Tervisekontroll on midagi, millele me tegelikult enne neljakümnendaid ei mõtlegi, sest reegina puudub selleks vajadus.
Kindlasti mäletad seda aega kus võisid päev läbi koolis või tööl olla, peale seda mitmetunnist trenni nautida ning seejärel poole ööni sõpradega väljas jõlkuda. Siis peale mõnetunnist und seda kõike taas teha ilma, et see eriliselt end kuidagi tunda oleks andnud.
Kui saad 30-ks, siis võid ju sarnaselt edasi elada, kuid kohe kindlasti ei pääse sa enam ilma, et su tervis sind selle eest karistaks.
Keha ja vaim ei andesta enam nii kergelt, eriti kui lisada siia võrrandisse suitsetamine ja alkoli tarbimine.
Vananemine on paratamatu ja normaalne protsess, mille jooksul toimuvad meie kehas mitmed muutused. Käies neljakümnendaid (30-39) on enamus neist muutustest jõudnud oma kulminatsioonini ehk tippu.
Seisund, millisena me siseneme oma kolmekümnendatesesse (endiselt 30-39), on suurelt tingitud meie viljeletud eluviisist.
Seega ei saa antud kulminatsiooni defineerida üheselt vaid see oleneb suuresti sellest, kas panustasime tervisesse ja hoidusime nt suitsetamisest, liigsest alkoholi tarbimisest ning järgisime tervisliku toitumise ja liikumise põhimõtteid või tegime eelnevalt kõike vastupidises suunas.
Igal juhul saab öelda, et käies neljakümnendaid on meie kehad saavutanud füsioloogilise tipu. Sealt alates hakkab võitlus paratamatu võimekuse langusega.
Mis juhtub meie tervisega 40-ndates?
Nagu eelnevalt kirja pandud, oleneb meie tervislik seisund suuresti meie varasemalt elatud eluaastatest ehk sellest, kas tegelesime tervist soodustavate tegevustega või pigem ei hoolinud hetkeseisust ja ei investeerinud parema tervise nimel tulevikku.
Miks mehed enneaegselt surevad?
Levinumad haigused Eestis, millesse mehed 50ndates (40-49) surevad – on eelkõige südame- ja aju-veresoonkonna haigused nagu nt südame isheemiatõbi. See võib lõppeda südameinfartkiga ning nt aju infartki ehk insuldiga.
Järgmised suured tapjad on vähkkasvajad. Need hõlmavad eesotsas kopse, käär- ja pärasoolt, magu ja maksa. Märkimisväärne põhjus on ka maksatsirroos ning otsene alkoholi tarvitamise häire.
Miks naised enneaegselt surevad?
Samas vanusrühmas Eesti naistel on peamiseks suremuse põhjustajaks südame-veresoonkonna haigused. Järgmisena on samuti pahaloomulised vähkkasvajad, kuid kasvajate asukohad on meeste omadest mõnevõrra erinevad.
Naistel on peamiseks suremuse põhjustajaks vähkkasvajate seast rinna-, kopsu-, emaka ja munasarjade-, käär- ja pärasoole-, mao ja pankrease kasvajad.
Samuti on naistel märkimisväärselt kõrge suremus maksatsirroosi ja alkoholi tarvitamise häire tõttu. Erinevalt meestest on naistel üsna kõrge suremus diabeedi ja Alzheimeri tõve tõttu.
Olles ise töötanud aastaid kiirabis ning tegelenud tervisestatistikaga, võin kinnitada oma kogemuse põhjalt, et statistika läheb tegelikkusega kokku.
Mis põhjustab enneaegset suremust?
45 aastaselt südameinfarkti saanute arv pole enam mingi uudis. Oluline on siinkohal mõista, et suurem osa neist kurbadest tervisejuhtumitest ei ole põhjustatud mingite väliste määramatute jõudude poolest.
See on ajas kuhjunud korduvate tervist mittesoodustavate põhjus-tagajärg tegevuste loetelu ehk inimene on ise selleks palju vaeva näinud, et taolisesse olukorda jõuda.
Tuleb taas toonitada, et suuresti tingivad sellise olukorra elustiilivalikud. Ühtedeks peamisteks südame-veresoonkonna riskiteguriteks on ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine ja liigne alkoholi tarvitamine.
2018 aastal avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt oli suitsetajaid (igapäevased või juhusuitsetajad) veerand vastanutest (31% meestest ja 20% naistest).
Samauuringu andmetel oli ülekaalulisi (kaaluindeks 25–29,9) mehi Eestis vanuses 35-45 46% ja naisi 20%. Rasvunuid (kaaluindeks ≥30) oli meeste seas 22% ja naiste seas 17%.
Samade andmete põhjal harrastavad mõnda tervisesporti 2 ja enam korda nädalas vaid 43% meestest ja 40% naistest.
Antud uuringu kohaselt tarvitavad mõned korrad nädalas alkoholi 36% meestest ning vaid 16% naistest, kuid selles uuringus ei kajastu alkoholi kogused.
Alkoholi 2018 aastaraamatu kohaselt tarbisid täiskasvanud elanikud 2017. aastal inimese kohta 10,3l alkoholi (absoluutalkoholi arvestuses), mis seab meid vähemalt Euroopas üsna esiritta.
Tervisekontroll – mida tasub mõõta?
Võib tunduda, et kui tervise kohta puudub konkreetne kaebus, siis pole perearsti juurde asja. Kuid tegelikkuses ei ole see nii. Eestis on juba 2005. aastast rakendatud riiklikku südame-veresoonkonna haiguste ennetamisstrateegiat.
Seda põhjusel, et tegemist on suuresti ennetatavate haigustega, mis põhustavad arenenud maailmas suurimat haiguskoormust ning tänaseks on sellest aru saadud.
Ka on nende haiguste ravimine majandusele oluliselt kulukam kui ennetamine. Üks osa ennetustööst on tervisekontroll, läbi mille suudetakse määrata inimese tervisliku seisundi hetkeseis ning prognoosida tulevikku selliselt, et oleks võimalus vajadusel läbi ravi või elustiilimuutuste varakult reageerida.
Seega, kui sa pole aastaid käinud perearsti juures tavapärases tervisekontrollis, siis olgu järgmine kord põhjalik!
Järgnevad tegevused kuuluvad südame-veresoonkonna ja kasvajate tervisekontrolli:
- Pikkuse ja kaalu mõõtmine = kehamassiindeksi arvutamine (KMI). Täiskasvanute norm väärtuseks on 18.6 – 25.
- Keharasvaprotsendi mõõtmine. Rasvasisalduse protsent kogu keha massist on meestel norm 10-20% ja naistel 20-30%.
- Vööümbermõõdu mõõtmine. Norm on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.
- Vererõhu mõõtmine. Norm on süstoolne<130 ja diastoolne<85.
- Veresuhkru taseme mõõtmine. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 7,8 mmol/l.
- Kolesteroolitaseme mõõtmine. Norm väärtus 30-50 aastastel on 3,3–6,9 mmol/L. Aga siin on tähtis mitte lähtuda ainult kolesterooli üldnäitajast, vaid HDL ja LDL kolesterooli suhtest.
- Kehalise aktiivsuse tase. Norm väärtus on minimaalselt 150 minutit mõõdukat aktiivsust nädalas.
- Alkoholi tarvitamine. Ei ole olemas ohutut kogust. Mõõdukas tarvitamine on naistel päevas >2 ja nädalas >8 alkoholiühikut ning meestel on samad väärtused >4 ja >16. Nädalas peab olema kolm alkoholivaba päeva.
- Suitsetamine. Ei ole olemas ohutut kogust. Loobumine on norm väärtus.
- Kaardistatakse toitumisharjumused. Täpsemalt vaadatakse kalorite, puu-ja juurviljade, soola, suhkru ja rasva tarbimist. Lähtuda tuleks riiklikest soovitustest.
- Kaardistatakse perekonnas esinevad südame-veresoonkonnahaigused või pahaloomulised kasvajad.
- Rinnanäärmete kontroll. Teostatakse palpatsioon ehk läbikatsumine.
- Eesnäärme kontroll. Urineerimishäirete kaardistamine. Teostatakse digitaalne rektaalne palpatsioon ja vereanalüüs.
Vajadusel teostatakse edasisi uuringuid enamasti piltdiagnostikaga nagu röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia abil.
Samas ei ole need eelnevate tegurite diagnostikas kunagi esmavalikud ning rakendatakse vaid kaebuste või põhjuslike kahtluste esinemisel.
Kui otseselt kaebusi ei esine, siis piltdiagnostika tekitab patsiendile pigem liigseid riske, vaevusi kuid ka petlikku kindlustunnet ning riigile ebavajalikke kulutusi, sest saadav kasutegur on marginaalne (juhuslik leid on vähetõenäoline).
Mõistlik on kontrollida ka:
- Silmanägemist. Tavaline silmanägemise kontroll või põhjalikum silmade tervise kontroll optometristi vastuvõtul.
- Kehakoostist. Mõõdetakse põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas ning lihas-, rasva-, vee- jms massiprotsenti kehakaalust.
- Kehalist suutlikkust. Hästi sobib spetsiaalne koormustest, kuid ka mõni rahvusvaheliselt tunnustatud kehalise võimekuse test nagu Eesti Kaitseväe oma või ka lihtsalt pelgalt kätekõverduste korduste arvu test.
- Lihasjõudlust. Mõõdetakse käe dünamomeetriga käe haardetugevust, mis peegeldab kogu keha lihasjõudlust. Keskmine väärtus paremakäelistel meestel vanuses 30-39 on 53kg ja naistel 35kg.
Perearst ei pruugi kõiki eelpool välja toodud mõõtmisi teostada. Välja aitavad erinevad asutused, mis pakuvad konkreetseid tervisekontrolli pakette.
Oleme ise oma saatuse sepad
Tervishoid liigub patsiendikesksuse suunas. See tähendab, et meid kui inimesi teadvustatakse, et meie tervis on meie endi kätes.
Meie ise vastutame selle eest, mitte riik, tervishoid, arstid ega lähedased. Tähtis on mõista, et kunagi pole hilja panustamaks oma tervisesse läbi tervist soodustavate elustiilimuutustega.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus ja kujundus: Elu5 – Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
