Otsuste langetamine on inimeste üks olulisemaid tahke, mis eristab meid muust loomariigist. Saades informatsiooni läbi sensoorsete meelte nii nagu loomadki, suudame seda siiski analüüsida ja protsessida oluliselt kõrgemal tasemel.
Teeme erinevaid otsuseid iga päev, tegelikult lausa iga hetk.
Paljud neist on reflektoorsed nagu nt valuaistingule reageerimine ja harjumuspärased nagu nt hammaste pesemine hommikul.
Mõtteid vallutavad aga pigem nö suuremad otsused, mis võivad meie elukulgu mingil määral muuta. Nagu kooli minnes eriala valik või millisesse ideesse investeerida tööalaselt jne.
Meie otsused põhinevad ja on mõjutatud väga paljudest teguritest:
- Sisetunne
- Meedia
- Mõjuvõimsad inimesed
- Eksperthinnangud
- Rutiin ja harjumus
- Vastavalt olemasolevatele ressurssidele
- Kombineeritud meetod, kasutades parimat teadaolevat tõendust
Lähtudes viimasest punktist, saab väga lihtsustatud kuid selge seletuse sellest, mis on tõenduspõhisus. Igaüks saab sellest veidi erinevalt aru (kas lähtutakse olemasolevatest teooriatest, uuringutest või siis sihtrühma heakskiidust), kuid üldised põhimõtted on alati samad.
Tõendus rahvatervise näitel
Kasutan näitlikkuse eesmärgil rahvatervise eriala, kuna selles valdkonnas tehtud otsused mõjutavad kogu elanikkonda nii lühiajaliselt, kui ka kaugel tulevikus. Seega on antud erialal tõenduspõhised otsused äärmise tähtsusega.
Valel või kehval informatsioonil põhinevad otsused võivad tekitada rahvale kui tervikule määrava tähtsusega kahju.
Rahvatervishoiu ülesanded:
- Elanikkonna ja riskikogukondade tervise hindamine ning seire terviseprobleemide ja prioriteetide väljaselgitamiseks;
- Riiklike poliitikate formuleerimine lähtudes kohalikest ja riiklikest terviseprobleemidest ning prioriteetidest koostöös kogukonna ja valitsuse liidritega;
- Tagada kõigi elanikkonna gruppide juurdepääs vajalikule ja tulusale terviseteenusele, st terviseedendus ja haiguse ennetus ning selle tõhususe hindamine.
Tõendus on faktiliselt tõestatud, olles abiks otsustamisel ja hinnangu andmisel.
Tõendus on faktiliselt tõestatud (faktide kogum, mis kinnitab mingi väite tõesuse), olles abiks otsustamisel ja hinnangu andmisel. Kinnitatud uuringutega või tõestatud sekkumine nt süstemaatiliste ülevaadetega, kirjeldades sekkumist/efektiivsust grupi tasemel.
Tõendust võib mõista ka kui:
- Olemasolev kogum fakte või informatsiooni, mis kinnitab uskumuse või väite tõesuse
- Miski, mis on abiks otsustamisel või hinnangu andmisel
- Parim tõendus on kõige usaldusväärsem ja otsesem kinnitus sellele, mida ta peab tõestama
- Vaatlused – empiiriline teave
- Kirjeldus grupi tasemel – süstemaatiliselt
- Kontrollimata või kontrollitud katsed/eksperimendid
- Mida süstemaatilisem on ülevaade või kui on tehtud kontrollitud katsetest meta-analüüsid, seda kõrgem on tõenduspõhisus
Tõenduse allikaid on väga erinevaid:
- teaduskirjandus,
- raamatud,
- raportid,
- regulatsioonid,
- elulemuse jms andmed
- ekspertarvamused jpmt.
Üldiselt peetakse heaks tõenduseks uuringut, mille metoodika ehk kuvand kuidas uuring üles ehitati on võimalikult väheste nihetega ja kallutatustega, on refereeritud (ehk kellegi erapooletu poolt kriiitilise pilguga läbi töödeldud), võrdlusgrupiga võrreldud ning kogu uuringut on võimalik järgi teha ja saada antud andmete põhjal sarnased tulemused.
Lihtsustatult saab öelda, et rakendatav tõenduspõhine metoodika on testitud ja efektiivne.
Rahvatervises ja meditsiinis peetakse parimateks tõenduse tasemeteks:
- esmane – originaaluuringud – juhuslikustatud kontrollitud uuring, kohortuuring, juhtkontrolluuring jms esmased tulemusi tootvad uuringud.
- teisene – esmase tõenduse süntees: kvalitatiivne – süstemaatiline ülevaade; kvantitatiivne – meta-analüüs. Üksikute uuringute tulemusi vaadeldakse ühe tervikuna.
- kolmandane – kliinilised ravijuhised jms kinnitatud dokumendid lähtudes suurest kogusest tõendatud informatsioonist.
Tõenduse kasutamine sekkumistes
Meditsiinis ja rahvatervises kasutatakse laialdaselt sekkumispõhist tegevust. See on kombinatsioon mingitest osistest ja strateegiast, olles kavandatud muutuste esile kutsumiseks üksikindiviidides ja elanikkonnas eesmärgiga parandada tervisenäitajaid.
Tõenduspõhine rahvatervishoid on olemasoleva parima tõendusmaterjali kohusetundlik, täpne ja kaalutletud kasutamine rahvastiku tervishoidu puudutavate otsuste tegemisel.
Võtmekontseptsioonid:
- Teaduslik lähenemine – tõendus on kliiniliste otsuste aluseks, seega peab selle kvaliteet olema võimalikult kõrge.
- Eelduseks kompetents/kriitilise hindamise oskus – hindaja kompetents, hindamise oskus, samuti epidemioloogiliste printsiipide tundmine ja kasutamine uuringu disainis.
- Olemasoleva tõenduse kaalumine – kasutades eelpool loetletud infot kategoriseeritakse uuringud, et anda tõendusele põhinevaid soovitusi ning selle puudusel läbi viia uuringud.
- Sekkumise tõhusus kooskõlas kulutuste ehk kuluefektiivsusega.
Peamised küsimused:
- Sekkumiste mõjusus ning nende rakendamine rahvatervishoiu praktikas ja korraldamises.
- Terviseriski defineerimine ja hindamine:
- Riskigruppide indendifitseerimine
- Protsesside kulu (põhjuslikkuse) selgitamine, etioloogia ennetavad riskitegurid
- Haiguste leviku mõjurite selgitamine ja võimalikud ennetus sihtpunktid
Tulemi hindamine ja tõlgendamine
Tulemi hindamisel ja tõlgendamisel tuleb kasutada süstemaatilist lähenemist.
Püstitada tuleb uurimisküsimus: tulemid, mida tahame hinnata: efekt, ohutus (kõrvalmõjud), kulu, ravijärgimus. Nt “kas kehaline aktiivsus on tõhus ennetamaks rasvumust?” või “kas kehaline aktiivsus on kulutõhus ennetamaks rasvumist?” Pealtnäha sarnased kuid uuritakse erinevaid tulemeid.
Tulemeid võib ka mitmeid olla, kuid neid tuleks prioritiseerida just sekkumiste valikute mõttes. Nt valitakse mingit ravimit paljude seast, siis võib tulemite järjekord olla selline:
- efekt;
- ohutus;
- ravijärgimus;
- kulu.
Järjestusel lähtutakse suuresti eetilistest tõekspidamistest, kuid samas on see siiski küllaltki subjektiivne.
Sekkumise mõjusust ei ole alati võimalik otseselt hinnata ning sageli tehakse seda kaudselt kasutades surrogaatmarkereid.
Nt sekkumine, kus populariseeritakse kondoomi kasutust (kas kasutatakse rohkem kui enne?). Üks võimalus näha, kas sekkumine andis mingi efekti, on variant vaadelda suguhaiguste levikut peale sekkumise rakendamist (suguhaiguste esinevuste samaaegne vähenemine võib seletada sekkumise mõju).
Samas võib sekkumisi vms otsuseid olla mitmeid, mis sisuliselt on tõendatud. Valida tuleks kõige efektiivseim ja lähtuda sellest, et missugust sekkumist rakendada just antud olukorras. Lahendus võib olla ka kombineerimine.
Sellest tulenevalt tuleks tegelikult hinnata tõendust ennast. See, et mingi uuring on saanud tulemuseks meile oluliste tegurite vahel seose nt kehaline aktiivsus ja pikem eluiga, ei tähenda veel, et kehaline aktiivsus põhjustab pikemat eluiga per se.
See võib olla põhjuslik, kuid võib ka mitte olla. Tulemus võib olla juhuslik, kaudne või hoopis vale.
Samuti võivad olla mängus igasugused segavad tegurid, mis võimendavad või vähendavad tulemust. Tõestamaks fakti, tuleb kõiki neid võimalusi arvesse võtta.
Seetõttu on välja töötatud erinevad lähenemised ning meetodid, et hinnata mingi tõenduse kvaliteeti.
Tähtis on aru saada, et teadlased, eriti sotsiaalteadustes, säilitavad skeptilisuse isegi iseenda uuringute tulemuste puhul.
See tähendab, et isegi kui enamus tulemusi näitab, et mingi väide on tõene, siis ei ole see ikkagi 100% tõene. Nad on valmis vastupidiste tulemuste puhul oma arvamust ümber hindama, hoolimata enda tõekspidamistest.
Sellised inimesed teevad oma otsused lähtudes parimate teaduslikul meetodid saadud tõendite alusel mitte hetkeemotsioonide või maailmavaate järgi.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus ja kujundus: Elu5-Maria-Helena Loik
Allikas: Tartu Ülikooli Rahvatervise magistriõppe õppematerjal.
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
