Dieet ja kaalukaotus on tänapäeva ühiskonnas olulised teemad. Selle üle arutlevad nii inimesed ise, kui ka riigitasandil olevad asutused rakendades selleks rahvatervishoiualaseid sekkumismeetmeid. Ülekaalulisus on tõsine rahvatervise probleem, millele pole riiklikul tasandil veel tõhusat vastumeedet leitud.
See, kas ja kuidas keegi saavutab normaalkaalu, on suuresti siiski inimese enda teha.
Sellest tulenevalt on levinud väga palju erinevaid dieete, mis kõik lubavad kerge vaevaga saavutada ideaalkeha. Mõned neist on üsna sarnased riiklike tõenduspõhiste soovitustega, aga on ka selliseid, mis lähtuvad lausa ohtlikest käitumisviisidest.
Trendikaid toitumisdieete tuleb ja läheb iga hooaeg ning nende populaarsus on tagatud tavaliselt uskumatute lubadustega. Siinkohal kehtib ütlus – kui see kõlab uskumatuna, siis seda see tõenäoliselt ka on.
Tavaliselt kahaneb taoliste dieetide populaarsus drastiliselt kohe, kui tuleb välja, et dieet ei tööta või on liiga äärmuslik, et seda reaalselt ka järgida.
Mitmed dieedid on üles ehitatud lühikese perioodi peale ja need on tavaliselt suhteliselt äärmuslikud. Näiteks piiratakse väga suurel määral päevast tarbitavat kaloraaži, piiratakse ja eemaldatakse terveid toidugruppe või isegi makrotoitainetegruppe nagu nt süsivesikud.
Sageli on selliste dieetide kasutegur kaalulangetuse näol täiesti arvestatav, kuid see tuleb suuresti sinu enesetunde arvelt. Tänaseks on ka selge, et enamjaolt taoliste dieetide tagajärjel kaotatud kaal on varmas lisaga tagasi tulema. Sellegipoolest on need lühiajalised dieedid teatud juhtudel õigustatud. Nt spordialadel, kus on kaalugrupid.
Dieet kui toitumisviis peaks aga siiski olema jätkusuutlik ning ranged ja äärmuslikud toitumisviisid ei ole üldiselt pikka aega järgitavad. Inimesed väsivad ega suuda kohanduda. Lõppkokkuvõttes otsustab inimene ise, missuguse toitumisviisi ta omaks võtab.
Dieet ehk toitumisviis peaks olema jätkusuutlik.
Uuring
Sellel aastal ilmunud ülevaatlik teadusartikkel uurib just nimelt erinevaid ajahambale vastu pidanud toitumisviise ning hindab nende tõhusust ja tõenduspõhisust.
Uuringu autorid teadvustavad, et uusi strateegiaid ja lähenemisi, eesmärgiga võidelda globaalse ülekaalulisuse ja rasvumise vastu, on viimase aja jooksul tekkinud väga mitmeid.
Samas, nende raamatutes ja ajakirjades kajastust leidvate dieetide väidetav edu baseerub siiski vaid suuresti inimeste endi tõekspidamistele ja ütlustele.
Teaduslikku tausta on pigem vähevõitu ning suurem osa on tuletatud kaudsetest teooriatest või loomkatsetest ekstrapoleeritud inimestele. Kuigi need võivad järgida teaduslikku meetodi, siis tuleks neid enne järelduste tegemist hoolikalt analüüsida.
Antud uuringus vaadeldi järgnevaid dieete tõenduspõhisuse vaatest:
- Dieedid, kus manipuleeritakse makrotoitainete kogusega. Siia kategooriasse kuuluvad sellised dieedid nagu rasva piirav (low-fat), kõrge valgusisaldusega (high-protein) ning süsivesikuvaene toitumine (low-carb).
- Dieedid, kus piiratakse mingit konkreetset toitu või toidugruppi. Siia kuuluvad dieedid nagu paleo, gluteenivaba, vegan ja vegetaarlus ning ka vahemere toitumine.
- Dieedid, mis hõlmavad endas vaheldumist paastumist, kus teatud periood ei sööda mitte midagi ning teatud aeg taas süüakse. Siia kuuluvad erinevate ajaraamidega intervall paastumised (intermittent fasting).
Järeldused
Uuringu autorid järeldasid, et ei ole kõige tõhusamat, ühte ja õiget toitumisviisi, eesmärgiga langetada kehakaalu. Lühiajaliselt olid tõhusad dieedid, mis hõlmasid kõrget valgusisaldust ja süsivesikuvaegsust (high-protein-low-carb).
Samaväärne oli ka intervall toitumine (intermittent fasting). Teadurid spekuleerisid, et need toitumisviisid võivad olla kehakaalu langetamise seisukohast heaks hüppelauaks. Samas rõhutavad nad, et pikaajalisel järgimisel võivad sellised toitumisviisid olla tervisele koguni kahjulikud. Huvitav tõdemus oli ka, et oma olemuselt täiesti erinevad dieedid andsid väga sarnaseid tulemusi.
Lõppkokkuvõttes toonitavad teadlased, et peamine tähtsus kehakaalu langetamise seisukohast on tekitada päevases tarbitavas kaloraažis negatiivne bilanss ehk tarbitakse vähem kaloreid (energiat) kui keha vajaks antud kehakaalu säilitamiseks.
Hoolimata sellest milline toitumisviis valitakse, tuleks eesmärgiks seada tervislik, teadlik ja tasakaalustatud toitumine.
Tervise seisukohast ei olegi niivõrd oluline, milline on sinu dieet senikaua, kuni see püsib tõenduspõhisuse taustal tehtud soovituste piirides. Näiteks kui tarbida liigselt soola, tõuseb südame-veresoonkonna suremus hoolimata, et järgitakse üldjuhul riiklikult tunnustatud toitumissoovitusi.
Dieet – põhipunktid erinevate toitumisviiside kohta
• Mitmed populaarsed kaalulangetuse dieedid ei lähtu tõenduspõhisusest.
• Ei ole leitud optimaalset toitumisviisi, mis oleks tõhus kehakaalu langetama kõikidel inimestel.
• Kehakaalu langetamisel peaks rõhku panema toidu kvaliteedile eesmärgiga edendada tervist.
• Olenemata dieedist on kehakaalu langetamiseks vaja tekitada negatiivne bilanss tarbitavas kaloraažis.
• Dieedist kinnipidamine ja järjepidevus on kehakaalu langetamise edukuse seisukohast äärmise tähtsusega.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
