Unenägude nägemise põhjuste üle on spekuleeritud juba aegade algusest peale. Unenäod on sisuliselt aju neurokeemiast tekitatud elektrilised impulsid, mida kogeme teatud unestaadiumites ning mis ilmnevad meile hallutsinatsioonide näol.
Kõige sagedamini esinevad unenäod REM unetsükli (rapid eye movement) jooksul, mille ajal nagu nimigi ütleb, toimuvad kiired silma liigutused.
Une mõju meie kehadele on põhjalikult uuritud. Uni aitab reguleerida ainevahetust, omades mõju ka vererõhu, ajutegevuse, söögiisu ja meeleolu reguleerimisele. Sellest täpsemalt saab lugeda minu varasemas artiklis.
Aga unenägude rolli ja olemust on teadlastel raske seletada. Kui oleme ärkvel, on meie mõtetel teatud loogika, millest oma otsuste tegemisel juhindume.
Kui magame, on meie ajud endiselt aktiivsed, kuid sel ajal genereeritud mõtetel on vähe pistmist loogika või reaalsusega.
See võib tuleneda asjaolust, et unenäod juhinduvad või saavad impulsi pigem aju emotsionaalsetest keskustest, mitte aju nendest piirkondadest, millest saab alguse loogika.
Kuigi siiani ei ole veel ühest arusaama sellest miks ja kuidas unenägusid näeme, on hetkel üldlevinud seletus see, et unenäod on autobiograafilised mõtted mis põhinevad meie hiljutistel tegevustel, vestlustel ja mõtetel ning puudutavad otseselt meie elu.
Nii on need seoses pigem emotsioonidega kui millegi muuga. Unenägude nägemisel on mitmeid teisigi seletusi ning alljärgnevalt on esile toodud neist levinumad.
Unenäod kui teraapia
Sinu unenäod võivad olla üks võimalike viise tulemaks toime emotsionaalselt raskete juhtumitega elus.
Teades, et meie ajud juhinduvad magades palju rohkem emotsioonidest kui ratsionaalsest loogikast, võib aju luua oluliselt sügavamaid seoseid varasemate juhtumitega, hõlmates tundeid ulatuses, mida me ei pruugi osata ärkvel olles seletada või hoomata.
Unenäod kui treening “võitle või põgene” süsteemile
Mandeltuum ehk amügdala on aju piirkond, mis on unenägude ajal üks aktiivsemaid. See ajupiirkond vastutab emotsionaalse vastureaktsiooni tekitamise ning suuresti ka ohusignaalide interpreteerimise eest. Tajutud potentsiaalsed ohud võivad tekitada tugeva emotsioonist lähtuva primitiivse võitle-või-põgene reaktsiooni.
Arvatakse, et amügdala on unefaaside ajal rohkem aktiveerunud kui ärkvel olekus. Sellest tulenevalt ollakse ka rohkem valmis antud elupäästvat süsteemi käivitama.
Samas käivituvad meie kehas une ajal ka mitmed teised erinevad süsteemid mis panevad meid rohkem lõõgastuma. Seetõttu ei ole sage ka nähtus, et hakkaksime läbi une kedagi lööma või ära jooksma.
Unenäod kui inspiratsiooniallikas
Üks enimlevinud teooria on, et unenäod on evolutsiooniliselt lähtudes meie loovuse allikaks. Loovus on inimkonna ajaloos olnud alati edasiviivaks jõuks. Enamasti tituleeritakse unenägude jõu saavutusi kunstnikele, kellede tööd on saanud läbi nende igaöiste hallutsinatsioonide elujõudu.
Taoline efekt ei piirdu vaid kunstnikega vaid ka teadurid nagu nt matemaatikud on inspiratsiooni ammutanud unenäomaailmast.
Kuulus Albert Einstein on tuntud ka oma sagedaste lõunauinakute tõttu ning väidetavalt tema kõige tähtsamad tööd saidki lahenduse just tema unenägudes. Ilma “loogika filtrita” on meie loovusel oluliselt suurem vaba voli ning sellest tulenevalt võime unes sageli kogeda häid ideid, millede peale ei oleks pruukinud tulla ärkvel olekus.
Unenäod kui mälestuste abilised
Unenägude nägemine võib aidata meil selekteerida ja filtreerida vajalikke mälestusi ebavajalikest. Selekteerimine toimub tõenäoliselt emotsioonide tugevuse ja keerukuse alusel, mis baseruvad keerukatel mõtteprotsessidel või kogetud juhtumitel.
Uuringud on näidanud, et magamine aitab kinnistada uut teavet ning sh ka mälestusi. Seetõttu soovitatakse ka enne eksamit korralikult välja magada, mitte tuupida varahommikuni.
Unenäod – mis neid mõjutavad?
Tegureid, mis mõjutavad unenägude nägemist on väga palju, kuid peamised neist on toodud esile alljärgnevalt.
Terviseseisund
Üks peamisi tegureid on une pikkus ja kvaliteet. Vaeveldes unepuuduses vähendame oma keha funktsionaalset suutlikkust, mis võib väljenduda nt ebapiisavas füüsilises jõuvarus, kuid ka väiksemas vastupanuvõimes haigustekitajate suhtes.
Magades isegi üks öö normist (7-9h) vähem, on meie ajud järgmisel ööl rohkem aktiivsed REM unefaaside ajal.
See põhjustab kokkuvõttes rohkem emotsionaalselt raskeid ja elavaid unenägusid.
Hormoonid: Hormonaalsed muutused võivad samuti kutsuda esile väga elavaid unenägusid. Nt on täheldatud, et rasedad näevad kohati väga intensiivseid ja meeldejäävaid unenägusid, kuna nende kehades on hormoonide tase varasemast oluliselt kõrgem.
Vaimsed häired: Sarnane seis on ka depressiooni, ärevuse või vaimse tervise häirete all kannatajate puhul. Häirunud neurokeemia tagajärjel võib kogeda rohkem elavaid unenägusid, mis on pigem negatiivse alatooniga ning kuuluvad rohkem õudusunenägude hulka.
Ravimid: Ühtlasi võivad teatud terviseseisundite tõttu võetavate ravimite manustamise tagajärjel olla mõjutatud ka unenägude nägemine.
Toitumine
Ei ole täpselt teada, kas teatud toiduained mõjutavad unenägude teket või olekut, kuid on üsna tõenäoline, et kui mingi toit mõjutab sind otseselt ärkvel olekus, siis ta mõjutab sind ka magamise ajal.
Nt süües peamiselt lihtsüsivesikutest koosnevat toitu, annab see küll palju energiat, kuid võib põhjustada liigset veresuhkru kõikumist, mis mõjutab ka meeleoluseisundit.
Või kui süüa enne magama minekut väga piprast toitu, võib see põhjustada seedehäireid ning äratada meid üles keset unenägude nägemise ehk REM faasi. Üldiselt ei soovitata unehäirete tekkimise kartuses kõhtu enne magamaminekut väga täis süüa.
Kehaline aktiivsus
On leitud, et kehalisel aktiivsusel päevasel ajal on positiivne efekt magamise kvaliteedile. Piisav une kestvus ja kvaliteet on otseses seoses väga elavate unenägude nägemisega.
Nimelt on unepuuduses inimeste REM faas lühem ning sellest tulenevalt ka unenäod intensiivsemad.
Argised toimetused tasub samuti varakult varna heita ning raskeid mõtteid endaga unenäomaailma mitte kaasa võtta. Selle vältimiseks on hea harrastada rutiini ja unehügieeni.
Unenäod – kuidas neid meelde jätta?
Üks peamistest põhjustest, miks me ei suuda unenägusid hästi meenutada on madal aju elektriline ja noadrenaliini tase, mis on magamise ajal tavapärane nähtus. Antud neurohormoon mängib mälestuste taastamisel olulist rolli. See seostub otseselt ka ärkamisega, sest hommikul neurohormooni tase suureneb.
Väidetavalt saamegi mäletada vaid neid unenägusid, millest oleme ärganud.
Selle loogika järgselt ei mäleta me neid unenägusid, millede ajal ärganud pole. Kui soovid unenägusid kirja panna, siis peaks seda tegema vahetult peale ärkamist, sest kuna tegu pole reaalsete mälestusega, siis üldjuhul ei soovi sinu aju neid talletada.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus: Elu5 – Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
