Rahvakeeli pistmine on sage nähtus tervisesportlastel, kuid seda juhtub ka tippsportlased. Tegu on treeningu ajal tekkiva ebameeldiva külgmise kõhukrambiga, mis võib ulatuda kuni tugeva valuaistinguni välja. Enamasti kogevad seda just algajad jooksjad, kuid pistmine ei ole piiratud vaid selle spordialaga.
Pisted võivad ilmneda tugeva ja äkilise valuaistinguna mis tekivad treeningu algfaasis, kuid ka hiljem treeningu lõppfaasis, kus valuaisting on nõrgem.
Nende mõlema tekkimispõhjused arvatakse olevat kombinatsioon erinevatest samaaegselt esinevatest teguritest. Vähe treeninud inimestel tekivad pisted tõenäoliselt seetõttu, et organism pole harjunud koormusega millega ta silmitsi seisab ja ei oska sellega toime tulla.
Arvatavasti ei tunneta algaja treenija oma keha veel nii hästi ning ei oska seetõttu pistmist ennetada.
Pistmine – miks see juhtub?
Tegelikult pole füsioloogid siiani jõudnud üksmeelele selles, miks me treeningu ajal taoliseid ebamugavaid aistinguid kogeme. Siiski, on olemas erinevad teeoriad ja toon neist välja levinumad.
Olgu märgitud, et pistmise tunne võib tekkida ka mitmetest muudest probleemidest nagu nt rühiprobleemi, vähetreenituse, vale sporditehnika jpms tõttu.
Vahelihase kramp
Vahelihas ehk diafragma eraldab kopsud seedeorganitest. See on oluline organ, mis osaleb aktiivselt hingamissüsteemis. Tõenäoliselt tekib diafragma kramp selle vereringe häirest ning samast asjast tingituna lõppkokkuvõttes hapnikupuudusest. Treeningu ajal hingame tihedamini ja tugevamini ning jalgade intensiivne liigutamine aktiveerib teiselt poolt kõhulihased.
Taolise protsessi tagajärjel tekib vahelihasele mõlemapoolne surve, mis võib põhjustada selle vereringe häirumise ja väljendub krambi ehk pistmisena.
Samuti on põrutava iseloomuga treeningud nagu jooksmine üsna suure koormusega ka organite vahelistele sidemetele.
Nende ühenduste peamine ülesanne on kõike koos hoida ning jooksmisest tulenev rappumine põhjustab nende osiste nö kiskumist, mille tagajärjel mõjutatakse otseselt ka organeid nagu vahelihast.
Seedeorganite vereringe häirumine
Teine sage põhjus pisteteks on toitumine. Täpsemalt öeldes – liigne toitumine vahetult enne treeningut. Esiteks on kõhu liialt täis söömine mahu probleem, sest nii ei ole vahelihasel lihtsalt enam piisavalt ruumi (see asjaolu muudab ka eelpool kirjeldatud põhjuse tõenäoliseks).
Teisest küljest, selleks et tulla toime seedimise protsessiga, on seedeorganitel vaja hulganisti verd.
Kui nüüd alustada korraga jooksmist, siis suunatakse sama veri aga lihastesse, sest jooksmisel kasutatavad lihased vajavad toimimiseks samuti toitaineid – peaasjalikult hapnikku.
Nii võib mõlemates protsessides tekkida hapnikuvaegus, kus nt kerelihased ja seedeorganid ei saa piisavas mahus hapnikku. Sellest tingituna võivadki tekkida krambid nt maksas, põrnas või hingamisabilihastes.
Gaaside kogunemine
Üheks põhjuseks võib olla ka gaaside kogunemine soolestikku, peamiselt just pärasoolde. Seedimise loomulik tagajärg tähendab ka gaaside teket.
Liikumine aitab tõhusalt kaasa gaaside edasi liikumisele soolestikus.
Kuid kui gaaside teekonda takistavad seedimatud toidujäägid, siis võib jämesool paisuda ning põhjustada ka valuaistingut. Takistuse kohaks on enamasti kõhu parempoolne ülemine osa, kus jämesool end pöörab.
Pistmine – 5 nippi kuidas seda vältida
- Ära söö vahetult enne treeningut liialt palju. Täis kõht tekitab vaevusi. Kui energiat napib, siis söö pigem mõni kaloririkas kergesti seeditav puuvili nagu banaan. Kui söödki mitmekesise ja tugeva eine, siis jäta söömise ja treeningu vahele vähemalt paar tundi.
- Korralik soojendus ennekõike! Ära alusta treeningut koheselt liigse pingutusega ja tõsta koormust järk-järgult. Jõudes intensiivse pingutuseni, püüa keha tunnetada. Kui hakkab tekkima pingetunne külgedele, siis alanda koormust. Nii ennetad krampe.
- Treeni teadlikult! Kui oled vähetreenitud ning alles õpid mingit spordiala, siis võta asja rahulikult. Õpi esmalt tehnika tasapisi selgeks ning lisa koormust kasvavas tempos. Läbi progressiivse ja regulaarse treeningu suudab keha füüsilise pingutusega paremini toime tulla ning ühtlasi õpid paremini tundma oma kehalist võimekust. Seetõttu oskad juba varakult liigset pingutust ennetada.
- Õpi hingama. Igale spordialale on omane ka teatud hingamise tehnika. Peamine murekoht ongi just kudede hapnikupuudus ning liigne koormus vahelihasele läbi pinnapealse hingamise. Enamasti on kestvustreeningutele omane sügav kõhuhingamine. Seda saab harjutada varasemalt nt olles seliliasendis ning jälgida kuidas hingamisel kõht kerkib ja langeb. Mis peamine, hingamine peab olema rütmiline ning sissehingamine sama pikk kui väljahingamine.
- Vedelike tarbimine olgu piisav, kuid vedelik peaks olema gaseerimata ja ideaalsel juhul mineraalidega rikastatud, sest higistamine viib kehast mineraalaineid välja. Gaseeritud jookide joomine viib soolestikku liigseid gaase, mis võivad füüsilisel pingutusel tekitada lõpuks krampe.
Mida ette võtta kui on juba hilja – 3 nippi
- Kui hakkab pistma, siis esmaabina vőib aidata tempo aeglustamine. Ettepoole kummardumine ja rahulik sügav hingamine vőivad samuti kergendust tuua.
- Kőhu alalihaste venitamine vőib samuti aidata. Tee hetkeline paus ja venita end külgedele.
- Joostes pistma hakkamisel loo hingamise rütm, kus aeglaselt joostes teed ühe sissehingamise ajal 3-4 jooksusammu ja väledamalt joostes ühe sissehingamise ajal 2 jooksusammu. Selline viis aitab teha sügavamaid hingetõmbeid.
Treeningute tõhustamiseks on kindlasti soovitatav tarbida piisavalt mineraalaineid, näiteks mineraalidega rikastatud vett ja bioaktiivset magneesiumi.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus ja kujundus: Elu5 – Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
