Maks on meie keha suurim seedenääre. See asub ülakehas paremal pool, osaliselt roidekaare all. Lisaks seedeelundina funktsioneerib maks ka fagotsütoorse, immonogeense ja endokriinse elundina.
Maks on üks mitmest jääkainete eemaldamise protssesist osa võtvast elundist, kuid just tema on põhiline tegur mürkainete neutraliseerimises. Seetõttu nimetataksegi maksa organismi laboratooriumiks.
Seal toimub mürgiste jääkproduktide kahjutuks muutmine ja seejärel nende ohutult kehast välja eritamine.
Lihtsustatult seletades toimib antud seedenääre sinu kehas kui barjäärina. Haarates verest keemilisi potentsiaalselt ohtlikke aineid, töötleb maks neid selliselt, et halvad ained muutuksid sinu ainevahetusele ohututeks laguproduktideks. Nii saab nendega edasi tegeleda juba ilma organismi kahjustamata.
Maksa läbib suur hulk verd kandes soolestikust toitaineid – rasva, valku, glükoosi, mineraalne ja vitamiine. Läbides maksa ning seal toimuvaid protsesse, suudavad organismi rakud need eluks vajalikud ained ka omastada.
Peale selle toodab maks kolesterooli, sappi ja ka immuunsüsteemis olulist rolli mängivaid aineid. Ühtlasi sünteesitakse ka vere hüübimisfaktoreid, mis tagavad verejooksu füsioloogilise sulgemise läbi hüübimise.
Ööpäevas eritub normaalse füsioloogiaga täiskasvanud inimesel umbes 0,5-1 liitrit sappi. Ennekõike on see vajalik toidurasvade seedimiseks.
Maksas sünteesitakse ka oluline osa plasmas olevatest ja haiguse akuutse perioodi ajal tekkivatest valkudest nagu C-reaktiivne valk. Nende valkude tootmist algatavad põletikuliste protsesside tagajärjel tekkivad tsütokiinid.
Maks ja ainevahetus
Peale sapi eritamise ja verest kahjulike ühendite eemaldamist, osaleb maks aktiivselt meie toitumisel, olles ka toitainete akumulaatoriks. Maks täidab mitmeid teisigi olulisi rolle:
- Maks on koos sapipõiega kolesterooli depooks, kus komplekteeritakse, muundatakse, tarbitakse ja transporditakse igapäevaselt kolesterooli.
- Sellele lisaks osalevad antud elundi rakud aktiivselt toiduga saadavate essentsiaalsete rasvhapete ainevahetuses muutes linoleiinhappe arahhidoonhappeks ja α-linoleiinhappe eikosapetoniiniks.
- Samuti mängib maks olulist rolli makrotoitainete metabolismis reguleerides näiteks vere suhkrusisaldust. Eelkõige püüab antud elund vältida olukorda, kus suurema koguse lihtsüsivesikute tarbimise järgselt ei tõuseks veresuhkur liialt kõrgele.
- Peale süsivesikute ja rasvade sünteesi osaleb maks peaaegu kõikides plasmas leiduvate valkainete sünteesis. Meie keha organism kasutab toidust saadud valgud tõhusalt, kui selles leidub piisavas koguses asendamatuid aminohappeid.
- Maks osaleb ka valkude lõhustamisel eesmärgiga toota sellest suhkrut. Aga, kui olla piisavalt kaua süsivesikute vaeguses, tekib protsess, mida kutsutakse glükoneogeneesiks. Sellisel juhul vabastatakse lihastest aminohappeid (nt alaniini ja glutamiini) ning nende struktuuri muudetakse läbi keemiliste protsesside selliselt, et nimetatud aineid saaks kasutada glükoosina ehk energiana.
Seega valkude sünteesi vähendab oluliselt nälgimine või näljutamine ehk kui ollakse kaloridefitsiidis tahtlikult. Valgu süntees kannatab just seetõttu, et kui ei tarbita piisavas koguses valku, siis hakkab organism läbi glükoneogeneesi kaotama kiirelt oma enda lihast.
Siit ka vihje, et kui ollagi kaloridefitsiidiga dieedil, siis kindlasti tagada piisav valgukogus.
Vastasel juhul lakkab keha töötamast optimaalselt ning võtab kasutusele glükoneogeneesi, mis on pikas perspektiivis organismile negatiivse mõjuga.
Valkude sünteesi pärsib ka glükagoon, mis on glükogeeni antagonist, kuid ka elustiilivalikud nagu suitsetamine ja alkohol. Sünteesi stimuleerivad kilpnäärmehormoonid ja insuliin.
Maks ja vitamiinid
Peale antikehade ja vereloome tootmist on maks ka glükoosi ja mikrotoitainete suurim depoo. Seal talletatakse ja lagundatakse erinevaid vitamiine ja mineraale ning vajadusel vabastatakse glükoos energiaks. Ühtlasi toodetakse sappi, mida hoitakse sapipõies ja kasutatakse rasvade seedimisel.
- Vitamiin A – selle peamine varu on maksas, kuid huvitaval kombel toob antud vitamiini liigtarbimine endaga kaasa just maksakahjustuse. Vitamiin A allikaks on karotenoidid nagu porgand.
- Vitamiin B12 – peamiselt ladustatakse seda maksas, kuid ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames ja ajus. Vitamiin B12 allikateks on vaid loomsed toidud.
- Biotiin – biotiini metabolism leiabki aset maksas endas ja kuigi biotiini sisaldus on maksas märkimisväärne, siis ei ole see vitamiini varamuks. Biotiini parimaks allikaks on on näiteks looma maks.
- Foolhape – Maks on selle vitamiini depooks ning seda on varutud niivõrd palju, et normaalse füsioloogia korral võib foolhappe varudest jätkuda ligi kolmeks kuuks. Foolhappe üheks allikaks on samuti looma maks, aga ka rohelised köögiviljad.
- D vitamiin – toiduga saadud D-vitamiin transporditakse imendunud kujul maksa. Samuti tuuakse sinna UV-kiirguse toimel saadud vitamiin. Lisaks maksale on teiseks peamiseks D vitamiini salvestuskohaks lihased. On oluline märkida, et D vitamiini imendumist pärsivad kortikosteroidid, konrtatseptiivid ja alkohol. Allikaks on loomsed toidud ja päike.
- Vitamiin K – Seedekanalist lümfi imendunud K-vitamiin transporditakse maksa, kus seda põhiliselt ka talletatakse. Osaliselt varutakse seda ka põrna, südamelihasesse ja skeletilihastesse. Üldiselt ammenduvad varud üsna kiiresti. Rasvavaene toitumine ning imendumise ja sapi tootmise häired võivad põhjustada antud vitamiini defitsiidi. Vitamiin K allikateks on taimsed toidud nagu lehtköögiviljad ja taimsed rasvad.
Maksakahjustuse riskitegurid
Maksakahjustust võivad põhjustada:
- alkohol
- viirused (A-, B- ja C-hepatiit),
- teatud ravimid,
- mürgised ained,
- toiduga saadavad keemilised ained (nt keemilised töödeldud puuviljad, mida pole pestud).
Alkohol on üks peamiseid maksa kahjustavatest teguritest, põhjustades ligi poole kõigist maksahaigustest. Seda suurelt seetõttu, et maks on sisuliselt ainuke organ, mis püüab alkoholi kahjulikku toimet neutraliseerida.
Enne kui alkohol organismist väljub, läbib see põhjaliku lõhustamisprotsessi maksaensüümide poolt. Kahjuks on ka sellel võimsal organil piirid ning pideval alkoholi kuritarvitamisel hakkab maksatalitlus üha halvemini funktsioneerima.
Ohtlikuks annuseks peetakse juba nt 100ml viina või 400ml veini ja 800ml õlut. Naistel võib selle koguse julgelt poolitada.
Alkoholi tagajärjel tekkinud maksakahjustus on mõnevõrra tagasipöörduv kui kuritarvitamine lõpetatakse varases staadiumis. Mingist hetkest, aga ei anna lõpetamine enam efekti.
Teine suur riskitegur on ravimid ning nende kuritarvitamine. Sageli kasutatavatest ravimitest võivad maksakahjustust põhjustada:
- paratsetamool,
- antibiootikumid,
- statiinid,
- mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen),
- seentevastased ravimid,
- tuberkuloosivastased ravimid,
- kontratseptiivsed ravimid ja muud ravimid.
Sageli ei teata või alahinnatakse mitmete erinevate ravimite potentsiaalselt kahjustavat koostoimet organismile ning eelkõige maksale.
Sagedasemad sümptomid on iiveldus ja oksendamine, üldine halb enesetunne ja ebamugavus roidekaare all. Võib tekkida ka isutus ning seetõttu kehakaalu langus.
Maksakahjustused
Püsiv eksponeeritus riskiteguritele võib põhjustada maksarakkude hävimist ja see võib kokkuvõttes lõppeda varajase surmaga. Maksahaiguse diagnooosimisel võetakse vereanalüüs, millest otsitakse maksaensüüme mis vabanevad maksarakkudest nende kahjustamise korral.
Peamised kroonilise iseloomuga maksahaigused:
- Steatoos (rasvamaks). Põhjused: alkohol, rasvumus.
- Hepatiit (põletik). Põhjused: viirused, teatud ravimite kõrvaltoimed.
- Tsirroos (sidekoestumine): maksahaiguste lõppstaadium.
Steatoosi ja hepatiidi poolt tekitatud kahju võib olla tagasipöörduv. Tsirroosis maksarakud surevad, toimub sidekoestumine ning maksas tekib armkude.
See kõik häirib vereringlust ja maksatalitlust, mille tagajärjel tekivad maksatsirroosi tüsistused nagu nt entsefalopaatia (kesknärvisüsteemi talitlushäire), astsiit (vedeliku kogunemine kõhuõõnde) ja võimalik verejooks seedetraktist (sisemine verejooks).
Sümptomid
Antud haiguste varajases staadiumites ei koge inimene haigussümptomeid ning seetõttu ei ole neil ka otseselt kaebusi.
- Vaevused võivad olla minimaalsed ning hajuva iseloomuga nagu nõrkus, isutus, ebamugavustunne, iiveldus jms.
- Üsna hilises hilises staadiumis hakkavad sümptomid end ka ilmutama. Enamasti võtavad nahk ja limaskestad kollaka värvuse.
- Tekkida võib ka suurenenud kõht, kõhuvalu ja seedehäired.
- Võib esineda tahtest olenematut kehakaalu langust.
Ravi edukus sõltub haiguste varajasest diagnoosist. Maksahaiguste tüsistuste korral võib aidata vaid keerukas maksasiirdamine.
Maksakahjustuste ennetus
- Kasuta maksa mõjutavaid ravimeid vaid vajadusel ning täpselt nii nagu arst on soovitanud.
- Kasuta palavikualandajaid alates kehamperatuurist 38,5ºC.
- Toitu tervislikult ning ära liialda rasvaste toitudega.
- Hoia kehakaal ja keharasvaprotsent normis (eriti vistseraalne rasvaprotsent).
- Ravi põhjalikult ainevahetushaigusi nagu suhkurtõbi.
- Käsitledes teise inimese verd pea silmas eneseohutust. Samuti juhusliku seksi korral.
- Kahjustatud maksarakkude taastamiseks tarvita maksarakke kaitsvaid ravimeid.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus ja kujundus: Elu5 – Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
