Rahutute jalgade sündroom edaspidi RLS (restless leg syndrome) on neuroloogiline sensomotoorne häire, mis väljendub puhkeseisundil ebameeldivalt tungiva vajadusena liigutada jalgu.
Peamine mure on seotud just puhkehetkedega nagu nt magades, mille tõttu on uni katkendlik ja ebakvaliteetne.
Tegu ongi peale uneapnoa ja insomnia peamise und häiriva põhjusega, mille tagajärjel toimub oluline elukvaliteedi langus.
Rahutute jalgade sündroom: levimus ja põhjused
RLS-i levimus maailmas on 4-15%. Kõrgem osakaal on läänelikes riikides, mille rahvastikus esineb rohkem etniliselt kaukaasia päritolu inimesi. Aasia maades nagu Jaapanis ja Hiinas on RLS-i osakaal lääneriikidest umbes 10 korda väiksem.
Kuigi on olemas erinevaid põhjuslikud seosed ja riskitegurid, siis sündroomi täpne tekkepõhjus on teadmata.
Peamiselt tuuakse esile rauavaegust ning sageli sellega seoses olevat häiritud dopamiini sünteesi. Ravi on enamasti sümptomaatiline.
Rahutute jalgade sündroom: mittemuudetavad riskitegurid
Vanus – uuringutes on leitud, et vanus mängib RLSi esinevuses olulist rolli. Sündroom võib esmakordselt ilmutada end juba varastes 20ndates, kus kogetakse esimesi sümptome. Statistika näitab siiski, et avaldumus suureneb märgatavalt just eluaastate kuhjudes.
Vanuse kasvades ei suurene vaid RLSi tekkevõimalus ja avaldumus, kuid ka hoogude intensiivsus ja sagedus.
Sugu – naistel on ligi kaks korda suurem võimalus RLSi avaldumuseks. Teadlased spekuleerivad, et tõenäoliselt on tegu meestest erineva hormonaalse tasakaaluga, kus naistel on oluliselt rohkem östrogeeni ja progesterooni.
Sooline erinevus esinevuses võib tulla ka faktist, et 15-25% naistest kogevad RLSi esmakordselt oma esimesel rasedusel, mis üldiselt tekib esimesel trimestril ning taandub üks kuu peale sünnitamist.
Esinevuse riski tõstab iga järgnev sünnitus. Spetsialistid viitavad sellele, et rasedatel ja sünnitanud naistel võib olla teatud ainete nagu foolhappe ja raua puudus.
Pärilikkus – RLSi all kannatajad omavad 60% tõenäosusega lähisugulast, kes on mingil eluhetkel kogenud sündroomist tulenevaid sümptome. Riskigruppi kuuluvad ka aneemiat põdevad inimesed, sest rauavaegus ja RLS on põhjuslikult seotud.
Haigused – Neurodegeneratiivsed haigused nagu Alzheimer ja dementsus on ühed levinumad haigused, millega kaasuvalt nähakse avaldumas ka RLSi. Põhjusena tuuakse välja muutused ajus, mille tõttu on otseselt häiritud ajukeemia, eriti dopamiini tootlikkus.
Kuigi tugev rasvumine (KMI >30) on pigem mõjutatav tegur kui haigus, siis on siiski ka selle tõttu dopamiini tundlikkus vähenenud.
Sama põhjusena tuuakse esile ka erinevad vaimse tervise häired nagu depressioon, kus ajukeemia on negatiivselt mõjutatud. Paradoksaalselt mõjutab sündroomi ka antidepressantide pikaajaline tarvitamine. Mainitakse ka reumatoidartriiti, neeru- ja südamepuudulikkust ning perifeerset neuropaatiat.
Rahutute jalgade sündroom: muudetavad riskitegurid
Elustiil – Peamiselt saab välja tuua ebatervisliku toitumise, vähese kehalise aktiivsuse, alkoholi liigtarvitamise, suitsetamise. Need kõik pärsivad ajukeemiat ja südameveresoonkonna normaalset toimivust, ilma milleta on ka kõik ülejäänud süsteemid häiritud.
Mikrotoitained – selleks, et keha saaks häireteta ja normaalselt töötada on vaja igapäevaselt tarbida piisavalt vitamiine ja mineraale. RLSi avaldumises mängib väga suurt rolli just rauapuudus, osaledes L-dopa – dopamiini prekursori sünteesis, mis on üks peamistest virgatsainetest ja neurohormoonidest.
Dopamiin mõjutab otseselt meie motoorikat, und, tähelepanu ja naudingu tunnetust. Seega, kui on puudu selle hormooni mingitest algainetest, antud juhul rauast, siis on lõpptulemusena probleemid ka neis funktsioonides.
Rasedad on sageli rauavaeguses kuid puudu on ka foolhappest, mis samuti võib antud sündroomi tekkele kaasa aidata. Samas peab olema tagatud kõikide mikrotoitainete optimaalsed kogused, sest enamus neist töötavad käsikäes.
Raua imendumist soodustab nt C-vitamiin. Eraldi välja tuuakse ka vit-D3, vit–B12, kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi. Viimast kasutatakse eraldi veel ka RLSi sümptomaatiliseks raviks kuna magneesiumil on lihaseid lõõgastav toime.
Rahutute jalgade sündroom: sümptomaatika ja diagnoosimine
Enamus inimesi, kes kannatavad RLSi all kurdavad motoorset rahutust, mis väljendub peamiselt jalgade liigutamises, kuid võib tekkida ka kätes ja isegi ka näos. Seda iseloomustab tugevalt tungiv vajadus, mis on ebameeldiv ja tahtmatu. Sellist häirivat tunnetust kirjeldatakse kui närivat, surisevat, tõmblevat, pakitsevat ja kihelevat.
Samas peaaegu pooled kannatajatest kaebavad ka kerget kuni mõõdukat valu. Keskne on nendele sümptomitele just tekkeaeg, milleks on puhkefaas nagu nt magamiseelne periood.
Patsiendi diagnoositakse küsitlemise teel, kus uuritakse kaebuste kokkulangevust kinnitatud kriteeriumitega ning hinnatakse raskusastet.
Peamisteks kriteeriumiteks on tungiv vajadus liigutada jalgu puhkehetkedel, mis süveneb magades ja põhjustab ebameeldivat ja füüsilist tunnetust ning leeveneb jalalihaseid stimuleerides.
Diagnoosi toetavateks teguriteks on sündroomi perekondlik esinemine, dopaminergiliste ravimite mõjul sümptomite leevenemine ning jalgade rütmiline liikumine öösel, mis katkestab une.
Rahutute jalgade sündroom: ravi ja leevendavad võtted
Ravi on sümptomaatiline, mis tähendab, et see on sisuliselt ravimatu. Sellegipoolest on haigus kontrollitav medikamentoosse ravi, toidulisandite võtmise (peamiselt rauavaeguse arvelt) ning läbi elustiilimuudatuste. Ferritiini ehk raua depoovalgu tase veres ei tohiks olla alla <75 ng/mL. Rauavaegusele viitab ka väsimus, jõuetus, uimasus ja nõrkustunne.
Sellega paralleelselt peaks vaatama üle oma harjumused ning järeldama, kas regulaarne toitumine on tervislik? Kas oled kehaliselt aktiivne? Kui palju tarvitad alkoholi? Kas suitsetad? Kuidas on lood stressitasemega?
Ennekõike peaks vaatama oma unehügieeni ja eemaldama kõik und segavad tegurid. Need on peamised mittenakkushaiguste mõjutatavad riskitegurid, millele toetub kogu meie üldtervis.
Leevendavate meetmetena on soovitatud enne magamaminekut teha midagi kehaliselt aktiivset nagu nt venitus- või foam rolli harjutusi, eriti just jalgadele. Treeningute ajad soovitatakse tuua õhtule lähemale, kuid tuleb jälgida, et trenni ja magama mineku vahel oleks u 3h.
Abi võib saada ka jalgade masseerimisest ning kuumadest jalavannidest, millele on lisatud vannisoolasid. Jälgida tuleks, et toit sisaldaks RLSiga seostuvaid eelpool mainitud vitamiine ja mineraale, mida võib lisaks võtta toidulisandite näol.
Rahutute jalgade sündroom on keeruline tervisemure, millele on raske leida abi optimaalse lahenduse näol, kuid suur osa meie tervisest on meie endi kätes.
Autor: Elu5-Ragnar Vaiknemets
Toimetus ja kujundus: Elu5-Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
Great points in this article. Thanks for sharing. This would be a huge help.