Kodu on püha. See on koht kuhu peale väsitavat tööpäeva tulla ning kus end mugavalt ja turvaliselt tunda. Enamus meist ei mõtlegi, et kodus võiks leiduda tegureid, mis meie tervist negatiivselt mõjutada võivad.
Kahjuks on aga reaalsus selline, et päris kaitstud ei ole me kuskil.
Meid on alati ümbritsemas mingi faktor, mille mõju ei ole tervist soodustav. Arusaadavalt ei ole see põhjus oma elu elamata jätta, aga siiski tuleks osata märgata ja arvesse võtta eriti just neid ohte, mis eksisteerivad meiega kõrvuti ja on sageli nö otse meie jalge all.
Bioloogilised ohutegurid
Majavamm
Majavamm – on kurikuulus seeneline ja erineb teistest kodus leiduvatest seenelistest oluliselt. Harilik majavamm on enamlevinumaid majaseeni, mis tekitab läbi pruunmädaniku puitkonstruktsioonidele suuri kahjustusi. Seda iseloomustavad valge, kollase või violetse värviga seeneniidistikud ja jämedad hallikad või pruunikad seeneväädid.
Üldiselt vajab vamm niiskust, soodsat temperatuuri ja puitu, seega areneb majavamm kiirelt seal, kus on liialt umbne ja niiske. Kohad nagu keldrid, põranda alused, vahelaed ja pesuruumide põrandad on kõik tema suurimad lemmikud. Kuna meie looduses majavammi eoseid otseselt ei leidu, siis kantakse neid tavaliselt ühest majapidamisest teise inimeste abil.
Probleemne ei ole vamm mitte ainult meie majanduslikule seisule vaid ka tervisele. On teada, et majavamm koormab pikaaegses kokkupuutes meie immuunsüsteemi ning kutsub esile sümptomeid nagu jõuetus, peavalu, allergilisi reaktsioone ja hingamisprobleeme.
Probleemi eemaldamiseks tuleks võtta ühendust spetsialistidega. Nemad oskavad tuvastada millise seenelisega tegu on ning selle põhjal otsustada, kui kiire ja ulatuslik ettevõtmine tolle eemaldamine olema saaks.
Hallitus
Hallitus nagu ka majavamm on seeneline. See on tegelikult suur kategooria ja hõlmab endas väga erinevaid liike. Hallitus on normaalne orgaanilise materjali lagunemise protsess, mida leidub eelkõige vabas looduses. Kuid tänu meile endile või ventilatsiooni kaudu, kandub see meie kodudesse ja hakkab seal soodsatel tingimustel arenema. Soodsateks tingimusteks peetakse seda, kui ruumiõhu temperatuur on üle 20 kraadi ja niiskus üle 60%. Hallitus rikub siseviimistlust ja tekitab ebameeldivat kopituslõhna, kuid soodustab ka erinevate tervisehäirete esinemist.
Peamiselt võib hallitus esile kutsuda ülemiste hingamisteede probleeme, silma- ja nahaärritusi ning soodustada üleüldiste allergiliste ja reumaatiliste haiguste arengut. Avastades hallitusseente kogumiku enda kodust tuleks ühendust võtta vastava ala spetsialistidega, kes tõrjet teevad. Siiski on enne seda tingimata vajalik eemaldada probleemi algpõhjused, milleks võib tõenäoliselt olla halvast ventilatsioonist tulenev ruumiõhu liigniiskus.
Ruumi sisekliima
Inimesed veedavad suure osa oma ajast siseruumides. Halva sisekliima tõttu tekivad tervisehäired tavaliselt pikaaegsel ja kestval kontaktil ning väljenduvad esmalt ebameeldivustundena. Ruumis olev õhk, temperatuur, niiskustase, valgustus, õhuvahetuse kiirus jms võivad kõik mõjutada enesetunnet ja tervist.
Ruumiõhu kvaliteet on sisekliima üks peamisi mõjutegureid. Vanas paneelmajas, millel on nõrk ventilatsioon, võib niiskustase olla märkimisväärselt kõrge. Kui nüüd lisada sinna juurde ka tavapärane toatemperatuur (19-21 C), siis ei pea kaua ootama, et tekiks hallituse, tolmulestade jms allergeenide kiire levik.
Seepärast ei ole ka soovitatav toas regulaarselt suurtes kogustes pesu kuivatada. Niiskustase on oluline just seetõttu, et sellega on tugevalt seotud inimkeha termoregulatsioon. See tähendab, et kui toas olev niiskus on liialt kõrge (nt 70%), siis inimene võib kogeda jahedustunnet, kuigi sama temperatuuri ja madalama niiskustasemega seda ei tunneks.
Oluliselt mõjutab niiskustase ka siseviimistluse kestvust ning selle kiire hävimine tekitab juba omakorda stressi ja üldist meelehärmi. Vanade paneelmajade näitel saab välja tuua soovi parandada soojustust vahetades vanad aknad uute vastu. Nende tihendus on hoopis parem ja tuba püsib tõepoolest soojem. See aga loob olukorra, kus õhuvahetus koosluses halva ventilatsiooniga, aeglustub veelgi. Sellist ja teistegi tegurite kooslust, mis mõjutavad tervist negatiivselt kutsutakse „haige hoone sündroomiks“, kus inimene ei tunne end hästi ning tekkida võivad erinevad terviseprobleemid nagu peavalu, üleliigne väsimus, allergia, astma ja teised respiratoorsed haigused.
Keemilised ohutegurid
Sõna kemikaalid on pälvinud ühiskonnas halva maine võrdudes koheselt negatiivsega. Siiski on need inimtegevuse lahutamatud osad, milledel on rohkem positiivseid tegureid. Tervisele negatiivsed mõjud avalduvad ainult vale kasutamise korral.
Keemilised ained võivad sattuda meie kodudesse nii välis- kuid peamiselt siiski sisekeskkonnast. Näiteks paljudel mööblitel ja ehitusmaterjalidel on kasutatud polümeerseid ja sünteetilisi ühendeid, mis eralduvad gaasidena ruumiõhku ning on pikaaegsel kokkupuutel toksilise toimega.
Teine hea näide on veetorustik, mis võib vanemal majal olla väga halvas seisus. Linnade veevärk on suures osas uuendatud ja veekvaliteedil hoitakse silma teraselt peal, kuid majade endi torustik, mis on puhastamata ja ummistunud võib tuua endaga sellest hoolimata probleeme, mis mõjutavad ka meie üldist heaolu.
Samas võib ka uues elamus langeda veekvaliteet nt boilerite tõttu. Kui torustike ja filtrite paigaldamisel oldi ebasanitaarne või kui vesi ei vahetu iga teatud aja tagant piisavalt kiirelt, tekib boileri sisepinnale bakterioloogiline saastekiht ning vesi sisuliselt roiskub ja hakkab eritama tuntud mädamunalõhna.
Isetegevus nagu nt tubakasuits toas, on tavaliselt üks peamine põhjus tervise halvenemiseks. Paljud arvavad ka, et üheks süüdlaseks on veekaredus ning püüavad joogivett läbi erinevate viiside pehmendada (näiteks deioniseerimine). Sellist tegevust peaks aga vältima, sest pehmendatud vesi tõmbab torustikeseintelt lahti kõik, mis sinna on kogunenud. Samuti on ka teada, et pehmendatud vesi võib põhjustada terviserikkeid ning seda eriti just südameveresoonkonnas.
Kodukeemia nagu puhastus- ja pesuvahendid jms on küll üsna reguleeritud valdkond, kuid endiselt on liigne ja vale hoiustus– või kasutusviis nagu nt kööginõude puhastusvahendi kontsentratsioonide ebaõige lahjendamine või pesupulbri liigne kogus, ohud meie tervisele. Järgida tuleks toodete kasutusjuhendit ja märgistusi ning valida kangele kodukeemiale alternatiivseid vahendeid.
Psühholoogilised ohutegurid
Sageli unustame ära kuidas meie kodukeskkond mõjutab ka meie vaimset tervist. Meie meeleolu olulisteks mõjuteguriteks on kõik eelnevad faktorid. Nende teekond võib olla nii otsene (näiteks kui kodu üldine seisukord on mannetu, siis mõjub see frustreerivalt), kui ka kaudne (ruumiõhu halb kvaliteet mõjutab tervist, mis omakorda põhjustab tujulanguse).
Inimsuhted on ja jäävad meie peamisteks mõjutajateks kui rääkida psühholoogilisest heaolust. Suhted kodustega ja ka naabritega on sagedad põhjused, mis võivad põhjustada ebameeldivustunnet. Samas ka veidi teisesed aspektid nagu ruumide ülekoormatus ning nendes ruumides viibivate inimeste igapäevane tegevus. Kui ollakse ninapidi pidevalt koos ja teiste privaatsuse ja heaoluga piisavalt ei arvestata – on tülid kergelt tekkima. Ka meelelahutus võib olla murekohaks. Elame ikkagi 21saj ning kui su kodus pole internetti, telekat vms, siis võib inimene tunda ennast mõneti isoleerituna.
Lõpetuseks
Antud artikkel annab aimu ainult jäämäe tipust ning juhib tähelepanu vaid peamistele probleemidele. Võimalikke ohte on tegelikult mitmeid teisigi nagu näiteks kodu konstruktsioonilised tegurid ja elektrijuhtmestiku halb seisukord, mille tõttu võib korteris täiesti vabalt spontaanne põleng tekkida.
Küsimus ei ole lihtsalt ohtude teadvustamises vaid pigem selles, kas me saame antud probleemi kuidagi eemaldada või vähemalt leevendada. Paljud neist on lahendatavad lihtsate abimeetmetega või elustiili muutustega. Järgnevas artiklis vaatleme, millised ohutegurid luusivad ringi meie koduümbruskonnas.
Elu5- Ragnar Vaiknemets
Fotod: Pixabay.com, Pexels.com
