Paljud inimesed, kes tegelevad enese mina versiooni parandamisega – on avatud mõttele leida seatud eesmärkide saavutamiseks mõni lihtsam moodus. Et jõuda sihini kiiremini, aga samas mitte alla anda kvaliteedis.
Rääkides konkreetselt treeningute tulemuste ja kehakompositsiooni muutmistest, siis soovime ju kõik, et tegevused mida teeme oleksid maksimaalselt efektiivsed. Et aeg ja muu ressurss, mis sellele panustame ei oleks asjatu vaev.
Teadupärast aga ei ole võimalik soovitud tulemusi sajaprotsendiliselt garanteerida. See on ka üks põhjustest, miks ollakse tihti valmis proovima kõiksuguseid toidulisandeid, millede etikettidel väidetakse peaaegu uskumatuid asju. Sinna, et parimat lootes üha uusi ja uusi toidulisandeid proovime, ei saa tegelikult midagi parata. Oleme inimesed ning inimeseks olemise üheks osaks ongi vigade tegemine. Kui veab, siis ka nendest õppimine.
Rääkides toidulisanditest ja treeningu efektiivsuse tõstmistest, siis tegelikult on turul üsna vähe tõenduspõhise taustaga tooteid, mis ka reaalselt tulemusi annaks. Olukord on tegelikult üsnagi jahmatav. Eriti just selles valguses, et pea igas treeningsaalis on kuskil kirevates anumates intrigeerivaid tooteid täis vitriin, kus iga sealne toidulisand lubab sind viia su eesmärkidele lähemale kui eales varem.
Võrreldes ravimitööstusega on toidulisandite maailm üsnagi vähe reguleeritud, sest nt tavalise käsimüügiravimi turule jõudmine võtab tavapärastes tingimustes aega umbes 10 aastat. Selle aja jooksul tehakse mitmeid erineva astmega uuringuid ja katseid veendumaks, et tegu on kindlasti ohutu ja tõhusa ravimiga. See on samas jällegi äärmiselt kulukas nii aja kui ka muude ressursside poolest. Seetõttu, kui ei nähta tulemusi juba laboratoorsetes katsetes, katkestataksegi mitmete ravimite tootmisprotsess üsna varases staadiumis.
Toidulisandite maailm on eksponentsiaalselt kasvav turg. Selle üheks põhjuseks on, et keskmise toote võib müüki paisata vähem kui aastaga ilma, et läbi oleks viidud mingeid erilisi katseid või uuringuid. Piisab ühestki küsitava väärtusega uuringust, mis viitab antud koostisosa võimalikule kasuteguritele või ekspertarvamusele. Siiski võivad needki infokillud olla väänatud, valesti tõlgendatud või sootuks võltsitud. Seega maksab alati nö ise targem olla ja uurida toimeaine võimaliku kasuteguri kohta mitmetest erinevatest allikatest.
Kuuludes EU liikmeskonda, siis nii palju on antud valdkond reguleeritud, et jäädavaid terviseprobleeme tekkida ei tohiks. Siiski, Eestis võib kohata ka väljastpoolt EU piire tellitud ja käest kätte liikuvaid tooteid. Sellisel juhul ei pruugi lõpuks keegi vastutust võtta kui midagi juhtuma peaks.
Kreatiin
Kreatiin on üks populaarsemaid toidulisandeid just plahvatusliku energia arendamiseks ning on levinud seetõttu raskuste tõstjate ja sprintijate hulgas. See on üks põhjalikumalt uuritud toidulisand ning praeguse seisuga saab üsna kindlalt väita, et tegu pole lihtsalt pseudoefektiga. Kreatiin omab tõepoolest mõõdetavat kasutegurit.
Kreatiin ei ole labori üllitis vaid tegelikult toodetakse seda meie endi kehades – põhiliselt neerudes ja maksas. Sealt transporditakse antud aine mööda veresooni skeletilihastesse ja ajju. Peamiselt varustatakse kreatiini abil lihasrakke adenosiintrifosfaadiga (ATP), millest toodetakse omakorda kasutatavat energiat.
Kreatiini saame ka toiduga, peamiselt kala – ja lihasaadustega. Kui neist allikaist puudu peaks jääma, suudab keha kreatiini toota ka lõhustades valgust saadavaid aminohappeid. Arvestades, et kreatiin aitab tõhustada ATP energiatootlikkust, siis sellest on kasu just kõrge intensiivsusega treeningutes, mitte kestvatel madala kuni mõõduka intensiivsusega tegevustes.
Lihtsustatult seletades suudad sa teha oma trenne suurema intensiivsusega ning neist ka kiiremini taastuda, kui ilma antud toidulisandit võtmata. See ongi peamine põhjus, miks su tulemused on nt mõne kuu pärast paremad kui need oleks ilma lisandit manustamata. Kreatiinil on rida erinevaid kasutegureid. Näiteks aitab kreatiin:
- treeningutest kiiremini taastuda;
- tõstab loomulike anaboolsete hormoonide taset;
- tõstab lihasrakkude vedeliku omistamist;
- vähendab lihaste lõhustumist ning müostatiini taset;
- aktiveerib paremini sateliitrakke ning omab ka neuroloogiliselt soodsat mõju.
Ühtlasi omab kreatiin kaitsvat efekti mitmete haiguste vastu ning seda manustatakse ka inimestele kelledel on juba loomult kreatiini defitsiit. Seega kreatiini mõju ei piirdu vaid ühe nö teekonnaga. See mõjutab erinevaid tegureid, moodustab sedasi ühtse terviku ja aitabki lõpptulemusena saavutada treeningeesmärke kiiremini.
Kreatiini võtmise ajal on mõistlik juua tavapärasest veidi rohkem vett kuna antud aine viib varasemast rohkem vedelikku lihastesse. Kui lähtuda oma loomulikust janu tundest, siis ei tohiks sellega probleeme tekkida. Optimaalne vedelikutase on nii või naa ülimalt tähtis. On diskuteeritud ka kohvi ja kreatiini sobimatusest.
Nimelt on teada, et kohvi on omaduselt kergelt diureetilise toimega ja selle joomise tagajärjel väljutab keha mõnevõrra rohkem vedelikku kui ilma selleta. Kui juua kohvi mõistuse piires nt kuni 4 tassi päevas, siis ei maksa karta, sest efekt on niivõrd väike, et ei mõjuta oluliselt kreatiini taset. Eriti kui tagada sealjuures hüdreeritud olek piisava puhta vee joomise näol.
Enim uuritud on ja kindlaim variant on kreatiin monohüdraatvariant. Kuigi turul on ka teisi derivaate nagu hüdrolüüsitud jms variandid, mis väidavad olevat veelgi efektiivsemad, siis tegelikult on uuringuid, mis seda tõestada suudaksid liialt vähe. Monohüdraat on odav, ohutu ning väga põhjalikult uuritud, seega on mõistlik just selle juurde jääda. Kreatiini tuleks võtta laadimisperioodina viis päeva järjest, päevas 20g jagades selle neljaks doosiks. Seejärel algab säilitusperiood, kus hoitakse taset tarbides 3-5g päevas ühekordse annusena.
Rohkem ei ole mõtet võtta, sest laadimisperioodi ajal saavutavad lihased küllastuspunkti, mille tõttu rohkem lihtsalt kuhugi ei mahu. Samuti ei ole otseselt mõtet teha lühiajalisi kuure. Kuna terve inimese puhul on tegu ohutu ainega ning tulemused treeningutes nõuavad aega ja regulaarsust, siis on kreatiini mõistlik tarbida vähemalt kolm kuud.
Elu5- Ragnar Vaiknemets
Pildid: Pixabay.com
