Ülekaalulisus ja rasvumus on sõnad, mida võib kohata peaaegu igas meediaväljaandes. Muljetavaldav hulk blogisid, ajakirju, raamatuid, filme jms on pühendatud just nendele teemadele. Olles pildil püsimiseks oma ärimudelit radikaalselt muutnud, on kaasa haaratud ka fitness- ja toidutööstus. Teema aktuaalsus on niivõrd trendikas, et need sõnad on viimaste aastatega muutunud pigem sisutühjadeks populistlikeks loosungiteks.
Me unustame selles virrvarris ära, et tegu on üha kasvava tõsise terviseprobleemiga, mis mõjutab kogu maailma peaaegu hoomamatus ulatuses. Võiks koguni öelda, et tegu on selle sajandi kõige suurema rahvatervishoiualase probleemiga, millele pole siiani veel adekvaatset lahendust leitud.
Selle aasta suve alguses avaldati The New England Journal of Medicine teadusajakirjas uuring, mis kestis 35 aastat ja hõlmas 195 riiki. Kokku analüüsiti 68,5 miljoni inimese andmed, mida omakorda võrreldi Globaalse haiguskoormuse uuringu andmetega (Global Burden of Disease). Uuring on süstemaatiline ja teaduslik püüe määrata peamiste haiguste, vigastuste ja riskitegurite suurusjärk ja kehamassiindeksi omavaheline seos.
Uuringu tulemused on jahmatavad. Üle maailma on 2,2 miljardit inimest, kes kannatavad terviseprobleemide all, mis on otseselt seotud ülekaalulisuse või rasvumisega. See on rohkem kui 30% kogu maailma populatsioonist, sisaldades ka 108 miljonit last ja 600 miljonit täiskasvanut, kelle kehamassiindeks on üle 30, olles seega ületanud rasvumuse kategooria künnise (≥30).
See ei ole enam lihtsalt üksikisiku või tervishoiu probleem vaid pandeemiliste mõõtmetega kriis, mõjutades kõike ja kõiki.
Statistika järgi sureb aastas umbes 4 miljonit inimest, mis on omistatud liigsele kehakaalule ning lõviosa (2,7 miljonit) sellest südame- ja veresoonkonna haiguste tõttu. Teadlasi teeb eriti murettekitavaks, et suremus on tõusuteel ning nende sõnul 40% neist on kehamassiindeksi järgi allpool rasvunute künnist. See tähendab, et ei pea olema ilmtingimata rasvunud, et olla osa sellest kurvast statistikast.
Dr. Christopher Murray, üks uuringu autoritest, hoiatab inimesi, et liigne kergekäelisus kaalutõusu puhul võib kalliks maksma minna kuna on kindlaks tehtud, et ülekaalulisusel on otsene seos selliste terviseprobleemidega nagu hüpertoonia, teise tüübi diabeet, südamehaigused, insult, hingamisprobleemid ja teatud tüüpi vähktõbi.
Uuringu tulemuste järgi on rasvumuse levimus alates 1980ndast rohkem kui 70 riigis kahekordistunud ning teistes riikides järjepidevalt tõusnud. Rasvumus on laste seas väiksem kui täiskasvanutel kuid selle tõus on olnud mitmes riigis kiirem kui täiskasvanute hulgas. Ühtlasi on naiste seas rasvumine levinum kui meestel, saavutades mõlemal sool kõrghetke hilisemas eas. Arvuliselt võttes on rasvunud lapsi kõige rohkem USAs ja täiskasvanuid Indias. Neid esikohti jagab nende riikidega arusaaadavatel põhjustel ka Hiina. Näites on kiirtoidu mekas USAs piltlikult öeldes üks kolmandik täiskasvanutest rasvunud.
Tõenäoliselt on muutused toidukeskonnas – ja süsteemides peamised mõjutegurid. Liigse kehakaalu järjepidevat tõusu rahvastikes võib seletada kaloririkaste toitude kättesaadavus ja taskukohasus ning nende intensiivne turustamine. Teadlased on viimase kümnendi jooksul rasvumisega võitlemiseks pakkunud välja hulga meetmeid. Sekkumised nagu näiteks ebatervislike toitude reklaami piiramine, koolilõunate kvaliteedi tõstmine, ebatervislike toitude maksustamine, tervislike toidutoodete subsideerimine ning toidutööstusele erinevate stiimulite pakkumine, et tõsta tervislike toodete tootmist ja pakkumist. Kahjuks ei ole viimase 33 aasta jooksul teatatud riiklikest edulugudest. Teadlased toonitavad, et riikidesiseste sekkumiste tõhustamiseks on vajalik globaalne sekkumine.
Uuringust selgus, et madalaim üleüldine suremuse risk kehamssiindeksi järgi on vahemikus 20-25. Erinevad uuringud on näidanud, et kehamassiindeks ei ole alati kõige täpsem meetod kuidas mõõta ning kategoriseerida kehakaalu ning sellest tulenevalt järeldada indiviidi võimalikke terviseriske kuid arvestades, et seda ei vaadelda peaaegu kunagi eraldiseisvana on see hetkel üks parimaid süsteeme.
Hoolimata riiklikest sekkumisprogrammidest on üksikindiviidil siiski võimalik enda tervise heaks palju ära teha. On leitud, et isegi väikese kaalu vähenemise tulemusena langevad kliiniliselt olulised südame- ja veresoonkonna haiguse riskitegurid, nagu kehamassiindeks, hüperkolesteroleemia ning hüpertensioon. On palju erinevaid tegureid, kuid kaheks peamiseks elustiilist tulenevaks kehakaalu mõjutavaks asjaoluks, mis peaksid alati käsikäes käima, loetakse füüsilist aktiivsust ning tervislikku toitumist.
Tunnustatud arstid ja teadlased kutsuvad füüsilist aktiivsust isegi „imeraviks“ kuna uuringutest on selgunud, et regulaarne kehaline aktiivsus võib vähendada eelpool mainitud haiguste riskitegureid vähemalt 30% ulatuses (loe ka Elu5 varasemast artiklist: Kuidas 15 minutit kõndi võib muuta kõike). Regulaarne kehaline tegevus intensiivsel koormusel tagab kehalise võimekuse juhul, kui füüsiline tegevus kestab vähemalt 75 minutit nädalas. Minimaalne liikumise maht on reibas kõnd vähemalt 150 minutit ning täiendavate tervise kasutegurite puhul 300 minutit nädalas. Kehalise aktiivsuse tõstmine ei tähenda vaid jõusaalide ja rühmatrennide külastamist. Kuigi neist on kahtlemata kasu, oleks vajalik üleüldiselt olla liikuvam. Jalutamine, lastega mängimine, tantsimine, puude lõhkumine, sõpradega pallimängude mängimine ja matkamine – iga kehaline tegevus on abiks!
Tervislik toitumine sõltub paljudest aspektidest ja hiljutised uuringud näitavad, et võib-olla mängivad selles peamist rolli hoopis meie geenid, kuid olenemata sellest peaks see olema ettevõetavatest eluviisi muutustest üks esmasemaid.
Toitumise tervislikumaks muutmisel ei tasuks liialt üle mõelda ja rakendada tuleks üldlevinud põhiteadmisi. Põhjamaa toitumissoovitused soovitavad hoida toitainete suhte selliselt, et igapäevane menüü koosneks 50% süsivesikutest, 20% valkudest ja 30% rasvadest. Süsivesikutest soovitatakse kiudaineterikkaid toitusid. Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumisteaduse Selts soovitavad süüa puuvilju ja marju päevas minimaalselt 200g ja köögivilju 300g. Piirata võiks kindlasti suhkrurikkaid karastusjooke. Valkudest soovitatakse piirata töödeldud ja punast liha. Küllastunud rasvu soovitatakse osaliselt asendada taimsetega nagu oliivi ja rapsiõlidega. Tehes teemat veidi lihtsamaks kujutage ette taldrikut, mille ühel poolel on köögiviljad ja salatid, veerandil vähetöödeldud valgud nagu linnuliha või kala ning ülejäänud veerandil vähetöödeldud süsivesikud nagu teraviljad, kartul ning midagi, mis sisaldab rasva nagu kreeka jogurt, avokaado, oliiviliõli salatil ja magustoiduks puuvili.
Rõhk on just teadlikul ja tasakaalustatud toitumisel. Kui sa tead umbkaudu palju mida võiks korraga süüa, siis on kerge sellest lähtuda. Tasub ka meeles pidada, et süüa tuleks tähelepanelikult aeglaselt, eelistada vähetöödelduid toitusid, piirata suhkrurikkaid jooke ning eelkõige valida vastavalt energiavajadusele sobiva suurusega portsjonid. Rohkem usaldusväärset teavet saad riiklikest veebilehtedest, mis on koostatud Tervise Arengu Instituudi poolt.
Elu5- Ragnar Vaiknemets
Peamine allikas: Science Daily
