Oled keskealine või sellele lähenev mees, kes peaks justkui olema oma parimates aastates, kuid hakkad järjest märkama tasapisi tekkivaid muutusi? Juuksed langevad välja? Madal libiido? Pole elujõudu? Lihased kadunud ja rasva tuleb tuleb aina juurde?
Sellisel juhul võib tegu olla madala meessuguhormoonide tasemega, mis võibki kulmineeruda sisuliselt meeste menopausina.
Mis on meessuguhormoonid ja testosteroon?
Meessuguhormoonid ja testosteroon on täpsemalt steroidhormoonid, mida toodetakse meestel munandites, kuid seda leidub ka naistel, kus seda toodetakse munasarjades. Peale nende organite toodetakse testosterooni vähesel määral ka neerupealistes.
Meessuguhormoonid mängivad väga tähtsat rolli noorte meeste arengus, mõjutades sekundaarsete sugutunnuste arengut, “häälemurde” tekkimist ja soole iseloomulike lihaste väljakujunemist.
Optimaalne hormoonide tase on vajalik ka täiskasvanueas, sest testosteroon mõjutab oluliselt spermatosoidide järjepidevat kasvu ja arengut, eesnäärme talitlust, potentsi, luu – ja lihasmassi kuid ka jõudlust.
Piisav testosterooni tase on tähtis ka üleüldisele tervisele käsitledes selle raames haigusriski, kehakompositsiooni, seksuaaltervist ning tegelikult pea kõike muudki, mis inimese tervises oluline on.
Mis on andropaus?
Andropausiks nimetatakse seisundit, kus meessuguhormoonide tase, peamiselt just testosterooni tase, on sedavõrd madal, et mehe elujõud ja üldtervis on negatiivselt mõjutatud.
Kõnealune seisund on võrdväärne naiste menopausiga, kuid kui viimane tuleb üldiselt kõigil naistel oodatult ning üsna hästi määratavas vanusevahemikus, siis meestel on see veidi keerulisem ja algab sageli varjatult.
Antud hormoonide tase hakkab langema juba varastes neljakümnendates kiirusega u 1% aastas. See on siiski üsna varieeruv ning nende muutuste kiirus ja mõju tervisele olenevad erinevatest teguritest nagu pärilikkusest, haigustest kuid ka elustiilist.
Andropausi levimus maailmas on 30-70-aastaste meeste hulgas ligi 7% ning see on vanusega tõusev.
Samas on välja toodud, et tegu on aladiagnoositud terviseprobleemiga, mille tõttu võib too protsent oluliselt suuremgi olla. Kui arvestada vana tõde, et mehed külastavad arste vähem, eriti just meestearste, siis ei ole seda raske uskuda.
Sümptomaatika hõlmab endas peamiselt energia vähesust. Kadunud on varasem erksus ja vitaalsus. Täheldatakse erektsioonivõime langust ja kadumist, mis omakorda viib ka seksuaalhuvi vähenemiseni.
Niisamuti langeb vaimne võimekus ja tekivad meelolukõikumised. Sageli kogetakse masendust, unehäireid ning kergesti ärrituvust.
Märgata võib lihasmassi ja jõu kadumist, mis on asendunud rasvamassi ning liigesevaludega. Tavaliselt ilmnevad sellised vaevused väljakujunenult alles ligi 50 aastaste meeste puhul, kuid nende sümptomite kulg saab alguse vähemmärgataval viisil juba varastes 30ndates. See haigusseisund diagnoositakse läbi teatud küsimustike, sümptomite ning testosteroonitaseme määramise.
Mis põhjustab meessuguhormoonide langust?
Nagu eelpool mainitud on vanuse kasvades testosterooni ning teiste meessuguhomoonide langus oodatav nähtus.
Samas on languse kiirus indiviiditi varieeruv, mis annab märku, et selle taga peitub palju enamat.
Kroonilised haigused on üks märk sellest, et tõenäoliselt võib tegemist olla normaalsest madalama testosterooni tasemega. Kuna madal testosterooni tase on oluliseks riskiteguriks isheemiatõveks ja infarktiks, siis ümberpööratuna võib nentida, et kui antud tervisemured on olemas, siis võib olla probleeme ka hormoonide tasemega.
Vägagi aktuaalsed on enamasti elustiilist tulenevad kroonilised haigused nagu rasvumus, teise tüübi diabeet, osteoporoos ja ainevahetushäire sündroom. Samuti on andropausi riskiteguriteks meestele spetsiifilised terviseprobleemid nagu munandimahu vähenemine ja munandit kahjustavad haigused (näiteks põletikud ja veenilaiendid).
Äärmiselt olulist rolli testostrooni taseme juures mängib just elustiil.
Kuna see on väga lai mõiste, mille taga peitub märkimisväärne hulk tegureid, siis toome esile vaid ühed tähtsamad, mida on võimalik kahtlemata oma jõuga paremuse poole kangutada.
Stress
Üleliigse stressi vähendamine on teema, millest sageli räägitakse, kuid vähe ette võetakse. Tähtis on mõista, et tegu ei ole lihtsalt uue tervisetrendiga. Vaimne tervis on oluline aspekt kogu üldise tervise mõistest ning ilma selleta, ei saa olla terviklik. Keha hormonaalne tasakaal on pideva stressihormoonide tõttu üsna häiritud.
Austa ennast ja luba endale puhkust.
Läbipõlemine on üleliigse stressi tõttu vägagi reaalne, kuid siiski vaid üks pehmemaid tagajärgesid. Sügav depressioon ja psühhoos ei ole enam teemad, mida me suudaksime omal käel lahendada.
Vähene uni
Maksa ära oma unevõlg! 7-8h kvaliteetset und peaks olema norm, mitte helesinine unistus, mida kord nädalas saavutatakse.
Uni mõjutab meie kogu olemust – meeleolu, söögiisu, elujõudu, üldist tervist ning sh ka hormonaalset taset. Distsiplineeri end ning saavuta olukord, kus une normi täis magamine ei ole enam luksus vaid regulaarsus.
Vale toitumine
Jälgi oma söömist. See, mida ja kui palju sa sööd on on inimese tervisest lähtuvalt alati üks tähtsamaid aspekte olnud.
Seega ei pea üllatuma, et toitumine mõjutab oluliselt meie hormonaalset taset sh ka meessuguhormoone.
Kuigi normaalkaalu poole püüdlemine on kõrgelt soovitatav ning on täiesti arusaadav, et antud teekond on lainetav, siis ei tasu sellegipoolest tekitada nö yo-yo efekti, kus mingil perioodil ollakse tugevas kaloridefitsiidis ja teisel hetkel süüakse end üle. See tekitab kehale ülemäärast stressi ja rikub hormonaalset tasakaalu. Keskendu riiklikult tunnustatud toitumissoovitustele ning mis peamine, järgi oma toitumist regulaarselt.
Vähene liikumine ja oma jõu mitte kasutamine
Liikumine on kõige alus! Meie kehad on loodud liikuma, mitte staatilises olekus olema. Võrreldes meie esiisade ajaga oleme drastiliselt vähem liikuma hakanud. Maal elamine koos oma raske füüsilise tööga on ammu möödanik, kuid saame seda kõike imiteerida jõusaalis.
On leitud, et raskuste tõstmine on eriti efektiivne tõstmaks testosterooni taset.
Samas on üleüldisele tervisele kasulik igasugune liikumine ja kui oledki 8ks tunniks oma kontoritooli aheldatud, siis tee endale teene ja võta rohkem pause. Nii saad end ringutada ja oma liigeseid veidi õlitada.
Mürkained
Väldi mürke! Östrogeene imiteerivad kemikaalid mõjutavad negatiivselt testosterooni tootmist, seega püüa vältida parabeene, BPA ja teisi sellelaadseid kemikaale, mida leidub sageli näiteks plastiktoodetes.
Liigne alkohol, suitsetamine ja narkootikumid on kõik mürgid, mille tõttu meie kehad ühel või teisel viisil kannatavad, kuid nad kõik mõjutavad ka meessuguhormoonide tootlikkust. Püüa need oma elust täiesti elimineerida, sest tervist silmas pidades, ei õigusta mõnuainete kasutamist miski.
Kuigi andropaus ei teki kindlasti kõigil meestel ning selle tekkepõhjused võivad varieeruda alates pärilikkusest kuni elus tehtud otsusteni välja, siis tähtis on mõista, et see on ravitav. Kui oled üle 30 eluaastates mees ning tunned seda artiklit lugedes end ära, siis soovitan julgelt pöörduda perearsti poole, kes suunab sind vajadusel edasi vastava spetsialisti poole.
Mida varem antud seisundi probleemidega tegeleda, seda lihtsamini pääseb. Sageli piisab nö rööpasse tagasi saamiseks vaid mõõdukatest elustiilimuutustest, kuid vajadusel on olemas ka hormoonasendusravi. Sellepärast ongi regulaarne tervisekontroll nii oluline, et antud probleemidega juba eos tegeleda.
Mehed, ärge jätke oma tervist saatuse hoolde!
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
