Norskamine on hääl, mis tekib ülemiste hingamisteede vibreerimisest õhuvoolu tagajärjel. Enamasti tekib see sissehingamise ehk inspiiriumi tõttu.
Kõik suuõõnes olevad membraansed struktuurid, mis ei ole kõhrelise koega, võivad õhuvoolu tagajärjel vibreerida ja tekitada norskamise häält.
Magades väheneb meie lihastoonus terves kehas ning seega ka ülemistes hingamisteedes.
Seega ei pruugi norskamine olla põhjustatud vaid ühest tegurist nagu nt keele asetusest suus vaid võib olla erinevate tegurite koosmõju. Tegemist on hingamishäirega.
Norskamine pole haigus, vaid pigem sümptom.
Norskamise tagajärjed?
Nii nagu köha ei ole haigus vaid haiguse nagu nt kopsupõletiku sümptom – ei ole ka norskamine haigus, vaid võib olla hoopis uneapnoe sümptom.
Enamik inimesi norskavad natukene ühel või teisel tingimusel, kuid vähestel on see uneapnoe sümptom. Uneapnoe on üsnagi ohtlik krooniline haigus, kus hingamistede ülemine osa vajub une ajal osaliselt või täielikult kokku.
Selle tagajärjel väheneb kehas hapnikusisaldus, uni muutub katkendlikuks ning kehas tekib stressireaktsioon, mille lõpptulemusena toimuvad kehas negatiivsed muutused.
Tõstes puhkeajal vererõhku, mõjutab norskamine negatiivselt ka südame-veresoonkonna tervist.
Uneapnoe võib panustada ka südamerütmihäirete tekkesse, mille tulemusena võib esineda infarkte.
Hoolimata sellest, et tegu on vähetõenäose riskiga, ei tea kunagi kui ulatuslik on selle individuaalne mõju. Pidevalt normist kõrgem vererõhk on teadupärast rahvakeeles vaikne tapja.
Norskamine võib viidata mitmetele probleemidele.
Peamiselt mõjutab norskamine just und. Langeb nii une kestvus kui ka kvaliteet. Une mõju tervisele on hakatud üha rohkem teadvustama ning seda ka õigusega. Uneapnoe kahjustab meie unetsüklit veelgi ulatuslikumalt.
Selle tulemusena oleme päevasel ajal unisemad, omame vähem energiat, oleme kergemini ärritatavad ja kokkuvõttes vähem produktiivsed.
Ei ole ka harv nähtus, kus vähese une tõttu võib juhtuda raske liiklusõnnetus.
Seega ei ole raske näha norskamisest põhjustatud negatiivsete sündmuste jada.
Levimus
Norskamise levimus varieerub oluliselt vanuse ja soo lõikes, seega oleneb suurelt, missuguse profiiliga on uuritav rahvastik.
USA Wisconsini täiskasvanute une kohort uuring leidis, et 44% kõikidest meestest ja 28% kõikidest naistest norskavad regulaarselt.
Nendest protsentidest omakorda kannatavad 4% meestest ja 2% naistest uneapnoe all. Vanuse kasvades tõuseb norskajate osakaal olulisel määral, eriti kui tegu on vanema kui 65 aastase mehega. 
Lisanduvad riskitegurid, mis panustavad norskamise tekkele on:
- ülekaal,
- alkoholi tarvitamine,
- suitsetamine,
- allergiad,
- ninaneelu anatoomilised kõrvalekalded
- ja lihasrelaksantide kasutamine.
Samuti võib norskamist esineda ka lastel. Teadurid on leidnud, et umbes 20% kõikidest lastest norskavad vähemal või suuremal määral. Nendest umbes 1% kannatavad uneapnoe all.
Laste puhul tuleb norskamisest tingitud unepuudus eriti teravalt esile. Paljudel uneapnoed põdevatel lastel on diagnoositud ka aktiivsus ja tähelepanu häireid.
Lastel on enamasti uneapnoe või ulatusliku norskamise põhjustajaks suurenenud mandlid või adenoidid ning selle raviks on peamiselt nende eemaldamine kirurgilisel teel.
Kuidas vähendada norskamist?
Norskamise vastu on meetmeid, mis hõlmavad endas lihtsaid ja mitteinvasiivseid meetodeid nagu nt erinevad ninaneelu avaust suurendavad seadeldised, kuid ka invasiivseid kirurgilisi protseduure.
Kõige lihtsam viis on vaadata üle enda elustiiliharjumused ning teha selles olulisi muutusi:
- Vähendada alkoholi tarvitamist
- Loobuda suitsetamisest
- Saavutada normaalne kehakaal
- Tagada hea unehügieen
- Abiks võib olla ka oma magamisaseme reguleerimine. Nt kehaasend une ajal võib määrata, kas me norskame või mitte. On leitud, et külili asendis ja ülakeha üles poole tõstetuna esineb vähem norskamist kui selili magades.
- Mitteinvasiivsetest meetmetest on levinumad mehhaanilised seadeldised, mis ei lase kokku vajuda keelel ja suulae pehmel koel, mille tagajärjel ei ole õhuvool nii ulatuslikult takistatud.
- Kasutatakse ka positiivse õhusurvega maske (cpap – continuous positive airway pressure).
- Viimaks on kirurgiline viis, kus olenevalt konkreetsest põhjuslikkusest tegurist tingituna eemaldatakse osa pehmetest kudedest. Edukuse määr on siiski vaid alates 50% kuid ulatub jällegi 100%-ni.
Kui sind või sinu lähedasi segab norskamine. Sa tunned, et ei maga end kunagi korralikult välja ning oled sellest tingituna pidevalt pigem väsinud, siis pöördu esmalt enda perearsti poole või koheselt vastava ala spetsialistide poole.
Oluline on mõista, et norskamine võib viidata mitmetele erinevatele probleemidele, kuid samas ei pruugi meie elukvaliteedile mingit erilist mõju omada.
Autor: Elu5/ Ragnar Vaiknemets
Toimetus: Elu5/ Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
