Silmad on sensoorsed paarisorganid. Nende areng on toimunud sadade miljonite aastate vältel ja kulmineerunud inimestel peamisteks infoallikateks.
Tänu nägemisele saab aju kätte 90% meid ümbritsevast teabest!
Ilmselgelt on silmade tervislik seisund meile tähtis ning kuigi vanemas eas on nägemise halvenemine küllaltki tavaline nähtus – on seda siiski võimalik pidurdada.
Eriti oluline on võidelda nägemise enneaegse halvenemise vastu. Sellest tulenevalt on võimalik võtta kasutusele mitmeid meetmed, millede kaudu saad tagada lähtepunktid silmade tervisele.
Silmade tervis – tervisekontroll
Briti Rahvslik Silma Instituut soovitab ennekõike oma silmade tervist lasta kontrollida silmaspetsialistidel nagu optometristil või oftamoloogil. Üldiselt saab paremini löögile optometristile, kes on samuti kõrgharidusega silmade tervisele orienteeritud tervishoiutöötaja.
Eesti Optometistride Seltsi kohaselt on optometistri põhiülesanneteks inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont.
Lahendades nägemisprobleeme, nõustavad nad kliente ja vajadusel suunavad silmaarsti uuringutele. Ainult sedasi, läbides põhjaliku silmakontrolli, on võimalik teada saada, kas sinu nägemine ja silmade tervis on korras või mitte.
KSA silmakeskuse sõnul tuleks silmade tervisekontrollis käia regulaarselt nii nagu tehakse seda hambaarsti puhul. Eriti tähtis on see siis, kui perekonnas (nt vanematel) on kellelgi nägemisprillid ning seda juba varasest east.
See viitab pärilikkusele ehk eelsoodumusele. Korrigeerides nägemist prillide või kontaktläätsetega, väldime silmi „kissitades“ ehk silmalihaseid liigselt pinguldades silmalihaste väsimust.
On olemas kaugele nägemise ehk „miinus“ ja lühinägemise ehk „pluss“ prillid. Kui need on sulle määratud, siis tuleks neid vastavas situatsioonis alati ka kanda.
Silmade tervis – elustiil
Meie igapäevane eluviis on äärmise tähtsusega ka silmade tervise seisukohast. Tervist mittesoodustavad harjumused, mida viljeleme aastakümnete vältel, annavad endast märku alles hilisemas eas ning sellest tulenevalt ei pruugigi sa koheselt aru saada, kui midagi valesti teed.
Suitsetamine – on tõestatud, et see on riskitegur kataraktile, silmanärvi kahjustusele ja makulaarsele degeneratsioonile. Kõik need põhjustavad nägemise halvenemist kuni pimeduseni välja.
Toitumine – toitudes teadlikult ja mitmekesiselt on nii üldtervise, aga ka silmade tervise seisukohast tegu olulise teguriga. Peale tuntud porgandite tuleks süüa suures variatsioonis teisigi puu-ja juurvilju, seemneid ja pähkleid ning rasvast kala.
Kehakaal – liigne kehakaal ja sellega seoses olevad mittenakkushaigused on tänapäeva ühiskondades üha kasvav probleem. Olles eelkõige seotud diabeedi ja ainevahetushäiretega, mõjutavad need ka silmanägemist, kus nt diabeet võib lõppfaasis põhjustada pimedust.
Kaitse – kui töökeskkond või vabaajategevus võib ohustada sinu silmi, siis kanna vastavaid kaitseprille. Kaitseprille on erinevaid, kuid lähtu alati sertifitseeritud tootjatest. Enamus neist on tehtud polükarbonaadist ja need on 10 korda tugevamad kui tavaline plast.
Kiirguskaitse – eelkõige mõeldakse kaitset päikesevalguse eest. Soovitatakse kanda päikeseprille nii suvel kui ka talvel. Hoolimata talve lühematest päevadest, peegeldub valgelt lumelt valgus kõrgel intensiivsusel. Kandes päikeseprille, veendu, et need kaitseksid nii UV-a kui ka UV-b kiirguste eest. Soovitatakse polariseeritud prille.
Uus trend kanda spetsiaalsete klaasidega prille, kaitstes sedasi end sinise valguse eest – on tõestamata ning pigem moetrend kui põhjendatud tegevus.
Puhkus – tänapäeval on silmad rakkes rohkem kui kunagi varem. Olenevalt tööst, veedetakse ekraanide ees keskmiselt 6h päevas. Taoline staatiline tegevus pingutab silmalihaseid liialt palju, mille tõttu tekivad selles piirkonaas väsimusnähud. Need annavad tunda raskus ja isegi nõrga valuaistinguga.
Ühtlasi ei pilgutata sageli, mistõttu niisutatakse silma pindasid ebapiisavalt. Selle vastu aitab 20-20-20 reegel. Ülekantuna tähendab see, et iga 20 minutilise staatilise pinna vaatamise järel, tuleks vaadata 20 sekundit mingit eset 20 jala kaugusel (umbes 7m). Aitab ka lihtsalt silmade sulgemine ja lõdvestumine. Abi võib leida ka erinevatest niisutavatest silmatilkadest.
Puhtus – ära katsu oma silmi mustade näppude või esemetega. Vastasel juhul on silmapõletik sinu sage kaaslane, sest silma kaudu imenduvad viirused oluliselt paremini kui nt naha kaudu. (1, 2, 3, 4)
Silmade tervis – 7 olulist mikrotoitainet
Tänapäeva hektilises ühiskonnas ei pruugi olla aega ega jaksu oma toitumist sellisel määral reguleerida, et see täidaks päeva lõpuks kõik meie keha nõuded. Sellisel juhul võib abi saada toidulisanditest, mis korvavad kõik mineraalide ja vitamiinide puudujäägid ja aitavad sul funktsioneerida optimaalsel tasemel.
Silmade tervises on olulisemad mikrotoitained A, C ja E, B, tsink, seleen, luteiin, Astaksantiin, Zeaksantiin ning Omega 3 rasvhapped. (2)
1. Vitamiin A – selle puuduse korral tekib silmade kuivus, halvem nägemine madala valgustuse korral nagu videvikul või öisel ajal. Äärmuslikus defitsiidis võib seisund lõppeda pimedusega (2, 5, 6, 7).
2. Vitamiin E – silmanägemise halvenemine on suurelt seotud oksüdatiiivse stressiga ning selle antioksüdandi normijärgne tarbimine on vabade radikaalide sidumises oluline tegur (2, 8).
3. Omega 3 – selle rasvhappe kasulikke omadusi on mitmeid ning sh ka silma reetinale. Omades ka põletikuvastast toimet, väheneb selle võtmisel ka silmapõletike tekkerisk (14, 15, 16).
4. Vitamiin C – väga võimas antioksüdant, mis aidates võidelda vabade radikaalide vastu vähendab sedasi oksüdatiivset stressi. On täheldatud ka olulist kaitsvat efekti katarakkide eest (2, 9, 10).
5. Luteiin – on β-karoteeni kõrval kõige levinum karotenoid, aidates silmas filtreerida liigset päikesekiirgust. Optimaalse taseme tarbimise juures on täheldatud silmanägemise paranemist ja kataraktide vähenemist (11, 12).
6. B vitamiinid – tasub mõelda ka B vitamiinide kompleksile, kuna nende koostoimel väheneb põletikeoht, oksüdatiivne stress, kataraktide ja glaukoomi tekkerisk (17, 18, 19, 20).
7. Zeaksantiin ja astaksantiin – kuuluvad samuti karotenoidide perekonda, omades sarnaseid kasutegureid nagu luteiin. Ühtlasi vähendavad need põletike tekkevõimalust ning silmade kuivust. (12, 13).
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus: Elu5 – Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
