Elu5 - Pealkiri - 2019 (10) Vitamiin K2Vitamiin K tähistab kõiki selle vitamiini aktiiivsusega seotud samasuguse struktuuuriga ühendeid. Looduslikult esineb vitamiin K kahes vormis, milleks on K1 ehk füllokinoon ja K2 ehk menakinoon. Esimest sünteesitakse taimede abil ning teist bakterite kaudu. Tegu on rasvlahustuva vitamiiniga.

Vitamiin K on vajalik glutamiinhappe (Gla) karboksüülimiseks ehk süsininiku sidumiseks.

Selle abil valmivad vajalikud osised, ilma milleta ei toimiks vere hüübimise protsess.

Ühtlasi võimaldab Gla olemasolu teatud valkudes siduda ka kaltsiumi. Luukoes on leitud mitmed Gla-sisaldusega valke, millest osad neist mängivad olulist rolli luu kasvu regulatsioonis ja mineraalide ladestumisel, kuid ka pehmete kudede elastsuse tagamises.

Samas on paljudes eri kudedes Gla valke, mille otsest funktsiooni pole teada. See annab märku edasiste uuringute vajalikkusest.

lillkapsasVitamiin K – kuidas me seda saame

Vitamiin K imendub peensoolest, kust see transporditakse edasi lümfi. Lümfisüsteemi kaudu ladestatakse see maksa, kuid seda talletab ka luu-ja rasvkude, pankreas ning süda.

Valdav enamus vitamiin K-d saadakse füllokinoonist. Umbes 1/5 saadakse menakinooni sünteesi kaudu ning väga väikeses koguses toodab seda ka meie enda keha. Vaadates erinevate rasvlahustuvate vitamiinide varusid kehas, siis vitamiin K üldvaru on üsna tagasihoidlik.

Seda ennekõike seetõttu, et füllokinooni sünteesist tulenev efekt on kiire. See aga moodustab enamuse vitamiin K tootlikkusest ning kuigi menakinooni ringlus on aeglane, on sellest sünteesitud vitamiini väga vähe.

rasvane lõheSeepärast on vägagi oluline tagada pidev vitamiini pealevool, sest isegi lühike periood ilma vajalike allikateta põhjustab varude kiiret ammendumist. Terviseprobleemid nagu nt rasvade vähene imendumine mõjutavad antud vitamiini imendumist lausa otseselt, sest ilma toiduga saadavate rasvadeta ei ole see vitamiin võimeline korrektselt imenduma.

Füllokinooni kui peamise vitamiin K sünteesija biosaadavus toidust on võrreldes toidulisanditest saadavusega umbes 1/10 ehk väga vähene.

Füllokinoonide peamised allikad on lehtköögiviljad, taimeõlid- ja rasvad. Menakinoone on võimalik saada peamiselt loomsetest toodetest nagu nt lihast ja maksast, munakollasest ja piimatoodetest.

Vitamiin D_Liisi KoiksonVitamiin K ja tervis

  • Vitamiin K seost on täheldatud luu mineraliseerumisega ehk luutihedus säilitab oma normaalse oleku paremini, kui tarbida antud vitamiini adekvaatsetes kogustes. Samuti on leitud, et antud vitamiini on kasulik kombineerida kaltsiumi ja D vitamiiniga, mille tagajärjel paraneb ka juba langenud luutihedus.
  • Ka südametegevus on vitamiin K poolt mõjutatud just ennetamise osas. Nimelt on paratamatu, et vanadusega kaasneb ka veresoonte lubjastumine, mille tõttu ei ole need enam nii elastsed ja võivad aheneda. See võib lõpuks kaasa tuua südame isheemia. On leitud, et vitamiin K omab kaudset positiivset toimet südame pärgarteritele, mis otseselt varustavad südant toitainetega.
  • Mitmetes katsetes on täheldatud, et kõnealune vitamiin omab ka teatud vähktõve vastaseid toimeid, mille tõttu väheneb ka kasvajate tekkerisk.
  • Väidetavalt võib normaalse K vitamiini taseme hoidmine leevendada ka põletikke ning mõjutada positiivselt insuliini reguleerimist ehk aidata kaasa diabeedi ennetamisel.

lillkapsasOn leitud, et kõige paremaid tulemusi annab menakinoonide teel, eelkõige all-trans MK-7, saadud vitamiin K.

MK-7 variant on nii füllokinoonide kui teiste menakinoonide (nagu MK-4) seas eelistatud peamiselt pikema toimaeine kestvuse poolest. Seetõttu teeb sama kogus sisuliselt sama ajaga ära suurema töö omades niiviisi oluliselt suuremat efektiivsust tavapärase doosi korral.

On oluline, et nt enne MK-7 toidulisandite võtmist teeksid kindlaks, et tegu onall trans” variandiga. Just see annabki märku, et tegemist bioaktiivse tootega.

Vitamiin K – defitsiidi sümptomid

Vitamiin K puudusest sümptomina esineb esmalt veritsus. Eriti ohtlik on see vastsündinutel. Neil võib antud vitamiini puuduse tõttu tekkida koljusisene verejooks. Üldiselt ei ole lapse sünnist peale poolt aastat vitamiin K2 puuduse tõttu tekkivaid sümptomeid täheldatud.

Peamine defitsiidi oht tekib vitamiini ebapiisavast imendumisest, antibiootikumide, aspiriini  ja parenteraalse toitmise tagajärjel.

Luudex [K2 + D3 + Ca + Mg]

Ebapiisavat imendumist seostatakse toitumisega, mis tähendab, et see oleneb otseselt söödud rasvade kogusest ja olemasolust.

Samas ka asjaolust, kas inimene üldse suudab rasvasid lõhustada. See võib esineda inimestel, kellel on mingil põhjusel sapp eemaldatud.

Kuna seedesüsteemis toimub bakteriaalne vitamiin K süntees, mida toodetakse menakinoonidest, siis nagu teada, hävitab antibiootikum kõik bakterid, tegemata vahet halbade või heade vahel.

Vitamiin K2 puudusel ja aspiriini, kuid ka teiste verd vedeldavate ravimite koostoimel võivad inimestel esineda vere hüübivushäired ning selle tagajärjel kergesti tekkivad sinikad, ninaverejooksud jms.

Vitamiin K allikadVitamiin K – vajalikud kogused ja saadavus

Ei ole konsensust selles, kui palju peaks vitamiin K-d tarbima, sest kliiniliste sümptomite esinemist kesise toitumisega on pea võimatu saavutada.

Siiski, hinnanguline päevane vajadus on umbes 75µg. Argument on ka meie endi mikrobioomi poolt toodetav vitamiini kogus, kuid see ei ole kindlasti piisav, et tagada normaalne tase.

Soovituslik igapäevane kogus, olenemata vanusest, on 1 µg kehamassi kg kohta.

Rinnapiimas olev keskmine vitamiin K kogus on 2.5 µg/l ning kuna seda on liialt vähe, siis tehakse vastsündinutele profülaktiliselt vitamin K süst, et vältida nii aju kui ka muid verejooksusid.

rooskapsasHeadeks vitamiin K allikateks on toidud nagu petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad.

Ülempiiri või toksilist kogust pole loodusliku allika puhul siiani veel leitud, kuid see ei tähenda, et seda ei pruugi olla. Seega ei tasu niisama omal algatusel üle soovitusliku koguse tarbima hakata.

Küll on aga leitud, et selle vitamiini sünteetiline versioon võib omada negatiivset mõju maksale ning vereloomele. Kui sa ei toitu mitmekesiselt, siis tasub K vitamiini toidulisandina juurde võtta.

Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets

Toimetus ja kujundus: Elu5 – Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com

KOMMENTEERI