Valgus koosneb eri pikkusega lainetest. Inimene suudab tajuda valgust 360-720nm (nanomeetri) ulatuses, mis jääb ultravioletse ja infrapunase valgusspektri vahele. Nähtavas valgusvahemikus on lühikesed (sinine), keskmised (roheline) ja pikad (punane) lained.
Lühikene ehk sinine valgus (edaspidi SV) algab 380nm ja lõppeb umbes 500nm juures ning omab kõrget footonenergiat.
SV eksisteerib looduslikul kujul päikesevalguse näol, kuid ka tehislikul kujul esinedes viimasel ajal ühe suuremates kogustes. Seda seoses madala energiatarbivuse omadusega. Sinist valgust edastavad kõik LED tehnoloogial baseeruvad seadeldised, seega suur osa televiisoritest, arvutitest, nutitelefonitest jpms.
Sinine valgus – miks see oluline on?
Nähtav valgus mõjutab otseselt meie nägemisvõimet. Valguse varjatud mõju mängib aga olulist rolli meie bioloogilise kella ehk tsirkaadia rütmis.
Sealhulgas melatoniini regulatsioonis, kognitiivses võimekuses, mälu ja keha termoregulatsioonis.
Silmade võrkkestades olevad sinist valgust vastu võtvad retseptorid edastavad info ajuga ühenduses olevale käbikehale, mis reguleerib melatoniini tootmist. Melatoniini toodetakse öösel, aidates meil magama jääda.
Samas mõjutab SV ka aju muid osi nagu nt aju limbilist süsteemi, striaatumit ja ajutüve.
Inimese vananemisega kaasneb paratamatu tervise halvenemine ning sh ka silmade võimekus. Aja möödudes ei suuda silmad sinist valgust enam varasemal tasemel vastu võtta ning selle tõttu võib eakate tsirkaadia rütm negatiivselt mõjutatud olla.
Lähtudes eelnevast mõjutab valguse „sinine“ osa meie erinevaid füsioloogilisi süsteeme, kuid peamiselt tsirkaadia rütmi ning seega ka und ja selle kvaliteeti.
Sinine valgus – blokeerijad?
Tulenedes nendest mõjudest omistatakse sinisele valgusele pigem negatiivseid tervisetulemeid ning seda suurelt just seetõttu, et saame SV-d väidetavalt läbi tehnoloogiliste seadeldiste liiga tihti ja liiga suurtes kogustes.
Inimesed on leidlikud ning peatselt peale algupäraste seoste avastamist hakati tootma erinevaid sinist valgust blokeerivaid tooteid.
Levinumad lahendused on nt SV-d blokeerivad prilliklaasid ja äpid, mis reguleerivad telefonide ja arvutite ekraanidel sinise valguse osakaalu vastavalt sinu asukoha järgi (lähtudes ööpäeva valgusmuutustest).
Lahendusi otsivad ka LED elektripirnide suurtootjad. Eestis pakutakse nägemisprillide klaaside tegemisel lisaraha eest võimalust integreerida need SV-d blokeerivate omadustega.
Ainuüksi e-poes Amazonis leidub üle 7000 sinise valguse blokeerijat.
Sinine valgus – teaduslik lähenemine
Kiirest teadusuuringute ülevaatest selgub, et SV-d blokeerivate prillide mõjust on tehtud 793 uuringut, millest vaid 19 on kliinilised kontrolluuringud.
Võrdluse eesmärgil leidub päikesekreeme hõlmavaid publikatsioone 6796, millest 439 on kliinilised kontrolluuringud. Päikesekreemide tõhusus blokeerida päikesekiiri ja kasulikkus vähendada nahavähi riski on selge, kuid selleks, et seda kindlalt väita, on kulunud palju ressursse.
Vaadates neist uuringutest olulisemaid on 2017. aastal avaldatud süstemaatiline ülevaade (üks kõrgemaid uuringuvorme), mis hõlmas vaid juhuslikustatud kontrolluuringuid (randomized control trial). Uuring hõlmas vaid kahte kriteeriumitele vastavat uuringut, sest sel hetkel ei leidunud rohkem kõrge kvaliteediga kontrolluuringuid.
Tulemuseks saadi, et puudub kvaliteetne tõendusmaterjal, et SV-d blokeerivad klaasid aitavad leevendada või parandada silmanägemist, unekvaliteeti, silmade väsimust või panustada silmade üleüldisesse tervisesse. Vahetult peale antud süstemaatilise ülevaate ilmumist, avaldati uus nendesse kriteeriumitesse mahtuv uuring.
Leiti, et kui blokeerida SV-d 2h enne magama minemist paraneb insomniaga (krooniline unetus) patsientidel magama jäämine, une kvaliteet ja pikkus.
Mõnevõrra madalama kvaliteediga uuring uuris SV blokeerimise mõju öiste vahetustega töötajatel ja leidis, et klaaside kasutajatel oli samuti tõhusam magama jäämine ja vähem häiritud uni.
Vaadates teemat teise nurga alt, siis samuti madalama kvaliteediga uuring tõi esile tulemuse, et kui uuringus osalejate silmi valgustada peale lõunasööki sinise valgusega, siis on nad rohkem ärkvel kui need, kellele lasti mingit teist värvi valgust.
Huvitav uuring tehti ka Kanada põhjaosas, kus uuriti polaaröö mõjude all olevaid inimesi ja nende eksponeeritust sinisele valgusele.
Need, keda mõjutati tehisliku SV-ga kellaajaliselt päevasel ajal (polaarööl ei ole päikesevalgust, mille järgi orienteeruda), magasid kokkuvõttes paremini kui need, keda ei mõjutatud.
Mitmed eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et LED televiisorite ja e-lugerite kasutamine vahetult enne magama minemist suurendab magama jäämiseks kuluvat aega ja vähendab unekvaliteeti.
Mitmed eksperimentaalsed uuringud on leidnud, et melatoniini tase püsib normaalsena kui kasutada SV blokeerivaid prille.
Lähtudes eelnevast võiks järeldada, et kasutegur on ilmne, kuid heterogeensed (ei ole ühtsed) tulemused ja uuringute metoodilised lähenemised annavad mõista, et info ei ole kõrge kvaliteediga ning sellest lõplikke järeldusi teha on rohkem kui ennatlik.
Sellegipoolest on teada, et SV alandab melatoniini tootlikkust ning eksponeeritus vahetult enne magama minemist häirib und ja unekvaliteeti.
Sinine valgus – seosed negatiivsete tervisetulemitega?
Seoses kasvava sinise valguse eksponeeritusega on tuntud muret, et kas see tõstab vähki haigestumise riski. 2016.aastal ilmunud meta-analüüs uuris neonataalsete imikute peal kasutatud SV teraapia ja vähi vahelisi seoseid.
Seost nende kahe teguri vahel ei leitud. Teadlased on spekuleerinud, et melatoniini tootlikkuse pidev häirumine võib pikas perspektiivis tõsta vähiriski, kuid samas tõdeti, et SV blokeerijad ei ole tõenäoliselt efektiivsed vastumeetmed.
Südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi jms levinud mittenakkushaiguste võimalikud seosed SV-ga on samuti kõneainet pakkunud, kuid teaduslik pool on kasin ning väheütlev. Seega saab öelda, et tõestatud seoseid ei ole.
Võiks ju arvata, silmade üldises tervises nagu katarakti riski vähendamisel mängib SV olulist rolli, kuid inimuuringuid sisuliselt ei ole või on need halva kvaliteediga.
Hiirte ja in vitro (katseklaasi) eksperimentides on leitud, et põletikunäidud tõusevad koos SV hulgaga, kuid nende tulemuste põhjal ei saa inimesele midagi üle kanda.
On väidetud, et SV tõstab kortisooli taset ning seega ka stressi taset. Teoreetiliselt võib see nii ka olla. SV aktiveerib ajus erinevaid osi, mis lõpuks jõuavad jadana piirkonda, mis toodab kortisooli. Samas on leitud, et kaladel esineb kortisooli kõrge SV puhul vähem.
Üks juhuslikustatud topeltpime platseebo kontrolluuring (kõrgeim tase) laskis osalejatel mõned tunnid enne magama minekut nutitelefonil mänge mängida.
Ühe grupi telefonid olid tavalise LED ja teine SV-d maha suruva ekraaniga. Enne ja pärast katset mõõdeti melatoniini, kortisooli ja kehatemperatuuri.
Leiti, et tavalise LED ekraaniga (kõrgem SV kiirgus) osalejatel pikenes magama jäämise aeg, alanes melatoniini tase ning nende kehatemperatuur ja kortisooli tase olid kõrgemad kui teistel gruppidel. Leid ei olnud statistiliselt oluline ehk teisisõnu oli leid mitteoluline.
Samas on leitud hea kvaliteediga uuringus, et bipolaarse diagnoosiga patsientidel väheneb SV blokeerivate prillide kandmisel maaniate raskus ja kestvus.
On leitud, et vananemisega väheneb võime omastada SV-d, mille tagajärjel võib väheneda nägemisteravus ja ärkvel olek. On teada, et SV mõjub pigem ergutavalt ning seega ei oleks eakatel eriti kasulik SV-d blokeerida.
Sinine valgus – Kokkuvõte
Teadlased on sisuliselt ühel meelel, et SV mõjub meie organismile pigem ergutavalt ning selle liigne kiirgus vahetult enne magama minekut pigem häirib tsirkaadia rütmi ehk kokkuvõttes und ja selle kvaliteeti. Ei ole leitud tõenduspärast infot, et SV põhjustaks mingeid negatiivseid tervisetulemeid nagu eelpool käsitletud.
Sinist valgust blokeerivad prillid ja seadmed täidavad küll oma funktsiooni, kuid oluline on küsida eneselt, et miks seda üldse teha?
Esmalt on keha reaktsioon valgusele äärmiselt keerukas ning puudub adekvaatne info, millest lähtuda. Samas on teada, et SV esineb looduslikul kujul päikesevalguses, mida saame või peaksime saama päeval. Suur osa meist töötavad siseruumides ja ei pruugi päikesevalgust piisavas mahus näha.
Kui nüüd veel omakorda blokeerida SV-d arvutiekraanidelt ja nutitelefonitelt, siis võib tekkida olukord, kus pigem vaevleme selle puuduses. Samas on tõsi, et hilisel ajal see pigem häirib meie elurütmi.Sellest tulenevalt on hea teada, et arvutitele saab alla laadida äppe nagu f.lux, mis reguleerivad vastavalt sinu asukohale arvutiekraanivalgust, võttes just SV-d värvidest vähemaks. See on juba kõikides uutemates seadmetes sees.
Igal juhul tasub end vähemalt tund enne magama heitmist uneks ette valmistada ja harrastada korralikku unehügieeni.
Toetudes teadusele, ei usu ma vajadusse blokeerida SV-d ka siis, kui tegeled palju LED tehnoloogiaga. Sellest võib mingi kasu ilmneda inimestele, kes töötavad öistes vahetustes ning koju tulles saavad blokeerida SV-d, et esile kutsuda hilinenud melatoniini tootlikkus, parandades sedasi une kvaliteeti.
Rääkides valguskiirgustest, siis soovitan raha investeerida hoopis päikeseprillidesse ja –kreemidesse. Olulisem on end kaitsta UVA ja UVB päikesekiirte eest, mis on liigses koguses kahjulik meie silmadele ja nahale.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
