Kuidas näeb välja asjade meeldejätmise protsess?
Teabe säilitamine ajus on anatoomiliselt seletatav. Lihstsustatult seletades saadab aju infot saades neuronite vahel üksteisele kindla mustriga signaale luues ühendusteed, mida kutsutakse sünapsideks. Mida tugevamad on need ühendusteed, seda paremini mäletad sa teatud hetki. Mälu liigitatakse erineval viisil mitmesse kategooriasse kuid kui vaadata info säilimist aja alusel, siis on meil kolm omavahel ühenduses olevat mälusüsteemi – lühimälu, töö ehk vahemälu ja pikaajaline mälu.
Lühimälu
Kui me saame uut informatsiooni läbi oma meeleelundite (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine jne), siis esmalt hoitakse seda teavet lühiajalises mälus.
Lühiajaliseks kutsutakse seda sellepärast, et seal oleval mahul on ruumipiirang ning info kaob umbes minuti pärast kui seda ei kinnistata pikaajalisse mällu.
Töömälu
Töömälu vahendab infot lühimälust ning on üksteisega sarnane kuna infot hoitakse samuti ajaliselt minimaalselt kuid samas ka erineb, sest antud teavet töödeldakse, mida lühimälus ei tehta. Näitena võib tuua olukorra, kus peol olles kohtud uue inimesega, kes end tutvustab. Antud nimi asub lühimälus ja kaob, kui seda koheselt ei kinnistata pikaajalisse mällu. Samas kui soovid kindlaks teha palju inimesi on peol kokku, siis need arvutused tehakse sinu töömälus.
Pikaajaline mälu
Pikaajaline mälu tekib teabe kinnistamisel. See toimub antud info korduval kasutamisel ehk neuronite vahelise signaali korduval edastamisel. Kinnistades omandatud teavet saame muuta antud ühendusteed üha tugevamaks saavutades olukorra, kus me ei pea pingutama, et tuletada seda meelde. Näitena saab tuua kui keegi helistab tundmatult numbrilt. Tõenäoliselt te ignoreerite seda kui helistati ühe korra. Samas kui helistatakse korduvalt lühikese perioodi jooksul, siis hakkaksite lisama antud asjaolule tähtsust saavutades olukorra, kus tundmatu number järgneval korral nii võõras enam pole.
Mitme meele kaasamise eelis mälestuste meelde tuletamisel
Tunnustatud neuroloog Judy Willis soovitab uue teabe meelde jätmisel kasutada rohkem kui ühte info vastuvõtmise viisi. Meetod, mida ta kutsub multisensoorseks sisendiks, kujutab endas põhimõtteliselt õppimisharjumust, mis hõlmab rohkem kui ühte meelt. Antud meetodi tagamaa seisneb selles, et eri meelte või tajumisviiside kaudu saadud andmete hulk hoitakse aju erinevates osades. Seega kui mingi uue info omandamine hõlmab endas mitmeid meeli korraga nagu näiteks kuulmist, nägemist ja kompimist, siis salvestab aju sama info vastavatesse eri kohtadesse, kuid on samas omavahel ühenduses kuna antud info hulk moodustab ühe terviku.
Seega mäletades ühte viisi kuidas infot vastu võeti, näiteks kui kuuldakse heli, mis on seoses mingi kogemusega, siis aktiveeritakse automaatselt ka ülejäänud meeltega kogetud infohulk. Õppimise puhul võib lihtsa näitena välja tuua olukorra, kus kirjutad mingist materjalist konspekti ning seejärel loed seda endale häälega ette. Niiviisi aktiveerid nägemis-, kuulmis- ja kompimismeele. Rakendades seda meetodi õppimsel on võimalik tõhustada teabe kinnistumist kuid ka ligipääsu.
Tippülikoolide nõuanded
1. Loo õppimiseks soodne keskkond
Palju raskem on olla produktiivne kui sul on füüsiliselt ebamugav ning ei leia vajalikke asju üles. Investeeri veidi ja muretse endale mugav ja kvaliteetne laud ja tool, mis vastavad sinu kehaasendile ning praktilistele vajadustele. Samuti soovitatakse osta korralikud töövahendid nagu pastakad, pliiatsid, vihikud jms. Kasutades kvaliteetseid meelepäraseid vahendeid, naudid sa ka töö tegemist rohkem. Segadus tekitab stressi – ära hoia mittevajalikke asju töölaual ning hoia oma töökeskkond puhtana. Pildid lauast, kus lebavad mustad söögitarbed ja tühjad toidupakendid ei ole märk intensiivsest töösessioonist vaid lohakusest.
2. Eemalda töökeskkonnast häirivad tegurid
Nutimaailmas on seda lihtsam öelda kui teha kuid kus tahe, seal ka tee. Selle asemel, et tänapäeva tehnoloogia voolu vastu ujuda on mõttekas seda hoopis enda tarbeks kavalalt ära kasutada. On loodud mitmeid äppe ja programme, mis ühel või teisel viisil piiravad internetti või teatud veebilehtede kasutamist endale vajalikul perioodil.
Harvardi Ülikool toob siin välja terve listi erinevatest programmidest, millest õpilastel kasu võiks olla. Ühtlasi tasub ka „vana kooli“ meetodeid kasutada nagu lihtsalt sulgeda telekas ja viia nutitelefon silme eest ära. Müra on samuti üks suurtest segavatest teguritest. Kui jagatakse elukohta teiste inimestega, siis tasub suhelda ning paluda õppeperioodidel mõistvat suhtumist. Kompromissi mitteleidmisel on raamatukogu alati heaks alternatiiviks. Tasub proovida ka muusikat, mis aitab summutada väliseid helisid kuid samas ei sega keskendumist. Klassikaline muusika nagu näiteks Chopin või Debussy teosed klaveril on paljude lemmik rasketel õppesessioonidel.
3. Korrasta oma õppematerjal
Tehes märkmeid, ära pane kõike kuuldut tuimalt kirja. Lähene teemale intelligentselt ning järgi näiteks Cambridge ülikooli näpunäiteid. Ühtlasi loo endale loogiline süsteem, kuidas hoiad oma märkmeid, konspekte jms õppematerjale. Näiteks kasutad tavapärast kausta meetodi, kus igale õppeainele on eraldi kaust, mis jaguneb omakorda teemadeks jagunedes omasoodu alajaotiseks (Filosoofia – metafüüsika – suurkujude elulood). Peegelda sama lähenemist ka arvutis muutes sedasi oma süsteem universaalsemaks. Kasutades õppematerjalide puhul hästi korrastatud süsteemi säästad oluliselt enese aega ja närve.
4. Aega mitte planeerides planeerid sa ebaõnnestumist
Aja planeerimine on õppetõhususe tõstmise üks tähtsamaid alustalasid. Ära jäta oma tegevusi juhuse hooleks ja säti paika kindlad ajad, millal sa alustad mingi ülesandega. Kasuta kalender-märkmikku, kuhu märgid üles oma päevaplaani sh ka tegevused seoses õpingutega. Kui oled minimalist ja märkmikku kaasas ei kanna, siis nutitelefon päästab olukorra pakkudes äppide näol erinevaid alternatiive. Isiklikult pooldan viimast varianti kuna saab lisada meeldetuletusi olles ka ühenduses arvutiga ning üldjuhul on telefon alati kaasas. Soovitan ka kasutada to-do liste, kuhu paned kirja pakilisemad ülesanded, mis on pidevalt silme ees vähendades sedasi ununemise võimalust.
Planeerides oma õppesessioone ära hammusta liialt suurt tükki ning väldi olukorda, kus jätad asjad viimasele hetkele. Uuringud psühholoogias on näidanud, et suuremahuliste ettevõtmiste väiksemateks osadeks jagamine muudab teema hoomavamaks ning lõpptulemus on rahuldustpakkuvam. Liiga palju liiga korraga on motivatsiooni kahandav ja rõhuv, muutes seetõttu antud ülesande vastumeelseks. Tee endale teene ja jäta puhvriks mõned varupäevad, et isegi kui juhtub midagi ootamatut, mis röövib väärtuslikku aega, oled selleks juba eos ettevalmistunud. Ära unusta – aeg on pöördumatu ressurss, kasuta seda otstarbekalt.
5. Soovitusi õppimisel
Hariduse- ja psühholoogiaalased uuringud näitavad selgelt, et korrates õppematerjali mitmel järjestikusel päeval kinnistub teave paremini. Iga kord kui alustad tööd uue materjaliga vaata korraks läbi ka vana. Organiseeri õppegruppe, kus saad kaastudengitega arutada antud teemadel kasutades sedasi võimalust neile seletada teema sisu selliselt, et see oleks ilma suurema vaevata arusaadav. Kui sa ei suuda seda lihtsasti seletada, ei mõista sa seda piisavalt hästi.
Testides iseend valmistad end ette tulevaseks eksamiks. Püüdes vastata kontrollküsimustele ilma kõrvalise abita, tekitad olukorra, kus saad väärtuslikku tagasisidet enda teadmiste kohta ning näed, kus on puudujäägid. Proovi ka raskeid kontseptsioone seletada omaenda sõnadega ning võimalusel loo situatsioone, kus näitlikustad antud teooria ülekandumist igapäevaellu. Sedasi muudad uue keerulise info endale arusaadavamaks integreerides selle oma varasemate teadmistega.
6. Füsioloogilised ja psühholoogilised meelespead
Ei tohiks olla imekspandav, et toitumine mõjutab meie füsioloogiat meeletult ning seega ka meie õpitulemusi. Meie ajud kasutavad umbes 20% kogu vajaminevatest kaloritest ning pingelistel perioodidel võib see number veelgi kasvada. Söö tervislikult järgides tunnustatud toitumissoovitusi.
Ühtlasi tarbi palju vedelikke kuna juba minimaalne veekadu kehas mõjutab keskendumisvõimet. Ole füüsiliselt aktiivne, tegeledes endale meeldiva sportliku tegevusega kuid ära unusta end ka sirutamast pikkadel õppesessioonidel. Väike jalutuskäik võib teha imesid kui pea on õppimisest juba „paks“. Uni on info meeldejätmise seisukohast äärmiselt tähtis, sest just sel ajal praagitakse ebaoluline välja ning tugevadatakse olulist. Magama minnes võiks arvestada vähemalt 7-8 tunnise unega.
Ära alahinda rutiini jõudu! Tehes midagi regulaarselt muutub antud tegevus üha loomulikumaks ning seega ka lihtsamaks. Püüa jälgida ka oma üleüldist suhtumist. Meil ei pruugi olla võimalust muuta olukordi, mis meiega juhtuvad kuid me saame muuta oma suhtumist ja mõttemaailma nendesse situatsioonidesse.
Isegi kui kukud mõnest tähtsast eksamist või ainest läbi, siis ei ole see maailma lõpp. Tuleb teha vastavad järeldused ning suunduda taas töölaua juurde. Viimaks, ära unusta end kiitmast ja premeerimast. Saades eksamil head tulemused või olles lihtsalt rahul oma õpingutega ole enese vastu tunnustav ning luba endale midagi. Hinnates sedasi oma saavutusi väärtustad ja austad sa iseennast!
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
