Pikk talv on seljataga ning ilusad suveilmad juba ammu käes. Äärmiselt meeldiv ja turgutav aeg, mis laeb pikast pimedusperioodist tühjaks läinud patareid uuesti täis ning annab jõudu ja jaksu minna suvele vastu taasleitud seiklushimuga.
Samas on alati mingi pisike aga – nimelt need häirivad putukad ja tundub, et neid on iga aasta üha rohkem!
Inimaju on huvitav organ. Me selekteerime infot selliselt, et meelde jääb tavaliselt just meeldivam osa. Seda võib täheldada nt kaaslasest tüliga lahku minnes. Kus esmalt on vihaemotsioonid laes ja üksteisele vannutakse igavest sõjajalga, mõne aja pärast aga unustatakse tumedad perioodid ning meenuvad enamjaolt just toredad seigad.
Samamoodi avastame iga kevad, et peale päikese tulevad välja ka putukad. Meie kandis tundub, et lausa hordidena. Näiteks võib tuua soomlaste huvitava võistlusmängu, kus võidab see, kes lööb 15 minuti vältel oma nahal kõige rohkem sääski surnuks.
Rekordi omanik on hetkel üks rootslane 135 sääsega, mille raames teda hammustati ligi 200 korda.
Paljude jaoks pole mingi probleem sattuda sääse või mõne muu putuka saagiks ning enamjaolt ei teki sellest ka märkimisväärseid tervisemuresid. Kuid alati on grupp inimesi, kes ei ole nii õnnelikud ja kelledel võivad tekkida tõsised tervisehäired.
Meid kimbutavad erinevad putukad
Meie kodumaa looduses võimutsevad mitmesugused erinevad putukad. Levinumad, kes meid kimbutada suudavad on sääsed, kihulased, parmud, mesilased ja herilased, puugid, kirbud ja lutikad. Neist kõik peale mesilaste ja herilaste on vereimejad. See tähendab, et nad hammustavad meid selleks, et saada toitu.
Eriti tülikad neist on sääsed, keda eelnevalt mainides leidub meie regioonis vägagi olulisel määral. Samas on see pahalane ka üks kõige väiksema mõjuteguriga ehk tema hammustus siin kandis ei mõjuta meie tervist eriliselt. Seda infot ei tohiks kindlasti üle kanda tervele maailmale, sest sääsklane on vaieldamatult üks suurimaid mõrvareid. 
Sääskede tagajärjel sureb maailmas iga-aastaselt rohkem kui miljon inimest, kuid üleüldine haiguskoormus on oluliselt suurem. Sääsed on tuntud vektorid ehk siirutajad ja toovad kaasa kurikuulsaid haigusi nagu malaaria, zika viirus ja kollapalavik. Siirutaja kannab endas nakkushaigust, mis iseenesest tähendab haigustekitajat ehk mingit patogeenset mikroorganismi. Selleks võib olla bakter, viirus, algloom, parasiitseen, ussnugiline jms.
Nakkushaigus ise on vastuvõtliku organismi ning patogeeni omavahelise protsessi tulem ning selle haiguse kulg sõltub mitmetest teguritest nagu haigustekitajate hulgast, virulentsusest, inimese demograafilistest näitudest, kuid eriti inimese tervisest ja immuunsuse seisukorrast. Kes enne ei osanud hinnata oma elukohta, siis nüüd ehk vaatab seda teise nurga alt.
Kuidas ennetada ja leevendada putukahammustust
Sääse jms lendlevate putukahammustuse ennetusmeetmed on vanamoeliselt lihtsad. Kuid miks parandada midagi, mis ei ole katki? Kanna pikkade käistega ja püksisäärtega riietust ja kasuta akendel sääsevõrke.
Ära lase koduaias lahtisel veel koguneda nt vanades rehvides vms õõnesesemetes, sest sääsed vajavad paljunemiseks niisket keskkonda.
Soovitatav on kasutada ka tõhusaid sääsetõrjevahendeid. Siinkohal maksab tähele panna, mis on sobilik riietele ning mis nahale. Selles võib olla oluline erinevus, sest mõned tooted võivad nahal lausa ärritust põhjustada. Ilmselgelt tuleks vältida toote silma või suhu sattumist ning kui see peakski kogemata juhtuma, siis on vaja see rohke voolava veega koheselt välja loputada.
Kui elad eriti sääserohkes piirkonnas nagu nt järve või tiigi kõrval, siis ei ole halb mõte kasutada voodi kohal putukavõrku, mis hoiab pahalased sind öösel ründamast. Kui need ennetusmeetmed ei aidanud ning veri ikkagi rööviti, siis peab tihtilugu tegelema kerge nahaärritusega ning hammustuse koht võib mõnda aega tugevalt sügeleda.
Selle vastu soovitan kasutada külmakompressi, mis alandab veidi paistetust ning vaigistab sügelust.
Hästi aitavad ka mitmed nahaärritust leevendavad kreemid ja geelid. Kui tekib paikne ja kergem allergiline lööve, mis võib sagedasem olla just väikelastel, võib manustada antihistamiinikumi nagu nt Zyrtec või Loratidin. See aitab edukalt ka sügelust leevendada, mis on oluline, sest liigsel sügamisel võib tekkida põletikuliseks muutuv haavand.
Mesilaste ja herilastega on lugu veidi teine. Ennetusmeetmed on suurelt samad ehk piirata tuleks ligipääsu nii endale kui ka majapidamisele. Kui peaks juhtuma, et saate siiski hoolimata kõigest nõelata, siis seda kindlasti nö eksikombel. Mesilased ja herilased ei käi inimesi süstemaatiliselt jahtimas ning nad ei kanna endaga kaasas ohtlikke haigusi. Küll aga oleneb, kelle poolt sa nõelata saad. Mesilane sureb peale nõelamist, seega sutsab ta vaid korra, kuid herilane võib seda teha korduvalt.
Meenub seik enda elust, kus mootorrattaga sõites lendas herilane käisest sisse ning sain randmest terve tee üles õlani korduvalt nõelata.
Tundsin klassikalisi sümptomeid – tugevat lokaalset valu ja paistetust ning ülemäära suurt nahatundlikkust. Raskematel juhtudel võib tekkida ka kerge peavalu ja palavik, kuid need kõik on mööduvad nähtused. Üldiselt aitab tursete leevenduseks külmakompress ning valu vaigistamiseks tuleks võtta nt paratsemooli või ibuprofeeni vastavalt ravimi infolehe juhistele.
Anafülaktiline šokk
Nõelamise tagajärjel võib tekkida ka raskem tervisehäire – anafülaktiline šokk. Tegu on eluohtliku allergilise reaktsiooniga mitme organsüsteemi poolt, kus on hõlmatud nahk, hingamisteed, seedetrakt ja kardiovaskulaarsüsteem. Haigusnähud on väga kiirelt ja äkki tekkivad ning väljenduvad tugeva naha- ja limaskestade ärrituse ja punetuse ning tursega. Raskematel juhtudel tekivad hingamisraskused, iiveldus ja kõhukrambid.
Esineda võib ka südamerütmi olulist kiirenemist, mis hiljem langeb alla normi piiret. Tekib kiirelt langev vererõhk ning inimene võib kaotada teadvuse, mis lõpuks ravimata jätmisel võib pälvida surmaga. Sellist tugevat allergilist reaktsiooni kogeb inimene maailmas elu jooksul 1/300 kohta. Seega ei ole see mitte väga harv juhus, kus keegi vajab abi taolise olukorraga toime tulemisel.
Enamus anafülaktilistest juhtudes tekib toiduallergiate tagajärjel, kuid märkismiväärne osa (kuni 25%) on põhjustatud ka putukahammustustest. Keegi ei tea kunagi ette, kas meil endil võib selline reaktsioon tekkida. Kui sul pole täiskasvanuikka jõudes seda juhtunud, siis tõenäosus on nüüdseks juba küllaltki väike, kuid mitte olematu.
Tavaliselt avastatakse oht juba üsna noorena ning üldjuhul kannavad sellised inimesed endaga kaasas ka spetsiaalset automaatsüstalt. See sisaldab vajalikus koguses adrenaliini, mis haigusnähtusid leevendab. Kui nimetatud olukord peaks esmakordselt juhtuma, siis parim ravi on kütus. Mis tähendab, et tuleb kiirelt haiglasse saada, kus on ressursid taolise situatsiooniga toime tulemiseks. Teine variant on kutsuda koheselt kiirabi.
Säilitada tuleks rahu, võimaldada ligipääs värskele õhule, võtta seljast piiravad riided ning anda kannatanule istuv asend. Kui ta ei suuda istuvana olla, siis tõsta lamavas asendis jalad üles. Teadvuse kaotamisel anda talle püsiv külili asend ning tagada vabad hingamisteed (lükata kergelt pea kuklasse).
Kui kannatanul on automaatsüstal olemas, kuid ta ei ole võimeline seda ise manustama, siis tavaliselt on neil kaasas lihtne piltidega manuaal.
Samas töötavad enamus selliselt, et kork tuleb maha võtta ning suruda see tugevalt reie ülemise osa välisküljele. Kuulda peaks olema kerget plõksu ning süstalt tuleks hoida paigal vähemalt 10 sekundit, et ravim saaks lihasesse eralduda. Parem oleks süstida paljale nahale, kuid nõel läheb edukalt läbi ka tavalise püksiriide. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et süstimise kohas ei oleks muid esemeid (nt telefon taskus). Efekt peaks saabuma üsna koheselt ehk inimesel peaks hakkama silmnähtavalt parem. Olukorda tuleks sellegipoolest jälgida ning võimalusel konsulteerida häirekeskusega.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
