Dieet kui sõna ei tähenda, et näljutad end – see on toitumisviis. Tähtis on mõista, et sa ei pea hakkama kaloreid lugema.
Kalor pole lihtsalt kalor. See on ainult number ega näita toiteväärtust.
Jah, termodünaamika seadus sätestab, et kui tahame kaalu vähendada, tuleb tarbida päevasest kaloraazist vähem kui me kulutame. Seega kalorite lugemisel on loogika juures, kuid reaalselt on seda teha ääretult raske (ja tüütu) – lihtsalt seetõttu, et seal on liiga palju kõikuvaid faktoreid:
- pakenditel olevad kaloraaži numbrid võivad olenevalt toidu kvaliteedist kõikuda kuni 25%;
- mullast mille sees toitu kasvatatakse – võib oleneda rohkem kui karta osakme,
- kalori kalkulaatorite kõikumine ei pruugi anda õiget energiakulu näitu;
- erinevate toitude seedimise protsessist tulenev energiakulu jpms.
Toit – kas lihtsalt kütus või midagi enamat?
Suur osa inimesi lähtub mõtteviisist, et keha on nagu auto ja toit on kütus, mis on liikumapanevaks energiaallikaks. Mina nii ei arva. Toit on palju enamat kui lihtsalt kütus, energia või kalorid. Samuti ei ole su keha masin vaid meeletult keeruline, ise reguleeriv, dünaamiliselt juhtiv süsteem.
Võiks öelda, et peaaegu maagiline, kuna teadus ei suuda siiani teatud aspekte lahti seletada, miks ja kuidas üks või teine protsess meie kehas töötab. Vähemalt tosin erinevat faktorit mõjutavad seda, kuidas me söödud toitu seedime, töötleme ja ära kasutame. Mis tähendab, et toidu energeetiline väärtus ei pruugi olla täpselt sama väljaspool keha, kui ta on sees pool.
Mini jaoks on toit informatsioon. Mõtle selle üle. Kui me sööme, siis tegelikult saadame sõnumeid, signaale oma kehale – Tee seda! Ära tee seda! Vabasta need hormoonid, ära neid vabasta! Käivita immuunrakud jne. Põhimõtteliselt saadame juhiseid, et käivitada keemiline ahelkiri.
Kahjuks kõik toidud ei ole loodud võrdsetena. Jah, nad kõik annavad vähemal või suuremal määral energiat, kuid iga toit sisaldab erinevaid ja erinevas koguses mikro- ja makrotoitaineid. Seega saadavad erinevad toidud meie kehadele erinevaid signaale ja need signaalid ei pruugi alati head olla. Iga toiduvalik, mis sa teed – on võimalus muuta, vormida ja parandada oma tervist. Muuta oma kehakuju, sooritusvõimet ja enesetunnet. Kõik oleneb sellest, missugused juhised sa oma kehale edastad.
Kolm peamist hormooni mida püüame kontrolli alla saada
Insuliin
See on põhiline hormoon, mida tahad kehas kontrolli alla saada. Insuliin reguleerib veresuhkrut ja ühtlasi mõjutab rasvarakke vabastama rasva (energiat) või siis vastupidi – seda koguma. Kui insuliini tase tõuseb, siis su keha mõistab, et on vaja talletada glükoosi ja avab tee esmalt lihas- ja maksarakkudesse, kuid ka rasvarakkudesse. Kui insuliini tase taas langeb ning püsib stabiilselt normaalsel tasemel, siis rasvarakud hakkavad oma kogutud energiat järkjärgult vabastama. Sellest saavad lihased vajalikuks tööks energiat.
Insuliin ongi antud teema kogu võti. Pea kõik ülejäänud hormoonid su kehas teevad tööd selleks, et rasvast energiat kätte saada. Kuid, kui insuliini tase on liiga kõrge, siis on kehal peaaegu võimatu keharasva energiaks ära kulutada. On ju loogiline, et kui sa sööd suhkrurikast toitu – saad palju energiat. See energia ehk glükoos, mis salvestatakse glükogeeni kujul – talletatakse lihastesse ja maksa (maks on glükoosi varamu), mis saab ülejäägiga? Rohkem ju mujale ei mahu – seega talletatakse see rasvana ehk varuna rasvarakkudes.
Detox soolepuhastus
Vajaliku koguse kiudainete tarbimine igapäevaselt aitab ennetada mitmeid haigusi nagu rasvumist, ärritunud soole sündroomi, südamehaigusi, diabeeti ja neerukivide tekkimist.
Enamus tänapäevasest menüüst koosnebki süsivesikutest ja suur osa neist on lihtsüsivesikud, mis on suhkrurikkad. Olles kehale otsene energiaallikas – saab neist kiirelt glükoos. Seetõttu kasutab keha seda kõige meelsamini ja ka kiiremini. See lööb jällegi lakke insuliini taseme ja käivitab kogumisefekti rasvarakkudes.
Tänu sellele nõiaringile ei suudagi meie keha rasva vabastama hakata – tekib surnud ring. Osaliselt tänu taolisele toitumisviisile ongi praegu maailmas diabeedi epideemia. Ja – jah, see on enamjaolt põhjustatud ülerasvumisest ja pidevast kõrgest insuliini tasemest.
Leptiin
Leptiini toodetakse rasvarakkudes ja vähesel määral ka mujal nagu nt maos. Leptiin toimib kui küllastus faktorina edastades ajule signaale, et söömise võib nüüd lõpetada. Inimesed, kellel on rohkem rasvavarusid toodavad rohkem leptiini kui need, kelle keharasvaprotsent on madalam.
Leptiin toimib kiirkullerina rasvarakkude ja aju vahel, olles samas tihedalt seotud insuliini ja selle tootmisega. Kõrge leptiini tase veres informeerib aju söögiisu vähendama. Madal leptiini tase annab ajule signaali suurendada isu.
Näiteks on inimestel leptiini tase peale kiirdieete palju madalam (dieedid, mis piiravad oluliselt kaloraaži), kui see oli enne selle pidamist. Taoline olukord tõstab isu ja tarbitava toidu hulka.
Seetõttu suureneb paradoksaalselt ka kehakaal, sest peale dieedi lõppemist tulevad kaotatud kilod kiirelt tagasi koos uute lisakilodega.
See on üks peamisi põhjuseid, miks radikaalsed dieedid ei ole jätkusuutlikud ja toimivad vaid lühiajaliselt. Oleks loogiline järeldada, et rasvunud inimeste veres olev kõrge leptiini tase – vähendaks nende söögiisu, kuid neil on tekkinud hoopis leptiini resistentsus. Liigse ja pideva leptiini taseme tõusu puhul – ei reageeri aju enam leptiini signaalidele vähendada söögiisu. Ülesöömine ja liigne rasvakogus kehas muudab kokkuvõttes aju tundetuks leptiini saadetud sõnumitele. Aju võib sellisel juhul arvata, et oled nälgimas. Sel juhul – suurendab ta sinu söögiisu veelgi.
Siin mängib olulist rolli ka insuliin. Kuna – kui süüa kõht täis toitudest, mis tõstavad veresuhkru kõrgustesse, vallandub meeletu kogus insuliini. See eemaldab verest glükoosi ja aminohapped liialt kiirelt. Mis jällegi tekitab olukorra, kus keha tajub kiiret energiakadu ja nõuab taas uut energiasüsti. Viljeledes sellist toitumisviisi piisavalt kaua, on rasvakilod kiirelt tulema.
Samal ajal vallanduvad peale söömist ka leptiini signaallained, püüdes anda ajule märku söögiisu vähendamisest. Kahjuks järjepidevalt kasvava keharasva kogusega ja sellest tulenevalt pidevalt suurenevate ja sagenevate leptiinilainetega – on ühendustee ajuga häiritud, mille tõttu ei jõua sõnum söögiisu vähendamisest lihtsalt enam kohale. Selline pidev nõiaring tömbistabki leptiini vastuvõtvaid retseptoreid, tekitades sedasi ajapikku leptiini resistentsuse.
Greliin
See on kolmest mainitavast hormoonist viimane, kuid mitte vähem tähtis. Greliin on isutõstvat toimet omav seedetraktist pärit hormoon. Greliini otsesel toimel tekib söögiisu ja näljatunne. Greliin aeglustab ainevahetust ning vähendab keha võimet põletada rasvu. Hormooni tase tõuseb järsult enne söömist ja väheneb hüppeliselt peale einet. Uuringute käigus on avastatud, et greliini tase on pärast kaloraaži piiravate dieetide pidamist mitmeid kordi kõrgem kui enne dieedi pidamist.
See selgitab, miks selliste dieetide ajal ja isegi pärast, inimesed tunnevad pidurdamatut näljatunnet, mis omakorda viib ülesöömiseni ja kaalutõusule pärast dieeti. Näiteks süües palju kiiresti seeditavaid lihtsüsivesikuid, mis mõjutavad oluliselt insuliini ja leptiini taset (need võikad nõiaringid, mis eelpool kirjeldatud), ei kesta täiskõhutunne eriti pikalt ja greliini tase tõuseb peatselt uuesti, andes märku uue näljatundega (sööd palju tihedamini).
Teiseks tähtsaks faktoriks greliini juures on konkreetselt mao suurus. Kui magu on nö väljaveninud, on vaja suuremat kogust toitu, et alandada greliini taset ja sedasi kaotada näljatunne.
Seetõttu on tänapäeval väga populaarne maovähendus operatsioon, mis taastab mao algupärase suuruse ja on vaja vaid normaalsuurusega toiduportsjone, et näljatunne kaoks. Süües toitainetihedaid toitusid ja normaalse suurusega portsjone, mis ei tõsta äkitsi insuliini taset kõrgustesse, ei venitata liigselt magu, mille tõttu kestab täiskõhu tunne kauem ja normaliseerub hormonaalne tegevus muutes keha rasvapõletajaks mitte kogujaks.
Tuleb meeles pidada, et meie keha on ülimalt keerukas organism, milles leiab aset korraga meeletult palju protssesse, hõlmates endas oluliselt rohkem hormoone ja muid aktiivseid ühendeid, mis kõik üksteist mingit pidi mõjutavad ja meie igapäevast elu kujundavad. Seda kõike on hea teada, kuid mõte seisneb püüdluses saavutada tasakaalu iseendas, kus tunned, kas vajad lisaenergiat või mitte. Kuulates oma keha, mitte hetkeemotsioone. See nõuab aega ja tööd iseendaga.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Fotod: Cdn.psychologytoday.com, Sciencenewsforstudents.org, Img.gazzettadiparma.it, Rackcdn.com, Socialjin.com, Amydix.com, Media.philly.com, Lifespa.com
