Kui mõelda, kes on õde, siis tekib silme ette klassikalises stiilis valges kitlis ja valge peakattega kena naisterahvas, kes seisab arsti paremal käel ja on valmis süsti tegema.
Ajad on antud ametit muutnud ja samas ei ole ka. Süsti peab endiselt oskama teha, kuid enam ei ole õde vaid arsti käepikendus vaid võrdväärne koostööpartner ja õendusteaduses kõrghariduse omanik. Pealegi ei pruugi ta üldse enam naisterahvas olla.
Seoses sellega, et 2020 on Eesti tervishoiusektoris väljakuulutatud kui õe ja ämmaemandate aasta, vaatame esmalt õe kutset lähemalt.
Kes on õde
Õde on tervishoiutöötaja, kes on iseseisev spetsialist, tegeledes haige inimese tervise taastamisega, haiguste ennetamisega, haigete ja tervete inimeste, perede ning rahvastiku õpetamise ja nõustamisega.
Ta teeb inimese tervise nimel koostööd teiste tervishoiuprofessionaalidega. Tema põhitegevusvaldkonnaks on õendus, mis toetub õendusteadusele, aga ka meditsiin.
Kuidas saada õeks?
Õe kutset saab Eestis õppida alates 2001 aastast. Õpe kestab 3,5 aastat ja vastavat kõrgharidust saab omandada Tallinna Tervishoiu kõrgkoolis ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.
Õppe jooksul õpitakse paljusid erinevaid aineid alates inimese anatoomiast-füsioloogiast ning farmakoloogiast kuni erinevate õendusspetsiifiliste aineteni välja.
Pool õppe mahust on praktika. Samas ka peale kooli lõpetamist ei saa õde hakkama ilma enesetäiendamiseta ning sõltuvalt töövaldkonnast on vajalik ennast iga aasta kuni 60 akadeemilise tunni ulatuses koolitada.
Eriõeks saab õppida samades kõrgkoolides magistriõppes 1,5 aastat peale õe õppekava lõpetamist. Lisaks saab õppida Tartu Ülikoolis õendusteadust pedagoogika- ja juhtimise valdkonnas, kus õpe kestab 2 aastat.
Eestis on õendust võimalik klassifitseerida nelja alajaotusesse:
- Terviseõendus – peremeditsiin, kooliõendus, töötervishoid, koduõendus
- Vaimse tervise õendus – vaimne tervis ja psühhiaatria
- Intensiivõendus – erakorraline meditsiin, kiirabi ja intensiivravi
- Kliiniline õendus – kõik teised meditsiini valdkonnad
Selleks, et omandada ka vastav spetsialisti kutse on vaja läbida magistriõpe. Lisaks spetsialiseerumisele on võimalik põhiõppe läbinud õel jätkata õpinguid ka teiste alade magistratuuris ning hilisemalt ka doktoriõppes.
Mida õde täpsemalt teeb?
Lähtuvalt kutsestandardist on õenduse põhifunktsioonid:
- õendusabi osutamine inimese tervise säilitamise ja edendamise, haiguste vältimise, tervise ja töövõime taastamise ning valu ja pinge leevendamise eesmärgil;
- õendusabi juhtimine ja korraldamine;
- pedagoogiline töö patsiendi, perekonna ja elanike gruppide õpetamise ja tervishoiumeeskonna liikmete koolitamise eesmärgil;
- õendusala arendamine, õendusteaduse integreerimine õenduspraktikasse.
Klassikalises mõistes tegeleb õde peamiselt õendusabi osutamisega, mille eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi.
Õendusabi osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele nii statsionaarselt (haiglas või hooldusasutuses), kui ka ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi).
Statsionaarne õendusabi
Ehk õendusabi osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Patsient võib sellist abi vajada pärast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks.
Koduõendus
On mõeldud patsiendile, kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist, kuid kes siiski vajab asjatundlikku meditsiiniabi. Seda võib vajada piiratud liikumisvõimega inimene, kes ei suuda ise arsti juurde minna. Koduõde on seega ka oluline ühenduslüli perearsti või raviarsti ning abivajaja vahel.
Õendusabi hooldekodus
Õe juhtimisel jälgitakse hooldekodu elanike tervist pidevalt ning leitakse koostöös arstiga tervisemurele vajalik lahendus. Õde hindab hooldekodu elanike tervise seisundit, näiteks mõõdab kehatemperatuuri, vererõhku, teeb uriini– ja vereanalüüse ning muid vajalike õendustoiminguid.
Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani. Arsti loal võib õde teha patsiendile raviprotseduure nagu näiteks valuravi, samuti anda ravimeid või eemaldada haavaõmbluseid.
Õde tegeleb ka nõustamise ja haiguste ennetamisega. Näiteks jälgib õde hooldekodu elanike meeleoluhäirete ja dementsuse tunnuseid.
Kus õed töötavad?
Õed töötavad nii esmatasandis kui ka statsionaaris.
- Esmatasandisse kuuluvad pereõendus, kooliõendus, töötervishoid, koduõendus, hambaraviõed ja kiirabi.
- Statsionaarses õendusabis osutatakse iseseisvat õendusabiteenust õendushaiglates, tehakse tööd erinevates erialaspetsiifilistes osakondades ning lisaks on haiglate juures ka eriõdede vastuvõtud.
- Lisaks loob õenduse eriala omandamine eelduse sidumaks ennast kiirabi ja militaarõendusega, samuti on õe haridusega spetsialiste vaja ametiasutustes, et korraldada ja arendada õendusteadust.
- Õed töötavad spetsialistidena ka erinevatel juhtimistasanditel nagu osakonna, kliinikumi või koguni terve haigla õendusjuhina.
- Samuti on õed tänapäeval üha rohkem iseseisvad, kus neile on ka juriidiliselt võimalus ise otsustada. Näiteks kiirabi brigaadijuht hindab ise patsiedi terviseseisundit, paneb talle esmase diagnoosi ja otsustab, kas ravida kohapeal või hospitaliseerida.
- Õe haridusega võib töötada õppejõuna ülikoolis ning liikuda edasi ka teadurite maailma.
- Mitmed õed töötavad ka avalikus sektoris vastava eriala spetsialistide ja nõunikena, panustades kokkuvõttes poliitikakujundamisse ja aidates lahendada riigile olulisi probleeme.
Õdede hulk ja palk Eestis
Eestis töötab Tervise Arengu Instituudi andmetel pisut üle 8300 õe, mis on 6,3 õde 1000 elaniku kohta. Eesti Rahvatervise Arengukavas on seatud eesmärgiks Eestis 9 õde 1000 elaniku kohta. Selleks on vaja tervishoiusüsteemi juurde umbes 4000 õde. Täna on tervishoiusüsteemis umbes 500 vaba õe ametikohta. Õendustöötajaid on tervishoiutöötajatest kõige suurem osa, moodustades Eestis ligikaudu 40% kõigist valdkonna töötajatest. Samas on ligi 38% kõigist töötavatest õdedest enam kui 50-aastased.
Õdede brutopalk on alates alates 01.04.2020 8,00 eurot tunnis, mis teeb 168 töötunni juures 1344 eurot. Võrdluseks, et Eesti keskmine brutopalk oli 2019 III kvartalis 1397 eurot.
Ära tuleks märkida, et tervishoiusektor hoiab kokku ja selle tulemusena on viimastel aastatel sõlmitud kollektiivkokkuleppeid, kus sätestatakse igaaastased palgatõusud.
Numbritest lähtudes on selge, et Eestis on õdede puudus, mis omakorda tekitab õdede töös ülekoormuse. Maakeeli tähendab see, et 1 õde teeb pidevalt 2 õe töömahu ühe õe palga eest. Lisaks on õendusõppe lahutamatu osa praktika ning praktika juhendamine tuleb planeerida õe niigi tihedasse tööaega, sageli ilma lisatasuta. Kokkuvõttes tähendab see antud asjaolusid arvesse võttes, et tööst puudust ei tule ning sellest lähtuvalt on aus leib alati laual.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Allikad:
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – õde
Tartu Tervishoiu Kõrgkool – õde
Sinu Õde – Kes on õde?
Eesti Haigekassa – õendusabi
Kutseliit – kollektiivleping
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com
