt enesetundest. Ühendades selle teadmise tervisliku toitumise põhitõdedega, oskad teha oluliselt teadlikumaid otsuseid.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Im on keto diet right now and this will help enhancemy diet eve more. Hope this works when im doing my keto exercise and keto diet at the same time. Ive been wondering if i can combine taking in food supplements on my daily routine.